
Esmaspäeval, 10. märtsil möödus 20 aastat endise Kuusalu valla ja endise Loksa valla volikogude ühisest istungist, kus kaks valda liideti Kuusalu vallaks. Mõlemad vallavolikogud kinnitasid 10. märtsil 2005. aastal Kuusalu keskkooli aulas toimunud istungil ühinemislepingu, moodustasid sama aasta 16. oktoobri kohalikeks valimisteks kahe valla territooriumile ühe ühise valimisringkonna, nimetasid ühinenud Kuusalu valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide liikmed.
Ühinemislepingu poolt hääletasid sel istungil Loksa vallavolikogu 15 liikmest 11 ja vastu 3 volikoguliiget, 1 oli erapooletu. Kuusalu vallavolikogu 17 liikmest olid kohal 11, kes kõik hääletasid lepingu kinnitamise poolt.
Istungi lõpus allkirjastasid Kuusalu vallavolikogu esimees Kalmer Märtson ja Loksa vallavolikogu esimees Tõnu Tamm ühinemislepingu, mille kehtivusajaks märgiti 31. detsember 2009.
Lepinguga lepiti kokku ka riigilt vabatahtliku ühinemise toetuseks lubatud 3 miljoni krooni jaotus investeeringuteks: Loksa teeninduspunktile 100 000 krooni, Kolga teeninduspunktile 500 000 krooni, Kolga keskkoolile 1 miljon krooni ja ühinenud valla elanike internetiühenduse suurendamiseks 1,4 miljonit krooni. Vastavalt lepingule sai Loksa vald võtta 2005. aastal pikaajalist laenu kuni 3 miljonit krooni veemajanduse ja teede arendamiseks ning Kuusalu vald pikaajalist laenu Kuusalu lasteaia Jussike rekonstrueerimiseks.
Kohalike valimiste tulemusena sai ühinenud Kuusalu vald 2005. aasta sügisel 19-liikmelise vallavolikogu. Valimistel osalesid valimisliidud Ühiselt Edasi ja Meie Kodu, Reformierakonna ja Keskerakonna nimekirjad. Kõigis valimisnimekirjades oli kandideerijaid endisest Kuusalu ja Loksa vallast.
Kuusalu vallamaja jäi edasi Kiiu mõisa. Loksa linnavalitsuse hoone teisel korrusel asunud Loksa vallamaja suleti, ühes toas hakkas tööle Kuusalu valla Loksa teeninduspunkt. Kuusalu valla teeninduspunkt oli ka Kolgas. Ühise Kuusalu valla lipu ja vapi valimiseks korraldati konkurss. Selle võitis Vadim Fomitševi kavand, mis kujutab lauritsaristi. Kuusalu valla uus vapp ja lipp kinnitati juunis 2006.
Valdav osa endisest Kuusalu vallast ja endisest Loksa vallast ning Loksa linn kuuluvad Kuusalu kihelkonda.
Arutelud ja rahvaküsitlus
Loksa ja Kuusalu valla esindajate omavahelised konsultatsioonid omavalitsuste liitmiseks algasid 2003. aasta sügisel. 2004. aastal telliti firmalt Geomedia analüüs kahe valla hetkeolukorra kohta. Sama aasta sügisel oli mõlemas vallas ühinemise kohta rahvaküsitlus, millele eelnesid rahvakoosolekud. Detsembris 2004 otsustasid Loksa ja Kuusalu vallavolikogud, et ühinetakse 2005. aastal.
Rahvaküsitlus oli Loksa vallas 24. ja 27. oktoobril 2004, Kuusalu vallas 25.-27. oktoobril 2004. Loksa vallas osalesid 250 inimest (15,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest), ühinemise poolt olid 126 ja vastu 122. Kuusalu vallas võtsid osa 273 inimest (7,7 protsenti), ühinemise poolt olid 142 ja vastu 108, erapooletuks jäid 21 inimest.
1. jaanuaril 2005 oli rahvastikuregistri andmetel Kuusalu vallas 4768 elanikku ja Loksa vallas 1984 elanikku.
