Sotsiaaltöötajate vastuvõtul käib rohkem rahvast

1640

Laupäev, 27. märts on rahvusvaheline sotsiaaltöötajate päev.

Majanduslangusest tingitud tööpuudus, sissetulekute vähenemine, laenud ja liisingud mõjutavad inimeste igapäevast eluolu ning aina enam ollakse sunnitud minema abi paluma kohalikelt sotsiaaltöötajatelt.

Omavalitsused maksavad sotsiaaltoetusi oma elanike registris olevatele inimestele, kes on sattunud majanduslikesse raskustesse. Mis tingimustel toetusi saab ja mille eest, kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega.

Sotsiaaltoetuste andmise korraga sätestatakse avalduse esitamise vorm ja loetelu, milliseid toetusi jagatakse. Avaldusi võtab vallamajas vastu sotsiaaltöötaja, kes uurib inimese ja tema pere sissetulekute suurust ning muud majanduslikku olukorda ja annab esialgse hinnangu, kas on õigus küsitud toetust saada.
Avaldused edastatakse komisjoni, kus need vaadatakse läbi ja otsustatakse, kui suures ulatuses toetust antakse. Lõpuks kinnitab konkreetsed toetussummad valla- või linnavalitsus.

Anija ja Raasiku vallamajast öeldi, et vastuvõtuaegadel käib sotsiaaltöötaja jutul rohkem rahvast kui varem.
Anija vallamajas on vastuvõtupäevadel sageli olukord, kus sotsiaaltöötaja ukse taga istub korraga kümmekond inimest. Juba on arutatud, et peaks hakkama jagama järjekorranumbreid, siis ei peaks ootajad kogu aeg kohal olema.

Ka Raasiku valla juhtival sotsiaaltööspetsialistil Liivi Puumetsal on viimasel pool­aastal vastuvõtupäevadel palju tööd.

„Tulevad need, kes tõesti abi vajavad. Palju on esitatud avaldusi ühekordsetele sotsiaaltoetustele, et saada söögi ostmiseks raha. Alates aasta lõpust on avalduste arv veel kasvanud,” räägib Liivi Puumets.
Ka Kuusalu valla hoolekandespetsialist Pilleriin Rembel tõdeb, et vallalt küsitakse rohkem abi kui varem: „Kuna toetusi saab anda range korra järgi, oleme sunnitud ka ära ütlema. See jääb hinge vaevama ning teinekord on väga hea meel, kui trennis või kusagil mujal tuleb äkki pähe, kuidas seda inimest saaks aidata.”

Kuusalu vallamajas pole sotsiaaltöötajatel kindlaid vastuvõtuaegu, referent Ene Rebase jutule võib minna kõigil tööpäevadel – vald on suur, tullakse busside või autodega ja siis, kui inimesel on võimalik. Suur abi on ka sellest, et Pilleriin Rembel võtab neljapäeviti vastu Kolgas ja reedel Loksal teeninduspunktis.

Loksa sotsiaaltöötaja Tiina Murdvee kinnitab samuti, et on inimesi ja peresid, kelle elujärg  muutunud tunduvalt halvemaks. Abipalujate seas on ka neid, kes küll saavad sissetulekuid, kuid need on võrreldes varasemaga vähenenud ning liisingufirma taotlusel arve arestitud – pole raha kommunaalmakseteks ega igapäevaseks elamiseks.

Toimetulekupiir on erinev
Loksa linnas on kohalike sotsiaaltoetuste maksmiseks kehtestatud toimetulekupiir 4000 krooni pereliikme kohta kuus. Tiina Murdvee märgib, et samas ei saa lähtuda ainult sellest. On ka juhuseid, kus sissetuleku järgi ei tohiks toetust maksta, kuid rahakott on ära varastatud, pangakaarti pole, söögiraha ei saa – tuleb olla paindlik ja otsustada vastavalt olukorrale.

