Kuusalu vabatahtlik päästekomando on plaanis tööle saada kulupõlengute ajaks

4133

„Vajaduse alusel koostatud TOPis on Kuusalu vabatahtliku komando loomine Eestis esimesel kohal, number üks,“ ütles päästeameti Põhja piirkonna juht LEHO LÕIV.


Päästeameti Põhja piirkonna juht LEHO LÕIV ja Kolga vabatahtlike pealik Jüri Kaljurand.

Kuusalu valla südames – Kuusalu-Kiiu piirkonnas – ei ole 2005. aastast omaette päästekomandot. Nõukogude ajal ja natuke ka pärast seda oli Kuusalus tehases tuletõrjeauto ning vabatahtlikud kustutajad. 1995. aastal loodi Kiidu riiklik päästekomando, mis jõudis töötada kümme aastat, seejärel suleti. Ligi  4000 elanikuga ning mitme tööstusettevõttega piirkond jäi paiksete tuletõrjujateta.

Lähim riiklik päästekomando on Kehras, sealt on Kuusallu sõita 21 minutit. Loksa komandost jõuab Kuusaluni 24 minutiga. Lähimad vabatahtlikud päästekomandod asuvad Kolgas ja Kaberneemes, üks 11 sõiduminuti ja teine suvel 22 minuti kaugusel. Need minutid kehtivad suveajal ja ideaalis.

Laupäeva, 28. jaanuari hommikul kogunesid vallavalitsuse kutsel Kuusalu rahvamaja saali veerandsada meest. Neist kümmekond tulid uurima, kas hakata vabatahtliku tuletõrjekomando liikmeks, teised olid esinejad või naaberkomandode päästjad.

Esinema olid kutsutud päästeameti Põhja piirkonnast Leho Lõiv ja Krista Jaamul ning Loksa komando pealik Mait Kröönström, Eesti Priitahtliku Päästeliidu asutaja ja juht Rait Killandi, Kolga vabatahtliku tuletõrjekomando pealik Jüri Kaljurand.
 
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi rõõmustas, et huvilisi oli üle ootuste palju: „Vaevalt te siia sooja tulite, ikka vast soovist hakata vabatahtlikuks tuletõrjujaks. Loodan, et meie algatusest saab asja. Kui asutakse kiiresti tegutsema, tehakse koolitused läbi, võiks Kuusalu komando olla kevadiste kulupõlengute ajaks valmis väljasõitudeks.“

Kuusalu päästekomando asutamine on kirjas ligi kaks aastat tagasi sõlmitud koalitsioonilepingus – pärast viimaseid valimisi moodustasid võimuliidu Ühiselt Edasi, Reformierakonna ja IRLi valimisnimekirjad.

Nüüd on jõutud niikaugele, et vallale kuuluva OÜ Kuusalu Soojus katlamaja laoruum ehitati ümber päästekomando auto garaažiks. Sealsamas on vabatahtlikele päästjatele väike kontoriruum. Kohe saaks ühe tuletõrjeauto Kolga vabatahtlikult päästekomandolt, edaspidi on Kuusalu meestel aega muretseda oma masin. Päästeameti esindajad kinnitasid, et ka riik on valmis võimaluste piires aitama tehnikaga.

Koolitused veebruaris-märtsis
Esialgu hakkab komando asutamist koordineerima Loksa komando pealik Mait Kröönström, kes on volikogu korrakaitsekomisjoni liige. Moodustatakse MTÜ.
Mehed peavad esitama avalduse päästeameti juhile, kui saavad kooskõlastuse, läbivad 16tunnise esmase koolituse.

Koosolekul avaldati arvamust, et kui grupp koos, võiks koolitaja kutsuda Kuusallu. Edasine 32tunnine baaskoolitus, mis annab õiguse teha päästetööd iseseisvalt, peab toimuma päästeameti koolituskeskuses.

Pärast koosolekut leppis Mait Kröönström Kuusalu meestega kokku MTÜ asutamises. Ta saadab neile info, milliseid dokumente on tarvis vabatahtlikuks tuletõrjujaks hakkamisel, ning korraldab koolituse. Plaan on saada koolitusele 16-18 meest. Kes veel huvi tunnevad, võiksid võtta temaga ühendust.  

Kolga vabatahtlikud ainsana valves 24/7
Põhja päästepiirkonnas on 19 vabatahtlikku komandot kokku 173 inimesega. Piirkonna juht Leho Lõiv tutvustas statistikat – ainsana on vabatahtlikest kõigil päevadel ja öödel valves Kolga meeskond, neid saab vajadusel alati appi kutsuda: „Kui ollakse komandoga väheoperatiivsed, valves harva, siis profid päästjad enam selle üksusega ei arvesta. Kui oma komando käivitate, oleks oluline, et suudaksite tagada pideva valmisoleku. Vaja on motiveeritud inimesi. Koolituse garanteerib Põhja päästekeskus, püüame leida ka hädavajaliku kaitseriietuse ning tehnikat.“

Ta märkis, et Jüri Kaljuranna eestvedamisel töötav komando Kolgas toimib üllatavalt hästi: „Võib-olla on eesotsas niivõrd karismaatiline inimene.“

Veel kiitis Leho Lõiv, et vabatahtliku päästeüksuse loomine Kuusallu on väga teretulnud. Päästeamet koostas 2008. aastal TOP 100 Eesti paikadest, kuhu oleks kõige enam vaja vabatahtlikku tuletõrjekomandot. Kuusalu on esimesel kohal, arvestades elanike arvu, tööstuspiirkonda ning teiste komandode kaugust. Ida-Harjust asub TOPis Leesi 31. ja Vetla 66. kohal. 
 
