Vas­ta­vad rii­gi­ko­gu kan­di­daa­did Har­ju- ja Rap­la­maal

101

Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus toi­me­tu­se esi­ta­tud kü­si­mu­se­le vas­ta­ta Har­ju- ja Rap­la­maa ring­kon­nas rii­gi­kok­ku kan­di­dee­ri­jailt, kes on seo­tud või ol­nud seo­tud Ani­ja, Kuu­sa­lu, Raa­si­ku val­la või Lok­sa lin­na­ga või ju­hi­vad üle­maa­kon­na­li­si or­ga­ni­sat­sioo­ne.
Kü­si­si­me neilt, mi­da tu­leks Ees­tis pä­rast va­li­mi­si kind­las­ti ja kii­relt el­lu viia või muu­ta ja miks?

AR­TUR TI­GA­NIK (Isa­maa Era­kond), Lok­salt pä­rit re­serv­kind­ral:
Ai­nult ta­sa­kaa­lus­ta­tud areng ta­gab ees­ti rah­vu­se pü­si­mi­se ning loob Ees­tist õn­ne­li­ke ja jõu­ka­te ini­mes­te rii­gi.
Rah­vus! Sel­leks, et eest­las­te ar­vu­kus pöör­duks taas tõu­su­le, on es­ma­täh­tis, et meie pe­re­des sün­niks ja kas­vaks pal­ju lap­si. Las­te­ga pe­re­de­le suu­na­tud toe­tus­meet­med va­ja­vad pi­de­vat aja­ko­has­ta­mist. Üks­ki laps ei to­hi jää­da Ees­tis sün­di­ma­ta ma­jan­dus­li­kel põh­jus­tel.
Eest­lus! Hea ha­ri­dus avab noor­te­le pa­ri­mad eel­du­sed edu­kaks tu­le­vi­kuks. Ha­ri­du­se kva­li­teet toe­tub õpe­ta­ja­le. Isa­maa väär­tus­tab õpe­ta­jat ning sei­sab sel­le eest, et ta oleks häs­ti ta­sus­ta­tud, kõr­gelt kva­li­fit­see­ri­tud ning tun­neks end tööl tur­va­li­selt ja ühis­kon­nas lu­gu­pee­tult.
Riik­lus! Ees­ti Va­ba­riik peab in­ves­tee­ri­ma kait­se­või­mes­se sõ­na ot­se­ses mõt­tes nii pal­ju kui va­ja. Suu­ren­da­da tu­leb in­ves­tee­rin­gud laia­pind­ses­se rii­gi­kait­ses­se (seal­hul­gas ela­nik­kon­na­kait­se, Kait­se­liit, kait­se­ta­he). Laia­pind­se rii­gi­kait­se osaks on noor­te va­ba aja si­sus­ta­mi­ne eest­lust ja kait­se­ta­het kas­va­ta­vas vor­mis.
On vaid üks isa­maa!

