
Kaitseministeerium korraldab Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avaliku väljapaneku, mis toimub 1. veebruarist kuni 1. märtsini. Eriplaneeringu eskiisi ja KSH programmi kohta saab kirjalikke arvamusi esitada kaitseministeeriumile hiljemalt 3. märtsiks.
Järgnevad avalikud arutelud – Kehra rahvamajas 21. märtsil ja Kuusalu rahvamajas 22. märtsil. Avalikel aruteludel tutvustatakse eriplaneeringu eskiisi, keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi ning tähtajaks esitatud arvamusi ja nendega arvestamist.
Lingi eriplaneeringu materjalidele, ka KSH programmile leiab Kuusalu ja Anija valla ning kaitseministeeriumi kodulehelt.
Eriplaneeringu koostas kaitseministeeriumi tellimusel firma Skepast&Puhkim.
Soodla harjutusvälja eriplaneering on algatatud vabariigi valitsuse otsusega 12. mail 2022.
Seletuskirjas on öeldud, et Soodla harjutusväli on riigikaitseline objekt ning vajalik sõjalise väljaõppe korraldamiseks, eelkõige selleks, et arendada soomusmanöövervõimet ja harjutada laienevat koostööd NATO liikmesriikide üksustega.
Planeeringuala asub Kuusalu vallas Hirvli, Koitjärve ja Suru külades ning Anija vallas Pillapalu, Härmakosu ja Raudoja külades.
Planeeringuala suurus on 7390 hektarit, millest Soodla harjutusvälja pindala on 5865 hektarit. Harjutusvälja pikkuseks on eriplaneeringu seletuskirjas märgitud põhjast lõunasse 5-7,5 kilomeetrit, laiuseks idast läände ligi 10 kilomeetrit ning välispiiri pikkuseks ligi 32 kilomeetrit.
Planeeringualal on osaliselt või täielikult eraomandis 57 kinnistut, neist kaks on eluhoonetega. Riigi omandis on 112 kinnistut. KSH programmis on kirjas, et Pillapalu külas piirneb planeeringuala kahe kinnistuga, millel on eluhooned, ja läheduses asub kolmas kinnistu, millel elamu ja abihoone. Alale jäävad ka üks tootmismaa ja üks transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.
Eskiisi seletuskirjas on maade sundvõõrandamise, sundvalduse ja servituutide seadmise vajaduse kohta märgitud, et see antakse põhilahenduse etapis. Ka keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks ning asjakohaste mõjude leevendavad meetmed selguvad põhilahenduse etapis KSH aruande põhjal. Keskkonnauuringud toimuvad ning põhilahendus ja KSH aruanne koostatakse pärast eskiislahendus avalikku arutelu ja KSH programmi kinnitamist.
KSH programmis on kirjas, et suur osa planeeringualast on kaitsealuse maa sihtotstarbega – kattub osaliselt Põhja-Kõrvemaa looduskaitselaga. Olulise osa planeeringualast moodustab Soodla jõele paisutatud Soodla veehoidla.
Eskiisi seletuskirjas selgitatakse harjutusvälja asukohavalikut: asub mõistlikul kaugusel kaitseväe linnakust Tapal ja keskpolügooni lähedal ning seda on ajalooliselt ja ka praegu kasutatud sõjaliseks väljaõppeks. Ala suuruse määravad eelkõige soomukite, jalaväe lahingumasinate ja tankide laskmisharjutustel tekkivad ohualad.
Soodla harjutusväljale kavandatakse kolm laske- ja õppevälja, liikumisteed ning harjutusvälja ja keskpolügooni vahel liikumiseks kolm ühendusteed, millel saab sõita rasketehnika. Samuti kavandatakse kolm juurdepääsuteed Narva maanteelt, laskeväljade läänepoolne ühendustee ning olemasolevatele sõidu- ja matkateedele alternatiivsed lõigud, kui harjutusväli ja teed on riigikaitseliste tegevuste jaoks suletud.
Laske- ja õppeväljade kohta on eriplaneeringus kirjas, need on kavandatud selliselt, et suuremate külade ja asulate läheduses säilitatakse võimalusel umbes poole kilomeetrine puh-vertsoon militaarmüra mõju vähendamiseks.
Soodla harjutusvälja kasutuskoormuseks on eriplaneeringus märgitud ligikaudu 300 päeva aastas. Suurõppused toimuvad ligikaudu 20 päeval aastas, need on üheaegselt harjutusväljal ja keskpolügoonil ning mõlemad alad on kasutuses ka öisel ajal. Laskmisõppusi toimub 70-90 päeval aastas, siis on kasutuses ka ohuala. Avalikkusele on harjutusväli või selle osa kasutatav ajal, kui väljaõpet ei toimu. Õppuste ajal on alale minek keelatud, liikumispiiranguga ala tähistatakse.
Harjutusvälja arendamiseks on kavandatud laskeväljade ulatuses raadata metsa, et tagada vähemalt 2 kilomeetri pikkused lakedistantsid. Põhja laskevälja raadamismaht on maksimaalselt 1207 hektarit, Lõuna laskeväljal 703 hektarit ja Kirde laskeväljal 494 hektarit.