Kuusalu abivallavanema kt, Loksa endine vallavanem MADIS PRAKS, teeme seda intervjuud neljapäeval, 10. märtsil. Täpselt 11 aastat tagasi oli sel päeval Kuusalu keskkooli aulas Loksa vallavolikogu ja Kuusalu vallavolikogu ühine istung ning otsustati kaks valda liita.
„Nii oli, 10. märtsil 2005 tegid volikogud ühinemisotsuse, ühinemine toimus kohalikel valimistel 2005. aasta oktoobris. Aasta lõpuni kehtisid mõlema valla eelarved, 2006. aasta eelarve oli juba ühine.
10. märtsi istungit filmiti. Kuidas otsustamine käis, saab vaadata Kuusalu valla videokroonikast.“
Miks tegi Loksa vald tookord liitumisettepaneku Kuusalu vallale, kuigi töötasite Loksa linnavalitsusega ühe katuse all, vallamaja oli teisel korrusel, linnavalitsus esimesel?
„Loksa linn oli 2005. aastal monofunktsionaalne, seal oli üks suur tööandja – laevatehas. Suures plaanis võib öelda, et tegime ettepaneku Kuusalu vallale riskide hajutamiseks, see oli teadlik valik. Kui oleksime kokku läinud Loksa linnaga, oleksime olnud tunduvalt kehvemas seisus, palju keerulisem oleks olnud hakkama saada.
Kartsime, et mis saab, kui laevatehasega midagi juhtub. Ja juhtuski mõne aja pärast, aga see pauk läks küladest mööda. Linnapea just kirjutas Loksa Elus, et laevatehase töö seiskumisega vähenes 45 protsenti linnaeelarvesse laekunud tulumaksust. Kas eelarve selline suur vähenemine oleks taganud Pedaspealt Tammispeani teede talvise ja suvise hoolduse ning muud investeeringud küladesse?
Praegu on ikkagi seis selline, et endise Loksa valla külades on teid ehitatud ja remonditud, Vihasoo lasteaed-algkool töötab ja on remonditud, Leesi ja Pärispea rahvamajad on renoveeritud, Viinistu rahvamajas remonditöö käib, mitmes külas on veevärke uuendatud ja laiendatud. Taastatud on Kolgaküla rahvamaja, mille ülesehitamine oleks Loksa valla ajal olnud väga raske.
Seega, meie mõte oli, et Kuusalu vallaga liitumine on tuleviku mõttes kindlam, Kiiu-Kuusalu piirkonnas on ettevõtlus mitmekesine, maksutulud on jaotunud erinevate valdkondade tööandjate vahel, riskid on rohkem hajutatud. Paljud endise Kuusalu valla elanikud käivad tööl pealinnas. Suur vald suudab kanda majanduslikke riske ja võimaldab investeerida.
Loksa vald oma 2000 inimesega oli elaniku keskmise vanuse poolest Harjus kõige vanem. Vallas oli ligi 400 inimest, kellel polnud meie teada sissetulekut. Elaniku keskmise vanuse ja maksumaksjate väikese arvu valguses oleks Loksa vald küll veel üksi hakkama saanud, aga mitmesuguste projektide elluviimiseks poleks võimekust olnud.“
Et põhjus Kuusalu vallaga liitumiseks ei olnudki poliitiline või isikutest lähtuv? Kui vaadata riigikohtu lahendeid, olid Loksal tol ajal suured poliitilised vaidlused.
„Poliitilisest kultuurist, kes kellega läbi käis või ei käinud, sellest ma ei taha rääkida, las jääda. Ma ei taha, et ajalehes Loksa Elu minu seisukohti selles osas kommenteeritaks.
Vallavalitsus oli küll linnavalitsusega ühe katuse all, aga me ei puutunud eriti kokku, ei olnud ühiseid ettevõtmisi.“
Kas Loksa linna juhtidega üldse oli tol ajal juttu, et linna ja ümbritsevat valda liita?
„Mingid ühised arutamised olid, paaril korral. See oli aeg, kui IRL algatas riigis haldusreformi. Aga need kohtumised ei toonud tulemust ja lõpetati. Puudu jäi ka ilmselt mõlema poole poliitilisest tahtest.
Loksa linnal oli suur võlg küttemajanduses – masuudilaenud, munitsipaalettevõtte Mere pankrot. Sisuliselt köeti võlg õhku, kulus soojatootmisele. Selle hetke laenukoormusest suur osa ei läinud investeeringuteks.
Praegused võlad Loksal on vähemalt seotud investeeringutega, midagi on ära tehtud, inimesed kasutavad, ka Kuusalu valla inimesed. Loksa kooli on renoveeritud, lasteaed on ümber ehitatud, ujula töötab.“
Ja nüüd võiks Kuusalu vald minna Loksa linnaga kokku?
„Ka 2005. aastal oli selge, et varem või hiljem minnakse kokku, see on mõistlik ja mõistuspärane. See oli ka siis kindlasti Kuusalu valla juhtidele teada. Märkimisväärsele osale Kuusalu valla elanikkonnast on Loksa tõmbekeskus, mis tähendab, et Loksa on Kuusalu valla loomulik osa.“
Kuidas kommenteerite väidet, et Loksa vald liideti Kuusalu vallaga rahva tahte vastaselt?
„Loksa linnajuhid võivad väita seda, et liideti vägisi, aga tugevat vastasleeri ei sündinud. Kuigi Keskerakond võis ju tahta vastasrinnet luua. Oleme ühes kihelkonnas, inimesed on tuttavad, koos käidi Loksal koolis. Kahe valla administratiivne piir ei olnud suhtlemisel takistus.“
Kas keegi on öelnud, et Kuusalu vallaga liitumine oli viga?
„Võibolla suhtlen valede inimestega, aga seni ei ole ühelgi koosolekul ega muul kokkusaamisel mulle keegi öelnud, et ühinemine oli vale otsus. Kõige enam on kannatanud vast Pärispea poolsaar, kelle jaoks läks vallavõim tunnetuslikult palju kaugemale.
Tekkiva ühisvalla piirkondade tasakaalustatud arenguks leppisime läbirääkimistel kokku, et Loksa vald võtab laenu 3 miljonit krooni, kuna meie laenukoormus oli null. Kuusalu vallal oli lasteaia renoveerimislaen. Tänu laenule tegime 2005 suvel valla küladesse mitmeid investeeringuid. Laenu maksis tagasi juba ühisvald, eelmise aastaga see lõppes. Tagantjärele tarkus on, et oleksime võinud veel rohkem laenu võtta, ka Juminda ja Loksa külateed korda teha.“
Külavanemate koosolekul Kolgakülas küsiti, millised hirmud olid Loksa vallas enne Kuusaluga ühinemist?
„Oli mure, kas väike Loksa vald saab ühinenud Kuusalu valla volikogus piisavalt esindatud. Rahvastiku suhe oli 2000-4800. 2005. aasta valimistega läks nii, et 19liikmelises volikogus oli suhe isegi rohkem endise Loksa valla kasuks. Ja enamvähem nii on ka jäänud. See oli õige otsus, et ühe valimisringkonna tegime – poliitikud kannavad vastutust üle kogu valla, mitte ainult enda piirkonna valijate ees.“