TA­NEL TAL­VE (Sot­siaal­de­mok­raat­lik Era­kond), Ani­ja val­la ela­nik, rii­gi­ko­gu en­di­ne lii­ge:
Rii­gi­ko­gus kes­ken­duk­sin jät­ku­valt tee­ma­de­le, mil­les olen saa­di­ku­na ju­ba edu saa­vu­ta­nud, mis on maae­lu aren­guks hä­da­va­ja­li­kud ja mis on ka reaal­sed el­lu viia.
Nu­ti­kas ühist­rans­port! Suur osa maal ela­va­te ini­mes­te sis­se­tu­le­kust ku­lub prae­gu trans­por­di­le, sest isik­li­ku au­to oma­mi­ne ja ka­su­ta­mi­ne po­le just odav lõ­bu. Mi­nu eest­võt­mi­sel Saa­re­maal ju­ba töö­tav uud­ne, rei­si­ja­te va­ja­dus­te­le vas­tav ja sood­ne ühist­rans­port tu­leks käi­vi­ta­da kõik­jal Ees­tis. Ea­kad ars­ti juur­de, õpi­la­sed hu­vi­rin­gi­des­se ja klien­did tu­ris­miet­te­võt­ja­te­ni ühist­rans­por­di­ga!
Kii­re in­ter­ne­ti val­gus­kaa­bel kõik­ja­le Ees­tis! Kaug­töö, õpin­gud, me­dit­siin, mee­le­la­hu­tus, tur­va­li­sus, ül­di­ne kon­ku­rent­si­või­me, et­te­võt­lus – maal ela­mi­ne ja te­gut­se­mi­ne nõuab kor­ra­lik­ku ne­tiü­hen­dust.
Elekt­ri­lii­nid kor­da! Maal ela­mi­ne po­le prae­gu­se sõ­na ot­se­ses mõt­tes va­hel­du­va voo­lu­ga liht­salt või­ma­lik. Suu­re­mad in­ves­tee­rin­gud lii­ni­de töö­kind­lu­se ja lä­bi­las­ke­või­me pa­ran­da­mis­se on hä­da­va­ja­lik ka ro­he­pöör­de jaoks – taas­tu­ve­ner­gia toot­mi­ne päi­ke­sest ja tuu­lest oleks üks te­ge­vus­vald­kond maa­piir­kon­nas ela­va­te­le ini­mes­te­le.

TRIIN TOOMESAAR (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Anija vallast pärit haridus- ja kodanikuaktivist:
Olen õppinud oma tööst kiusamise tõenduspõhisel ennetamisel, et kiired ja lihtsad lahendused on tihti ka lühiajaliste või lausa ootamatute mõjudega. Seega julgustan igaüht mistahes võluvitsades kahtlema, puudutagu see siis isiklikke või riiklikke otsuseid.
Kuna just hariduses peitub ühe väikeriigi kestma jäämise ja julgeoleku võti, soovin vedada pikaajalisi ja mõjusaid muutusi selles valdkonnas. Et häid õpetajaid ja spetsialiste jätkuks mistahes astmel ja erialal, on mõistagi tarvis tagada motiveeriv palk kõigile haridustöötajatele. Et igaühe haridustee oleks vaimselt ja füüsiliselt turvaline, tuleb haridusasutustele tagada parem ligipääs, aga ka arusaam päriselt mõjusatest lahendustest. Mu meelest on ka veel ebaselge, millise tulevikuvajadustele ja -võimalustele vastava haridusmudeli poole me Eestis pürgime – ja kuidas.
Ning et poliitiline suhtluskultuur ei kannata juba pikemat aega kriitikat, soovin kasutada kõiki oma kiusuennetustööst pärit teadmisi ja oskusi, et olukorda parandada.

JÜRI ROSS (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Büroomaailma juht Jõelähtme vallast:
Kindlasti ja kiirelt tuleb vastu võtta seadus, mis kehtestab minimaalpalga kasvu nelja aastaga 1200 eurole. Täna on see 725 eurot, mis ei võimalda Eesti inimestel tulla toime kasvavate kulutustega toidukorvile ja elektrile.
Eesti inimese toimetulek on Eesti riigi julgeolek!

