Slo­vee­nia – kõr­vit­sa­põl­du­de ja vii­na­mar­ja­väl­ja­de maa

Kui su­ve­puh­kus veel ees ning soov ja või­ma­lus sõi­ta Ees­tist väl­ja­poo­le, võiks min­na Slo­vee­nias­se. See Ees­tist väik­sem, sa­mas vei­di üle 2 mil­jo­ni ela­ni­ku­ga riik on kau­ni loo­du­se ja uh­ke aja­loo­ga ning vä­ga pu­has ja kor­ras­ta­tud ko­du­de­ga.

Uu­ri­si­me Aren­dus­ko­ja rah­vus­va­he­li­se sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti raa­mes toi­mu­nud õp­pe­rei­sil Kirde-Slo­vee­nias­se, kas Slo­vee­nias on ol­nud kü­la­de ja ko­du­de kor­ras­ta­mi­se akt­sioon ning riik ai­da­nud ma­ju re­mon­ti­da. Meid vas­tu võt­nud Lea­der-te­ge­vusg­ru­pi Bo­gast­vo Po­dežel­ja te­gev­ju­hi Moj­ca Met­li­ca­ri ja giid Son­ja Br­lek Krajn­ci vas­tus oli, et ini­me­sed ise ta­ha­vad oma ko­dud kau­niks te­ha, eral­di üles­kut­seid ega riik­li­ke prog­ram­me sel­leks ei ole. Ees­ti on aas­ta­te­ga vä­ga ilu­saks teh­tud, aga nii kor­ras meil küll po­le, tõ­de­si­me ise­kes­kis.

Slo­vee­nia piir­neb Itaa­lia, Aust­ria, Un­ga­ri ja Hor­vaa­tia­ga. Bo­gast­vo Po­dežel­ja, ees­ti kee­les Maa­piir­kon­na Rik­kus, Lea­der-piir­kon­na olu­li­sem tu­ris­mi­koht on Hor­vaa­tia pii­ri lä­he­du­ses Dra­va jõe ää­res asuv Ptuj linn. Ptuj on Slo­vee­nia va­nim linn, õit­seaeg oli Va­na-Roo­ma ajal. Ela­nik­ke on lin­nas li­gi 20 000. Ptuj on pea­lin­na Ljubl­ja­na kõr­val üks olu­li­se­maid tu­ris­mi­koh­ti. Ma­ju­tu­sa­su­tus­te and­me­te jär­gi kü­las­tas Ptuj lin­na ja sel­le ümb­ru­se vaa­ta­mis­väär­su­si en­ne Co­vi­dit kesk­mi­selt 250 000 tu­ris­ti aas­tas. Li­saks mat­ka­jad, lä­bi­sõit­jad, kes seal­kan­dis ei öö­bi­nud.

Bo­gats­vo Po­dežel­ja Lea­der-piir­kon­da kuu­lu­vad 8 oma­va­lit­sust. Te­ge­vusg­ru­pi eest­ve­da­jad tõ­de­sid, ees­märk on muu­ta elu piir­kon­nas veel­gi at­rak­tiiv­se­maks, et vä­lis­tu­ris­tid lii­guk­sid Ljubl­ja­nast roh­kem sin­na kan­ti. Ka suur osa Lea­der-ra­ha suu­na­tak­se tu­ris­mi­ta­lu­de ja -koh­ta­de aren­da­mi­seks ning tu­run­du­seks ja koos­töö­võr­gus­ti­ke loo­mi­seks.

Slo­vee­nias on 212 oma­va­lit­sust, ena­mi­kus ela­nik­ke 3000-5000. Nüüd on ha­ka­tud rää­ki­ma val­da­de liit­mi­sest, sest suu­red pro­jek­tid va­ja­vad ula­tus­li­ku­maid in­ves­tee­rin­guid, ent mei­le kom­men­tee­ri­ti, et pi­gem ee­lis­ta­tak­se ise­seis­vust ja ühi­seid pro­jek­te.

Võõ­rus­ta­ja­te kok­ku­pan­dud prog­ram­mis olid tut­vu­mi­sed Eu­roo­pa Lii­du maae­lu aren­da­mi­se Lea­der-prog­ram­mist toe­tust saa­nud et­te­võ­te­te ja ko­gu­kon­da­de­ga. Esi­me­sel päe­val vii­di meid Ptuj lin­nas Slo­vee­nia va­ni­mas­se vei­ni­keld­ris­se Pul­lus Wi­ne­ry, kus muu­seu­mi osas nä­gi­me küm­neid üli­suu­ri vei­ni­vaa­te ja ka riiu­leid hal­li­tu­se­ga kae­tud vei­ni­pu­de­li­te­ga. Pul­lu­se vei­ne too­de­tak­se te­ha­ses tä­ni­ni, oli müü­gil söö­gi­koh­ta­des ja kaup­lus­tes, viien­dik too­dan­gust lä­heb eks­por­ti.

