Vallavanem tõdes volikogu istungil, et Kuusalu ja Kolga kaugküttepiirkondadele ei ole alternatiivi.
Kuusalu vallavolikogu võttis 12 poolt-, 3 vastu- ja 4 erapooletu häälega vastu Kuusalu valla Kuusalu ja Kolga kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2015-2025. Selle koostas Kuusalu vallavalitsuse tellimusel AF-Consulting AS. Töö läks maksma 5760 eurot, millest KIKi toetus oli 5000 eurot.
Kuusalu vallavolikogu algatas arengukava koostamise möödunud aasta novembrikuu istungil ning detsembri istungil oli esimene lugemine. Seejärel avalikustati arengukava projekt valla veebilehel, parandusettepanekute esitamise tähtaeg oli 15. jaanuar, ettepanekuid ei tehtud.
Arengukavas iseloomustatakse Kuusalu ja Kolga alevike kaugküttepiirkondi, analüüsitakse soojuse tootmis- ja tarbimismahtusid, hinda ja tarbijate maksevõimet, tehakse järeldused ja ettepanekud, esitatakse kümne aasta tegevuskava.
Mõlemas alevikus tegutseb soojatootjana OÜ Kuusalu Soojus, mille omanik on Kuusalu vald. Kaugküttevõrgud on renoveeritud, katlamajad uuendatud ja heas tehnilises seisukorras. Katlamajad oleks vaja varustada ökonomaiseritega.
Kuusalu alevikus nähakse võimalike uute tarbijatena kunstide kooli ja kirikut abihoonetega. Kolgas oleksid võimalikud uued tarbijad – mõisahooned, seltsimaja, töökoda ja puidufirma. Soojuse tootmisel tuleks kasutada rohkem hakkpuitu, mis on odavam, ning kallist maagaasi ja vedelkütust võtta kasutusele äärmisel vajadusel.
„Oluline on vallal toetada korteriühistute initsiatiivi elamute renoveerimisel ja soojustamisel, renoveerimistoetuste taotlemisel ja uute tarbijate liitumiseks kaugküttevõrguga. Mõlema aleviku katlamajja paigaldatud katlad vajavad täiendavat kontrolli ja seadistamist. Kolga aleviku katlamaja automaatika vajab uuendamist ja kaugvalvesüsteemi kasutuselevõttu. Suure tähtsusega on uute tarbijate leidmine ja ettevalmistamine soojusvõrguga liitumiseks, mille tulemusena on võimalik soojuse hinda alandada,“ on märgitud kokkuvõttes.
Tegevusplaani on lisatud, et tuleks seada eesmärgiks teha lähema kümne aastaga kõigile kaugküttega ühendatud hoonetele energiamärgis ja energiaaudit määramaks soojustamise vajadust.
Arutelu volikoguistungil
Arengukava teisel lugemisel, mis toimus volikogu istungil kolmapäeval, 27. jaanuaril, osales Kuusalu Soojuse juht Kalle Küngas.
Istungi alguses esitas Mait Kröönström vallavanemale arupärimise, milles küsis ka, miks soojusmajanduse arengukava koostaja kasutas suures osas Kuusalu Soojuse juhi abi. Ka soovis arupärija teada, miks telliti arengukava firmalt, kas selle ei oleks võinud kokku panna majandusvaldkonna töötaja vallamajast, nagu abivallavanem Aare Ets on koostanud oma töövaldkondade arengukavasid.
Kalle Küngas: „Väljastpoolt ettevõtet tellitud konsultant ei saaks samuti andmeid mujalt kui Kuusalu Soojusest. Firma töö oli asjalik, arengukava vastab nõuetele. Eelmine arengukava on koostatud 2004. aastal ja oli uuest arengukavast palju lühem. Soojusmajandusele esitatavad nõuded on nüüd nii suured, et vallaametnik oma töö kõrvalt arengukava ära ei tee.“
Sulev Valdmaa sõnas, et arengukava kirjeldab põhjalikult senist olukorda, arendusosa Kuusalu ja Kolga kohta on vaid paaril leheküljel: „On öeldud, et hoonetes, mida on soojapidavamaks muudetud, tarbimine väheneb. Siis toodavad katlamajad energiat vähem, müügihind muutub kallimaks ja tarbijatele läheb soe kallimaks. Areng paistab taandarenguga, pole selgust, mis suunas asjad arenevad. Kas soojatootmine sellisel kujul lõpeb ära, kuna pole otstarbekas? Kas ei peaks vaatama alternatiive.“
Kalle Küngas vastas, üldine trend on, et kaugküttepiirkondades väheneb olemasolevate klientide tarbimine 3-4 protsenti aastas, kuna hooneid soojustatakse. Kolgas lõpeb tuleval aastal katlamaja ümberehituseks võetud laenu tagasimaksmine. Olulisi alternatiive ei ole kaugküttele Kuusalus ega ka Kolgas. Kui igale korrusmajale või tarbijale teha eraldi katlamaja, läheksid kulud nende endi kanda ja oleks nonsenss. Arengukavas on leitud, et kaugküttepiirkonnad Kuusalus ja Kolgas on põhjendatud ning peaksid jääma.“
Emil Rutiku soovis teada, kas Kolgas soojuse hind langeb, kui laenukoormus kaob.
Kuusalu Soojuse juht ütles, et suure tõenäosusega langeb, konkurentsiametile esitatakse siis uued andmed, kulukomponendid vaadatakse üle.
Sulev Valdmaa: „Kaugküttesüsteem on vallas tupikseisus, alternatiive pole. Kuidas Kuusalu Soojuse tulevik läheb kokku visiooniga Kuusalu vallast kui mugavast elupaigast, kui soojus muutub kallimaks?“
Vallavanem Urmas Kirtsi selgitas: „Tiheasustuses on kaugküte soojatootmise parim viis. Hinna üks komponent on ka toorme hind, see sõltub hakkepuidu hinnast. Me ei tea mõistlikumat vahendit, kuidas kütta ära Kuusalu aleviku korrusmajad, kui on kaugküte. Kui leitakse soodsamad võimalused, siis kaalume neid.“
Andres Kaarmamm tahtis teada, millal järgmisel korral on vaja Kuusalu Soojusele vallalt rahalist toetust.
Urmas Kirtsi: „Eelarvekomisjoni koosolekul kuu aega tagasi rääkis Kuusalu Soojuse juht, et ettevõte saab igapäevastes tegevustes ise hakkama. Kui on tarvis suuremaid investeeringuid, siis aitavad laenuraha või muud rahastamisvõimalused.“
Värner Lootsmann küsis, kas investeeringuteks, mida äriühing peab tegema, raha jätkub.
Kalle Küngas: „Iga ettevõte tahaks investeerida kordades rohkem, kui rahakott võimaldab. Kuusalu Soojus suudab investeerida umbes 70 000 eurot aastas, mis on 10 protsenti aastaeelarvest. Selle aasta eelarves on 40 000 eurot investeeringuteks.“