MAAR­JA METS­TAK (Ees­ti Re­for­mie­ra­kond), Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge:
Tu­leb jät­ka­ta hal­dus­re­for­mi el­lu­vii­mist mo­ti­vee­ri­des oma­va­lit­su­si jät­ku­valt lii­tu­ma ja koos­tööd te­ge­ma, et vä­hen­da­da nen­de eba­va­ja­lik­ku ku­lu ning suu­ren­da­da va­ja­li­ke tee­nus­te kva­li­tee­ti ja kät­te­saa­da­vust.
Suu­ren­da­da las­te­le ja noor­te­le va­ja­li­ke tu­gi­tee­nus­te kät­te­saa­da­vust ning rii­gi­pool­set tel­li­must spet­sia­lis­ti­de­le (lo­go­pee­did, eri­pe­da­goo­gid, te­ra­peu­did). Pak­ku­da õpe­ta­ja­te­le või­ma­lu­si täien­da­mi­seks tu­gi­tee­nus­te vald­kon­da­des ning sel­le­ga kaa­sa mo­ti­vat­sioo­ni­pa­ket­ti. Sel­leks, et ka väik­se­mad väl­ja­kut­sed saak­sid la­hen­da­tud va­ra­ses eas, et en­ne­ta­da hi­li­se­ma­te tõ­si­se­ma­te (vaim­se ter­vi­se) prob­lee­mi­de väl­ja­ku­ju­ne­mist.
El­lu on va­ja viia di­gi­pöö­re, ro­he­re­form ning la­hen­da­da ener­giak­riis. Kao­ta­da fan­toom­lii­tu­mi­sed, kii­ren­da­da ro­hee­ner­gee­ti­ka me­net­lusp­rot­ses­se ning ot­sus­ta­da tuu­ma­jaa­ma ra­ja­mi­se kü­si­mus.
Re­for­mi­da tu­lu­mak­su­süs­tee­mi, et see ei ka­ris­taks eda­si­püüd­lik­kust. Prae­gu­se süs­tee­mi juu­res võe­tak­se ära 1200-2100 eu­rot tee­ni­va­telt ini­mes­telt iga kol­mas eu­ro pal­ga­kas­vust. Keh­tes­ta­me tu­lu­mak­su­va­ba mii­ni­mu­mi 700 eu­rot kõi­gi­le, tõs­ta­me kesk­mist pen­sio­ni 400 eu­rot ja hoia­me sel­le tu­lu­mak­su va­ba­na.

RAUL SIEM (Ees­ti Kon­ser­va­tiiv­ne Rah­va­e­ra­kond), Raa­si­ku val­la­va­nem:
Nii na­gu tä­na, on ka pä­rast va­li­mi­si kõi­ge pa­ki­li­sem ja kii­ret el­lu­vii­mist nõu­dev tee­ma ini­mes­te iga­päe­va­ne toi­me­tu­lek. Ini­mes­te toi­me­tu­lek tä­hen­dab töö­koh­ta­de säi­li­mist ja iga­päe­vas­te jooks­va­te ku­lu­de kat­mist. See kõik on seo­tud meie rii­gi ener­gia­po­lii­ti­ka ja mak­su­po­lii­ti­ka­ga. Kõik on vä­ga liht­ne. Kui tõs­ta­me oma et­te­võ­te­te kon­ku­rent­si­või­met lä­bi ener­gia­hin­da­de lan­ge­ta­mi­se, jää­vad et­te­võt­ted kest­ma, ini­mes­te palk ja os­tu­jõud kas­va­vad. Kui se­da ei tee, siis et­te­võt­ted lõ­pe­ta­vad te­ge­vu­se, ini­me­sed kao­ta­vad sis­se­tu­le­ku, riik kao­tab mak­su­tu­lu ja suut­lik­ku­se ta­ga­da ele­men­taar­seid­ki tee­nu­seid – ühe­sõ­na­ga riik ja ini­me­ne vae­su­vad. Tä­na ei ole me sel­lest olu­kor­rast su­gu­gi kau­gel.
Tä­na­ses mee­le­tus hin­na­tõu­suo­lu­kor­ras tu­leb tä­he­le­pa­nu al­la võt­ta ka ra­vi­mi­te ja toi­duai­ne­te hin­na­tõu­su kü­si­mus. Sel­le kõi­ge pi­dur­da­mi­seks lan­ge­ta­me diis­li-, ben­sii­ni- ja gaa­siakt­sii­si Eu­roo­pa Lii­du mii­ni­mu­mi­ni. Lan­ge­ta­me elekt­ri hin­na krii­sieel­se­le ta­se­me­le. Ra­vi­mid ja toi­du­kor­vi tee­me oda­va­maks ra­vi­mi­te ja toi­duai­ne­te käi­be­mak­su lan­ge­ta­mi­se kau­du.

