Ärkamisaeg on käes Kuusalu valla külavanematele

855

henn
HENN PÄRN, Kuusalu valla külaelu-komisjoni esimees

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja rahvaarutelud on jõudnud sellisesse faasi, kus üldkoosolekute tasemel enam suurt lisaväärtust juurde ei tule. Meil on terve rida põhjendatud ettepanekuid eeskirja ülesehituse ja menetlusprotsessi osas.

Lahemaa kohta oleks vaja visiooni tuleviku elukorraldusest, näidates ära need väärtused, mida kaitstakse, ja ka seda, et territooriumil elab nii ja nii palju kohalikke inimesi, kellega koostöös hakatakse seda eeskirja ellu viima.

On jõutud järeldusele, et paralleelselt kaitse-eeskirjaga peaks valmima ka kaitsekorralduskord ja sealt peaks näha olema mõjude analüüs ning maksumus. Eeskiri peab olema realistlik ning omama tunnetuslikku rahalist katet. Ja mitte ainult lähiaastatel, vaid ka aastakümnete pärast. Kahjuks on eeskirja kehtestamine ja selle rahastamine erinevate ministeeriumite käes, sellest võib juhtuda, et eeskiri kehtib, aga rahalisi vahendeid pole. Sellistele probleemidele on vaja leida tõkendid.

Peale Lahemaa väärtuste kaitsmise on vaja seda kuidagi majandada. Oleks väga vaja rõhutada, et kaitsekorralduskava koostamisel lähtume Eesti Metsamajandamise OÜ koostatud kavast. Soovitused lähtuvad ökosüsteemse majandamise kavast.

Kõik need ettepanekud saavad vallalt edastatud eelnõu autoritele. Senine ajalugu Lahemaal on jätnud rahvale analoogiliste eelnõude menetlemisel koostöö osas lootusetuse tunde. Ajaloost tuleb õppida ja võib olla on vaja ka meil endil korraks peeglisse vaadata, kuivõrd senised meetodid on koostööd soosinud. Kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, et midagi ei juhtu. Ja uut eeskirja ei teki, jääb püsima ebamäärasus, kus tegijad teevad mida tahavad ja seaduskuulekad laiutavad käsi.

Eelnõu arutluse senine käik on näidanud, et koostöö eelnõu autoritega on võimalik. Nüüd sõltub väga palju meist, kas suudame üle olla hirmudest, olla usaldusväärsed, koostööaltid partnerid. Kuna üldküsimused on enam-vähem läbi arutatud, siis edasine arutelude käik peaks keskenduma sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi detailsele arut­-­­e­­­­l­­u­­le. Siin jõuame juba konkreetsete külade, talude, inimesteni.

Minu üleskutse valla kõigi elanike ja külavanemate poole on: võtke kätte kaitse-eeskirja eelnõu ja kaart.
Vaadake üle projekteeritud vööndite piirid ja avaldage oma arvamust, kas need vastavad ajaloolis-kultuurilistele tavadele. Nendest piirjoontest saab sõltuma, mil määral on ühe või teise maa-omaniku elutegevus piiratud. Selleta pole vallal võimalik edasise menetlemise käigus inimeste huvisid kaitsta.

Kuusalu vallas hakatakse koostama valla uut arengukava. Seekordne eripära on, et aluseks võetakse ka külade arengukavad. Väärtustame oma elukeskkonda, paneme külade arengukavadesse need kultuurilis-ajaloolised väärtused, mida teate või need, mida oleks vaja uurida.

Küla arengukava koostamisel ärge unustage käsitlemast, kus on tuletõrje veevõtukoht. Ka see küsimus tuleb Lahemaa valitsejaga kooskõlastada. Tuletõrje veevõtukoha puudumine antud majandussituatsioonis tähendab tõsist ohtu teie vara säilimisele ja takistab oluliselt uute objektide käivitamist.