Kui raha pole, ei tee midagi
Kolga vabatahtlike pritsimeeste pealik Jüri Kaljurand rõhutas samuti, et kõige tähtsam on motivatsioon: „Meil on 26 koolitatud tuletõrjujat, neist kolm naised. Autosid on kuus. Valves on pidevalt kaks meest ja kolm autot. Mehed on tublid, ässasid on nende seas 12. Turvame heast tahtest, missiooni pärast, meestele meeldib. Eraldi tasu neile ei maksa, riigilt antav tööraha läheb ühisesse kassasse. Kuna asume Kolga töökojas, toimime tänu sellele, et ka nädala sees on päeval töökoja mehed alati käepärast olemas. Teised teenivad mujal peredele leiba, õhtuti ja nädalavahetustel on häire korral alati palju vabatahtlikke võtta.“

Ta sõnas, et kui raha pole, siis midagi teha ei saa: „Autosid saame soojas hoida tänu valla toetusele. Raha teenime siis rohkem, kui on palju tulekahjusid, riik annab põlengutel abistamise eest lisatasu.“

Kolga pritsimeeste pealik lisas, et Kuusalu mehed olid vanasti kanged tuletõrjujad: „Tulid kustutama, presentriided seljas, meie läksime dressides.“

Kuusalu vabatahtlikus tuletõrjemeeskonnas olid siis Ormi Vesilind, Ants Tammemäe, Ei­go Esken, Mati Konton, Udo Raidma, Vello Viide ja teised.

Seltsielu – kokkutulekud ja seaduseloome
Rait Killandi kirjeldas, kuidas 2001. aastal asutati Kaberneemes oma MTÜ. Tõeline päästetegevus algas mõni aasta hiljem seoses Jõelähtme vallas olnud suure kulupõlenguga, kuhu kutsuti neid appi. Kuna sooje ruume pole, vesi paakautos külmuks, saavad Kaberneeme vabatahtlikud tuletõrjujad olla operatiivselt valves suvekuudel. Mehi-naisi on komandos 15.

Eesti Priitahtlik Päästeliit asutati 2010. aastal. Esimene suurem ettevõtmine oli muudatuste esitamine uude päästeseadusesse. Liit nõustab uusi ühinguid, kaitseb ühiseid huvisid, plaan on hakata korraldama abivahendite soetamiseks ühishankeid, teha ühine internetisüsteem, tegeletakse traditsioonide ja sümboolika väljatöötamisega. Eestis on kokku 100 vabatahtlikku päästeühingut, liidu liikmed on neist 84. Vabatahtlikke päästemeeskondi on 110.

„Seltsielu laieneb vabatahtlikel tuletõrjujatel nii kodu lähedal kui ka üle Eesti. Kord aastas on liidu liikmete kokkutulek, tänavu tuleb 2.-3. juunil Purtses. Võetakse kaasa oma kustutustehnikat, peame liidu üldkoos­oleku, on koolitused ja võistlused,“ lausus Rait Killandi.

Kuidas toetavad riik ja vallad
Vabatahtlikud komandod on jagatud kolmeks, olenevalt professionaalse päästekomando kaugusest. Näiteks rohkem kui 14 sõiduminuti kaugusel asuvatele vabatahtlikele makstakse stardikiiruse järgi: 11-15 minuti jooksul startivatele 2250 eurot, 6-10 minuti puhul 2650 eurot, kuni 5 minutiga 3050 eurot.

Korras päästeauto eest antakse aastas 575 eurot, iga päästja kohta lisaks 16 eurot.

Väljakutsete kulu: auto eest 29 eurot ning 2-3 päästja tasu 10 eurot tunnis.

Kolga komando sai 2011. aastal Kuusalu vallalt 7280, Aruküla ja Raasiku komandosid haldavale MTÜ-le anti Raasiku vallalt 8000 eurot. Aegviidu komando on saanud toetust oma hoone ostmiseks, mis maksis 200 000 krooni, vald andis kahe eelmise aastaga sellest poole, teise poole osas toetasid firmad Aegviidu Puit, Nelijärve Puhkekeskus, Termhaus ja KAES.

MTÜs Kolga Vabatahtlik Tuletõrjeühing on kokku 26 koolitatud tuletõrjujat, Raasiku Tuletõrjeühingus 8, MTÜs Aegviidu Päästeselts 18.