ANNE EENPALU (Isamaa Erakond), Raasiku valla aukodanik:
Meie kauni eesti keele, vapra eesti meele ja ellujäämiseks vajaliku töökuse ning ilumeele sisendamine õpilastesse on esmatähtis.
Relv käes saavutatud omariikluse hävitamine tõi endaga kaasa uue venestamise laine, mõrvamistele ja küüditamistele lisaks kodude hävitamise ja maaharimise kollektiviseerimise. Lihtsate töövõtete ja tööharjumuse kujundamise saavutame koostöös kooli ja koduga. Ajalooõpetajatele süvendatud teadmiste andmise õppepäevadel ja suveseminaridel, et noored teaksid, mis juhtub, kui vabadus ära võetakse. Mälestuspäevadele lisandub riiklikult 1949. aasta 25. märtsi maarahva hävitamise teabeseisak. Eesti keele omandamine meie ainsal isamaa pinnal on vene koolides võimalik ja kohustuslik. Ilumeelele läbi tantsu, laulu ja käelise tegevuse anname noortele läbi isikliku panuse. Elagu vaba Eesti!

RAIVO UUKKIVI (Eesti Keskerakond), Raasiku endine vallavanem:
Valimisprogrammides sisalduv on mõeldud järgmise nelja aasta võimalikele tegevustele mõeldes, vahel isegi pikemalt ette vaadates. Oodata, et valimiste järgsel päeval midagi muutub, on liig sinisilmne. Kohe ja kiiresti saab muuta suhtumist Eestisse ja eestimaalastesse. Täna tundub, et oma kodanikud ja ettevõtted on jäetud abitult maha ning iga uut raskust põhjendatakse tõdemusega, et oleme ju sõjas. Teisedki Euroopa maad on ju samas seisus, aga nende valitsused mõistavad, et raskel ajal peab toetama oma ettevõtjaid, kes tegelikult maksuraha riigikassasse toodavad.
Kohe tuleb rakendada võimalused energiahindade jõhkra kasvu tasandamiseks. Sellega aitame kaasa ettevõtete konkurentsivõime taastamisele. Kohe saab tegeleda ka  muude sisendhindade korrigeerimisega, mis tuleb abiks kogu spektrile tootjast tarbijani. Siin on riigi võimalused abistada läbi aktsiiside alandamise minimaalsele võimalikule tasemele. Kohe tuleb alustada käibemaksu muutmist toidukaupadele ja ravimitele. Seega kohe saab muuta valitsuse suhtumist omadesse.

RAN­NO POOL (Ees­ti Kon­ser­va­tiiv­ne Rah­vae­ra­kond), Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se lii­ge:
Elu peab mi­ne­ma pa­re­maks ja meie tea­me, kui­das se­da te­ha. Kii­relt tu­leb la­hen­da­da ener­giak­riis. Elekt­ri, gaa­si, kü­tu­se hin­nad tu­leb ta­ga­si tuua normaalsusesse. Sinna, kus nad olid veel mõned aastad tagasi, kui EKRE oli valitsuses. See peatab ka pöörase inflatsiooni, mis inimesi vaeseks teeb ja kodumaise majanduse välja suretab. Langetame elektri hinna kriisieelsele tasemele, eemaldades elektri tootmiskulust CO2 kvoodi, langetades keskkonna- ja kaevandustasusid ning lõpetades taastuvenergiatasude maksmise. Nimetatud sammude astumise järel on elektri hind 3 senti kilovatt-tunni eest. Vähendame toiduainete käibemaksu 20 protsendilt 5 protsendile. Päästame Eesti!