Kuusalu vallas on kohalike sotsiaaltoetuste saamise piiriks kinnitatud 3000 krooni ühe inimese peale – kui pension, vanemahüvitis ja töötasu on kokku ühe inimese peale suurem, siis kohalikke toetusi ei anta.
Summa sisse ei arvestata riigilt makstavat lasteraha.

Raasiku vallas hakatakse kohalikke toetusi andma neile, kelle kuusissetulek jääb alla 1500 krooni pereliikme kohta, kui maha arvestada kommunaalmaksed.

Anija vallas tehakse samuti arvestusi. Viimase kuue kuu sissetulekust arvutatakse maha pere eluasemekulud, lasteaedade ja koolide söögiraha. Kui siis jääb ühe pereliikme kohta alla poole miinimumpalgast ehk 2175 krooni, antakse toetust.

Sotsiaaltöötajad rõhutavad, et kõik kulutused, milleks raha küsitakse, peavad olema mõistlikud ja hädavajalikud, ei toetata laste ekskursioonidel käimist ega muud sellist. Sageli on reglementeeritud ka see, kui mitme kuu vältel võib pere toetust saada.

Komisjonidel vaikimiskohustus
Kuusalu ja Raasiku vallas ning Loksa linnas arutavad toetuste saamiseks esitatud avaldusi volikogu juurde moodustatud sotsiaalkomisjonid. Selliseid komisjone juhivad volikogu liikmed, kes on kaasanud allasutuste juhte ja teisi sotsiaalvaldkonnaga tegelevaid inimesi. Komisjoni töö on tasustatud ning komisjonide liikmed on andnud kirjalikult vaikimiskohustuse.

Anija vallas on teisiti. Seal tegeleb volikogu sotsiaalkomisjon selle valdkonna üldisemate küsimustega.
Toetuste arutamiseks on moodustatud vallavalitsuse juurde eraldi komisjon, seda juhib haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist Marge Raja.

Komisjoni võetakse isikliku sooviavalduse alusel erinevate sihtrühmade esindajad – pensionäride, puuetega inimeste, lastega perede, MTÜde jne, on olnud ka perearstid. Sihtgruppide liidrid teavad inimesi ja oskavad anda lisainfot nende kohta. Töötatakse kindla korra alusel ning ka sellele komisjonile kehtib konfidentsiaalsuse nõue.

Liivi Puumets Raasiku vallast tõdeb, et viimasel ajal on ta kokku puutunud uue olukorraga – töötuks jäänud inimesed ei soovi avalikustada oma tegelikku rasket seisu, avaldus esitatakse väikese summa peale, toetust küsitakse näiteks laste jaoks. Kui sotsiaalkomisjon hakkab avaldust arutama, teab mõni liikmeist pere tõsist rahapuudust ning toetust antakse küsitust rohkem.


Sotsiaaltoetuste maksmisest omavalitsustes
Anija vallas on 2010. aasta kahe kuuga jagatud makseraskustesse sattunud inimestele erakorralisi-, tervise-ja igapäevase toimetuleku soodustamise jm toetusi 116 taotlejale kokku  74 846 krooni. 2009. aastal oli rahuldatud avaldusi 560, toetusi maksti kokku 471 621 krooni. 2008. aastal oli rahuldatud avaldusi 459, välja maksti 333 010 krooni.

Kuusalu vallas on ühekordseid sotsiaal- ja tervisetoetusi makstud 2010. aastal 220 inimesele kokku 45 855 krooni. 2009. aastal esitati 933 avaldust, toetusi maksti 280 146 krooni ning 2008. aastal 856, toetusi maksti 352 568 krooni.

Raasiku vallas on 2010. aasta kahe esimese kuuga saanud toetust 30 materiaalsetesse raskustesse sattunud peret või üksikisikut, kokku 22 000 krooni. 2009. aastal maksti selliseid toetusi kokku 110 000 krooni ja 2008. aastal 180 000 krooni.

Loksa linnas on jaotati majanduslikes raskustes olevatele inimestele 2010. aasta jaanuaris ja veebruaris kokku 40 000 krooni, 2009. aastal 91 268 krooni ja 2008. aastal 158 235 krooni.