Alternatiivne eelnõu
Ühinemislepingule vastu hääletanud kolm Loksa vallavolikogu liiget Keskerakonna nimekirjast esitasid 10. märtsi 2005 istungil alternatiivse rahvaalgatusliku eelnõu liita Loksa valla 19 küla Loksa linnaga, eelnõu algatajatena olid alla kirjutanud 48 inimest. Loksa linnaga sooviti liita Suurpea, Pärispea, Viinistu, Turbuneeme, Kasispea, Vihasoo, Tammispea, Loksa küla, Kotka, Kolgaküla, Joaveski, Nõmmeveski, Parksi, Murksi, Vanaküla, Valgejõe, Hara, Virve ja Tapurla. Loksa vallavolikogu arutas eelnõud aprilli alguses 2005, vastu hääletasid 10 volikoguliiget, 2 olid poolt, 1 erapooletu ja 1 ei hääletanud.
Endised vallajuhid kommenteerivad
Loksa tollane vallavanem Madis Praks, Kuusalu vallavanem Herko Sunts ja ka mõlema valla volikoguesimehed olid pärast ühinemislepingu allkirjastamist ajalehele kommentaari andes seisukohal, et elu hakkab liidetud vallas olema vähemalt sama hea ja suurem vald peaks tulema tugevam.

Sõnumitooja küsis ühinemise ajal ametis olnud endistelt vallajuhtidelt, kuidas nad nüüd hindavad 20 aastat tagasi tehtud liitmisotsust.
Aastatel 2001-2007 Kuusalu vallavanema ametit pidanud Herko Sunts vastas, et aeg on näidanud, ühinemisotsus oli igati õige ja õigeaegne: „Loksa ja Kuusalu valla poliitikud, kes tegid ühinemisotsuse, nägid ette, et mõistlik on ise juhtida protsessi, mitte olla riigi juhitavad. Võttis ju riik hiljem jõuliselt ohjad enda kätte ning hakkas ise omavalitsusi ühendama. Ühinemisleppes toodu on vägagi edukalt realiseeritud. Elanike jaoks olulised asjad säilisid ja arenesid – haridusvõrk jäi toimima ja sai edasi arendatud, rakendatud ühetaoline kultuuri-, spordi- ja külaseltside rahastamine, vee- ja kanalisatsiooni arendamise projektid said ellu viidud. Leppes oli ka mingis osas idealistlikku, uut vallamaja Kuusallu ei tulnud, jätkuvalt ollakse Kiiu mõisas.“
OÜ Hinnu Seafarm tegevjuht, aastatel 1996-2005 ja 2018 Kuusalu vallavolikogu esimehe ning aastatel 2007-2009 Kuusalu vallavanema ametis olnud Kalmer Märtson, kes praegu on OÜ Kuusalu Soojus nõukogus ning vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjonis, vastas samuti, et Kuusalu ja Loksa valla ühinemine oli igati mõistlik: „Ka rahvahääletuse tulemus näitas mõlema valla elanike ühinemissoovi. Ühinenud valdadel on rohkem võimalusi teha suuri investeeringuid, samuti on suuremal omavalitsusel kergem hariduselu korraldada. Minu meelest toimus valdade kokkusulamine edukalt, täna ei räägi enam keegi endisest Kuusalu või Loksa vallast. Oleme ühiste murede ja rõõmudega tugev investeerimisvõimeline omavalitsus.“
Aastatel 1995-1999 ja 2002-2005 Loksa vallavolikogu esimees ning aastatel 2005-2009 Kuusalu vallavolikogu esimees olnud Tõnu Tamm: „Arvasin siis ja olen seisukohal ka praegu, et oli õige otsus. Alustasime läbirääkimisi selleks, et mitte liituda Loksa linnaga. Arvestades hilisemaid sundliitmisi Eestis jõudsime liitmise ära teha õigel ajal. Ühinemine pole Loksa valla ega Kuusalu valla elanike elu halvemaks teinud. Ühinemislepingust on jäänud täitmata vallamaja ehitamine Kuusalu alevikku, kuid tänasel päeval ei oma vallamaja asukoht erilist tähtsust.“
Kuusalu valla teede- ja majandusspetsialist, aastatel 2000-2005 Loksa vallavanemana töötanud, hilisematel aastatel ka Kuusalu vallavalitsusse kuulunud Madis Praks, Soorinna ja Vihasoo külavanem: „Tegime õige otsuse, sest halvad stsenaariumid, mida kartsime, juhtusidki. Ühinemislepinguga kokku lepitust on enamik ellu on viidud, rahapuudusel pole koole ega muid allasutusi kinni pandud, ka teisi suuri ümberkorraldusi pole tehtud. Riigi ühinemistoetusest jäi küll internetivõrk ühinemisjärgsel ajal tegemata, aga tegelikult oligi hea, sest tehnoloogia muutus juba mõne aasta pärast. Külavanemana soovin, et tähelepanu oleks rohkem ka väiksematel küladel, nende vajadusi täidetaks samuti. Suuremas omavalitsuses läheb keskusele miljoni euro lubamine kergemalt kui 10 000 eraldamine väikesele külale.“
Külavanemad – liitmine ei muutnud külaelu
Sõnumitooja küsis endise Kuusalu valla ja endise Loksa valla mõne kaugema küla külavanemalt, kuidas ühinemine mõjus nende külale.