MIHKEL TIKERPALU (Erakond Eesti 200), Viinistult pärit näitleja, Lääne-Harju muusika- ja kunstide kooli direktor:
Mulle on südamelähedased kultuur – sealhulgas huviharidus, millega ma huvikooli juhina tegelen –, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Viimaste all mõtlen nii kodulähedasi teenuseid Eesti elanikele kui ligipääsu teenustele ja sündmustele neile, kes kõrvalise abita neist ilma jääksid.
Suures pildis peavad tänased ja tulevased riigijuhid tegema kõhklemata suuri finantsilisi samme elanikkonnakaitse ja julgeoleku tugevdamiseks – avalike varjumiskohtade planeerimine ning ehitamine, elanike koolitamine suuremahulistes kriisides toimetulekuks, aga ka madalamal elujärjel inimeste toetamine, sest me ei tohi vaadata mööda majanduslikust julgeolekust.
Kultuuris ja huvihariduses näen vajadust korraldada ümber rahastust, et oleksid võrdsed võimalused nii valdkonnasiseselt, regionaalselt kui ligipääsetavuse vaates – kirjanikud ei ole kehvemad näitlejatest, huvikooliõpetajad on oluline osa meie haridussüsteemist ning kultuurist soovivad osa saada nii Viinistu kui Viimsi elanikud, nii nägijad kui vaegnägijad.

ANDRUS UMBOJA (Eesti Reformierakond), Jõelähtme vallavanem, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees:
Minu eesmärk riigikogusse valituks osutudes on olulisel määral vähendada riigi sekkumist kohalike omavalitsuste iseotsustamisõigusesse. Suurendada tuleb omavalitsuste õigusi ja võimalusi kohaliku elu kujundamisel. Riik ei ole omavalitsuse omanik, kes ütleb, kuidas ja mida tuleb teha, vaid see õigus peab olema inimestel, kes kohapeal elavad. Riik peab olema omavalitsustele sisuline partner näiteks planeerimise, kaevandamise või kaitsealade moodustamise küsimustes. Ära tuleb muuta regulatsioon, mis puudutab maavarade kaevandamist, varude arvele võtmist ja selleks vajalike lubade väljastamist. Senine süsteemitus on seadnud paljud omavalitsused ja kogukonnad olukorda, kus kellelgi ei ole kindlust, et sinu naaberkinnistule või piirkonda ei esitata soovi alustada kaevandamise menetlusega. Kuivõrd sisuliselt puudub alus ja riigil ka soov ühelegi taotlusele EI öelda, siis algab sellest elanikele ja omavalitsusele kurnav kaevikusõda, see aga halvab nii piirkonna arengu ja nii ei või see enam edasi kesta.

MERLE PUSSAK (Eesti Reformierakond), Kose vallavolikogu esimees, Ida-Harju Koostöökoja juhatuse esimees:
Kohaliku omavalitsuse pikaaegse juhina soovin eelkõige rakendada oma kogemusi ja oskusi kohaliku elu arendamisse ning kohaliku initsiatiivi toetamisse lähtuvalt piirkonna vajadustest ja huvidest. Samas on maapiirkondades tähtis ka olemasolevate töökohtade säilitamine ning et meie ettevõtete konkurentsieelised säiliksid. Kohalikud omavalitsused on hea ja turvalise elukeskkonnaga, kus on tasakaalus kohalike elanike heaolu ja majanduskeskkond.
Tagada head ühendused pealinnaga, mis on kogu piirkonna arengu peamine mõjutaja. Meie piirkonna arenguid on mõjutanud ja mõjutab ka tulevikus suuresti Tallinna lähedus. Vajaduspõhise transpordi ja muud teemad võimaldavad maapiirkondade ettevõtluse ja kogukondade toimetamist võrreldes varasemaga oluliselt edasi arendada.
Luua keskkond, kus inimestele ja ettevõtetele on tagatud energeetika varustuskindlus ja soodne hind.
Kõigi omavalitsuste puhul üldise taristu arendamine (teed-tänavad, jalg- ja jalgrattateed, avalik ruum) kasvava nõudluse ja ootuste tingimustes.
Investeeringud tulevad riiki, kus on avatud majandus, targad inimesed ja parim elukeskkond.

