Sõnumitooja 15. märtsil 1995, nr 10 (19)
Raasiku vald sai 3. aastapäevaks lipu
Raasiku vald sai 12. märtsil kolmeaastaseks. Aastapäeva eel toodi Raasiku vallamajja ettevõttes Arsis valmistatud lipp, mille kujundas Arukülas elav fotograaf Ülo Udumäe. Lipp pandi üles vallavanem Toivo Veenre kabinetti. Vallavanem ütles 3. aastapäeva eel, et valla elus on organisatoorne aeg läbi saanud: „Nüüd tuleb töö muuta sisulisemaks. Vallamajas on kinnistumas kindel töötajate kaader. Talv läbi on soojustatud uue vallamaja ruume, suured aknad asendati väiksematega, juurde on muretsetud töövahendeid. Peab hakkama rohkem raha lugema ja arvestama ning mõtlema tulevikule, et milline on meie valla nägu näiteks 2000. aastal.“
Ta lisas, et juba eelmine volikogu kavandas lipu ja vapi tegemist, praegune volikogu eesotsas esimehe Ahto Altjõega tegi planeeritu teoks ja nüüd on vallal oma sümbolid olemas.
Kehra klubi lagunes ja oli omanikuta
Kui 1. märtsil 1993 kuulutati Kehra paberitehasele pankrott, jäi pankrotivara hulka ka tehasele kuulunud klubi, mis oli Kehra linna peamine kultuurikeskus. Hiljem jõustus seadus, millega võeti sotsiaalobjektid pankrotivarast välja ja anti munitsipaalomandisse, aga seadusel polnud tagasiulatuvat jõudu.
Linnapea Jüri Lillsoo sõnul saadeti vabariigi valitsusele palve, et klubi antaks linna omandusse, kuid saadi eitav vastus. Klubis olid kontserdisaal, tantsusaal, spordisaal. „Maja laguneb iga päevaga ja on otsekui mälestusmärk sellele, kuidas paari aastaga võib lasta hoone käest minna, kui ei ole kütet,“ lausus linnapea.
Kehra klubi aastaid juhatanud Milvi Mänd vormistati klubi valvuriks ning valvuritena jäid tööle ka kunstiline juht Sirje Suvi ja lastesektori juhataja Merli Vile. Milvi Mänd kirjeldas, et ringid hakkasid koos käima eri kohtades, sest inimesed tahtsid isetegevust teha. Käsipallimeeskond hakkas trenne tegema Lool linnuvabriku spordisaalis. Klubi keldrist tuli 1993.
aasta sügisel toimunud veeavarii tõttu iga nädal vett välja tõmmata. Veeavarii tekkis seepärast, et tehase katlamaja jäi seisma ja klubi veetorud lõhkesid. „Kohalikud inimesed küsivad, millal klubi käiku pannakse, ja on nõus tegema korjandust, et saada maja remondiks raha, kuid sisuliselt võõras hoones ei tohi remonti teha,“ selgitas Milvi Mänd. (Kehra klubi jäi täielikult tühjaks ja Milvi Mänd keeras ukse viimast korda lukku 2003. aastal, klubihoone lammutati 2013. aastal – toim.)