Valkla külavanem Märt Sillaste ütles, et Valklat ühinemine ei mõjutanud: „Liitmisega tuli Kuusalu valda rahvast juurde, aga pole täheldanud, et elu meie külas oleks selle võrra kehvemaks jäänud. Keegi külast pole liitumise üle virisenud ega sellest rääkinud.“
Kodasoo külavanem Katrin Pahk: „Ei tule midagi meelde, mis oleks ühinemise tõttu me küla mõjutanud. Mäletan, et muretsesime valla juhtimise pärast, et kas me Kuusalu vallavanem jääb alles ja kuhu tehakse vallamaja. Nagu üks me küla vanem elanik ütles – ei tundnud me siis Loksa kandi rahvast ega tunne ka nüüd ja vastupidi. Väga kahju on, et Kodasoo külas ei ole enam oma raamatukogu, püüdsime kaitsta, et jääks. Aga see pole seotud valdade liitmisega, asjaolud kujunesid nii.“
Viinistu külavanem Evelyn Kari: „Otseselt pole läinud midagi paremaks ega halvemaks. Kui oleme rahataotlusprojekte kirjutanud, on Kuusalu vallaeelarvest antud omaosalus. Viinistu oli Loksa vallas ääremaa ning praegu on samuti ja vallakeskus asub veel kaugemal, vanematel inimestel on asjaajamine raskem. Külarahvas kurdab, et tänavavalgustus võiks olla parem, sest Turbuneeme-poolses külaotsas ja ka küla keskelt Pärispea poole on pime. Pikka aega ja eriti enne kohalikke valimisi on olnud aruteluteema kergliiklustee rajamine kogu Pärispea poolsaarele. Viinistu rahvamaja oleme tasapisi remontinud, 95 protsenti ruumidest on renoveeritud, kuid vaja on uut katust. Rahvamaja katus on pandud 1990ndatel aastatel ja hiljem parandatud, aga ikkagi tekib selle sisepinnale kondents, mis tilgub vahelaele ja kahjustab renoveeritud ruume. Olen Viinistu külaseltsi nimel valla spetsialistidega katuse teemal kirjavahetust pidanud ja teavitanud neid olukorrast, kuid konkreetset rahataotlust esitanud ei ole.“
Nõmmeveski külavanem Kelly Laanemaa: „Olin ühinemise ajal kolmeaastane. Loksa valla ajast tean niipalju, kui olen kuulnud oma vanematelt ja teistelt külaelanikelt. Seda arutatakse, et kas oli ikka õige tegu, kui Loksa vald müüs Nõmmeveski silla ühe krooni eest firmale Maru. Ettevõte ehitas uue silla lootuses, et saab hüdroelektrijaama tööle panna, aga keskkonnaamet ei lubanud. Kuusalu vald maksab silla eest kasutustasu ja kui sillal on vaja paar lauda vahetada, saame Kuusalu vallamajast abi. Loksa vald rajas Nõmmeveski parkimisplatsile kiige, mille remondiks oleme samuti saanud Kuusalu vallalt abi. Vanemad inimesed kurdavad, et Loksa vallamaja töötajatega oli kiirem suhtlus, vastuseid sai ruttu, aga Kuusalu vallas võtab aega. Külavanemana näen, kui vallamaja spetsialistide tähelepanu juhid millelegi ja pakud lahenduse, siis saab tehtud. Kuusalu vald jagab küladele külaraha, varasema ajaga kogunenud summa peame tulevastel aastatel ära kasutama. Ääremaa olime Loksa vallas ja oleme ka praegu, Loksale sõidab Nõmmeveskilt 20 minutit, Kiidu mööda suurt teed sama kaua. Vallamaja töötajatega saab suhelda interneti vahendusel ja asjaajamine toimib, järelikult ei olnud liitumisotsus vale ja saame ainult paremini edasi minna.“