TIMO SUSLOV (Eesti Reformierakond), Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse nõukogu esimees:
Peale selle, et oleme juba teinud keskmise pensioni tulumaksuvabaks ja pensionit tahame tõsta nelja aastaga 400 eurot, on kõige kiirem asi kohe kaotada maksuküür, mis sööb ära 1200-2100eurost sissetulekut saavate inimeste palgatõusu. Teiseks soovib Reformierakond tõsta tulumaksuvabastuse 700 euroni kuus.
2018. aastast kehtestas Jüri Ratase valitsus ülikeerulise, 6000 tuluastmega astmelise tulumaksu, millega alates 1200eurosest kuusissetulekust hakkab inimesele eraldatud tulumaksuvaba miinimum iga teenitud lisaeuroga vähenema, jõudes 2100eurose palga juures nulli. Sisuliselt kehtestab see keskklassile täiendava, kõrgema maksu – seda nimetataksegi maksuküüruks –, millega iga kolmas euro palgatõusust läheb riigile. See süsteem karistab edasipüüdlikkust ja maksuküüru mõju alla jääb just keskklass – politseinikud, õpetajad, kultuuritöötajad, meditsiiniõed, päästjad, valdkondade spetsialistid. Nende  inimeste palkade tõstmiseks teeb riik igal aastal suuri pingutusi. Miks on vaja sellest palgatõusust suur osa teise käega tagasi võtta? Ei peakski.

JAANUS KALEV (Eesti Keskerakond), Anija vallavolikogu esimees:
Langetame toiduainete käibemaksu kuni 5 protsendini. Eelkõige seepärast, et tagada Eestimaa perede toimetulek kõrge inflatsiooni tingimustes. Praegu elab meil vaesuses ligi 300 000 inimest, ilmselt võib nende hulk sellise olukorra jätkudes veelgi suurendada. Kuna toidu- ja teiste kaupade tootmiseks vajalike vahendite kallinemine üha jätkub, on Eesti toidutootjad jõudnud punkti, kus on vaja otsustada, kas jätkata tootmist või mitte. Samas veetakse meile sisse palju toidukaupu riikidest, kus tootmist doteeritakse ja inflatsioon on kordades madalam, mistõttu pakutakse neid meie poodides kodumaisest toodangust soodsamalt. Nii tekib eestimaistele toidutootjatele surve oma kauba hinna langetamiseks, mida pole aga võimalik teha, kuna kohalik tootja on sunnitud kasutama Eestis kehtivate kõrgete hindadega toorainet ja tööjõudu. Nõnda tegutsebki suur osa meie toidutööstusest ellujäämispiiril. Samas kasvab risk Eesti toidujulgeolekule. Suutlikkus oma rahvas ise ära toita on osa riiklikust julgeolekust. Julgelt inimeste heaks!

ANDRES KAARMANN (Parempoolsed), Saue abivallavanem, Loksa endine linnapea ning Loksa ja Kuusalu endine volikogu liige:
Parempoolsed on ainus erakond, kes on väljendanud tõsist muret Eesti majanduse tervise pärast. Teised erakonnad lubavad tasuta asju, erakorralisi palgatõuse ja uusi toetuseid. Kus raha tuleb? Ei tea. Mis edasi saab? Ei huvita. Peaasi, et saaks valija hääle kätte. Esimesed märgid on käes, et Eesti majandus on juba languses. See tähendab, et üha rohkem Eesti inimesi hakkab saama koondamisteateid, mis omakorda tähendab riigieelarve tulude vähenemist. Parempoolsed pole nõus makse tõstma või jooksvateks kuludeks laenu võtma.
Ainus tõhus vahend on jälle majandus kiiresti kasvama panna. Et inimestel oleks tööd ja lisaks kuludele kasvaksid ka riigi tulud. Tuleb pidurdada riigiaparaadi vastutustundetut kasvamist. Tuleb kärpida ebamõistlikke kulusid ning lõpetada helikopterilt laiali loobitavad lausalised toetused ning aitama peaks eelkõige tegelikke abivajajaid. Parempoolsed on valmis muutma ka ebaõiglust suurendavat perehüvitiste seadust. Aidata tuleb tegelikke abivajajaid.

ADRIANA JORDAN (Parempoolsed), Loksa linnavolikogu liige:
Mulle ei meeldi, kuidas valitsus on viimastes kriisides suhtunud ettevõtlusesse ja ettevõtetesse. Inflatsioon on kõrge, majanduskasv peatunud ning paljud ettevõtted on asunud koondama. Kurb, et poliitikud aru ei saa, et jõukus tuleb ettevõtlikkusest ja tööst, mitte laenamisest ja laialijagamisest.
Kõige tähtsam ülesanne on jälle majandus kasvama saada, et tekiks uusi töökohti. On kurb lugeda, et Eesti ettevõtluskeskkond on halvenenud, bürokraatiat palju. Energiavaldkonnas plaanivad isegi riigiettevõtted investeerida Soome ja Leedusse, aga mitte Eestisse. Või kui ettevõtjad räägivad, et Eesti asemel on soodsam toota juba Saksamaal, siis on midagi halvasti.
Pean oluliseks lihtsustad maksusüsteemi ning vähendada tööjõumakse, et soodustada ettevõtlusega alustamist ning luua uusi töökohti. Pakume ettevõtlikele inimestele õnge, mitte ärme jaga kõigile kala. Mida rohkem on meil riigipalgalisi ja toetustest elatuvaid inimesi, seda vähem saame abivajajaid aidata.

RAUL-STIG RÄS­TA (Era­kond Ees­ti 200), Sal­mis­tu sa­da­ma hal­da­ja Port Sal­mis­tu OÜ ju­ha­tu­se lii­ge:
Ees­ti Va­ba­rii­gi Pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid kir­ju­tas, et va­li­mi­sed po­le hä­bia­si. Va­li­mi­sed on meie ühis­kon­nas siis­ki mi­da­gi, mis päl­vib pal­ju pa­ha­meelt. Küll ei meel­di elu­suu­ru­sest suu­re­mad näod rek­laam­tahv­li­tel või näi­teks ko­du­poe ees kam­paa­niat te­ge­vad era­kond­la­sed. Ka mi­na olen käi­nud nä­da­la­va­he­tus­tel väl­jas ehk koh­tu­mas va­li­ja­te­ga. Ül­di­selt võe­tak­se meid vas­tu hea mee­le­ga, kuid on ka nu­ri­se­jaid. Sa­mas mõt­len, et ei ole pa­re­mat koh­ta, kus va­li­ja saab va­li­tu­le lä­he­da­le ja te­ma­ga ot­se rää­ki­da. Po­le ole­mas pa­re­mat koh­ta, kus sel­gi­ta­da ot­se, mi­da rah­va­saa­di­ku­telt oo­da­tak­se. Miks peab see toi­mu­ma ai­nult iga nel­ja aas­ta ta­gant, kui on see va­ja­lik just kan­di­daa­ti­de­le? See ot­se­ne kon­takt ja koh­tu­mi­sed võik­sid toi­mu­da igal aas­tal kind­la­tel ae­ga­del – rah­vas koh­tub oma va­li­tu­te­ga ja aru­ta­tak­se oma­va­hel, kas või mis on muu­tu­nud. Ai­nult sel­li­selt te­kib su­he rah­va ja rii­gi va­hel. Sel­li­selt saa­me ol­la kind­lad, et va­li­tu osu­tus õi­geks.

Eelmine artikkelSood­la har­ju­tus­väl­ja erip­la­nee­rin­gu es­kii­si ava­li­kus­ta­mi­ne
Järgmine artikkelAru­kü­la jää­väl­ja­kul käib nä­da­las li­gi 500 ini­mest