Mee­leo­lu­kas oli ka kü­las­käik väi­ke­ses­se Her­bes­tei­ni vei­ni­ta­lus­se, mis kuu­lub pe­re­le 50 aas­tat. Noo­rem põlv­kond on vei­ni­toot­mi­se va­ne­ma­telt üle võt­nud. Noor­pe­re kur­tis, et igal aas­tal on su­vi soo­jem, seal­se kan­di ris­lin­gu vii­na­mar­jad ta­ha­vad ja­he­da­mat il­ma ning mar­ja­sor­te tu­leb väl­ja va­he­ta­da, õp­pi­da te­ge­ma uu­si vei­ne. Sel­le pe­re va­ni­mad vei­nid on keld­ris 38aas­ta­sed.

Kõr­vit­sa­seem­neõ­li
Vii­na­mar­ja­väl­ju on kü­la­des pal­ju, kuid üks olu­li­ne põl­lu­ma­jan­dus­kul­tuur on Slo­vee­nias kõr­vits. Slo­vee­nia on kõr­vit­sa­seem­neõ­li ko­du­maa. Te­gu on ro­he­kas-pruu­ni­ka, vei­di pähk­li­mait­se­li­se õli­ga, mis häs­ti so­bib värs­ke­le sa­la­ti­le ja muu­des­se toi­tu­des­se. Kõr­vit­saõ­li toot­vaid ta­lu­sid on Slo­vee­nias tul­nud jär­jest juur­de.

Lau­päe­val kü­las­ta­si­me Ptuj aja­loo­li­se kloost­ri si­se­hoo­vis su­ve al­gu­se folk­loo­ri­fes­ti­va­li, mis toi­mus koos ko­ha­li­ku toi­du laa­da­ga. Laa­da­le pää­se­vad ümb­rus­kon­nast müü­ma oma too­de­te­le kon­kur­sil kuld- või hõ­be­mär­gi saa­nud ta­lud. Let­ti­del olid mär­gi­se päl­vi­nud õlid, vei­nid, sii­ru­pid, juus­tud, li­ha- ja pa­ga­ri­too­ted, me­si, kok­ku üle 900 too­te. Ta­lud tut­vus­ta­sid end müü­gi­tel­ki­de­le sea­tud suur­te rek­laamp­la­ka­ti­te­ga. Män­gis pa­su­na­koor, esi­ne­sid ko­ha­li­kud rah­va­tant­su­rüh­mad, pe­re­mees­te­le-pe­re­nais­te­le an­ti üle kuld- ja hõ­be­mär­gi tun­nis­tu­sed.

Sep­temb­ris toi­mub sa­mas ko­has üks rii­gi suu­re­maid ta­lu­too­de­te fes­ti­va­le, kus ja­ga­tak­se sa­mu­ti ko­du­mai­se toi­du kuld- ja hõ­be­mär­ke.

Li­saks õli­le on vä­ga maits­vad ka rös­ti­tud kõr­vit­sa­seem­ned. Neid­ki te­hak­se ko­dus­tes töö­ko­da­des. Ühes sel­li­ses ta­lu­töö­ko­jas käis pa­ras­ja­gu kõr­vit­sa­seem­ne­te rös­ti­mi­ne ja pa­ken­da­mi­ne, kui ko­gu gru­pi­ga sin­na õh­tul oo­ta­ma­tult sis­se as­tu­si­me. Kau­baks läk­sid ta­va­li­selt rös­ti­tud kõr­vit­sa­seem­ned, aga ka šo­ko­laa­di ning pi­par­mün­dig­la­suu­ri­ga. Järg­mi­se päe­va laa­da jaoks teh­tust jäi al­les vä­he, kuid rõõm­sa­meel­ne pe­re­nai­ne kin­ni­tas, et ko­he rös­tib koos abi­li­se­ga uued ko­gu­sed. Slo­vee­nia rös­ti­tud kõr­vit­sa­seem­ned on pal­ju õhu­li­se­mad ja maits­va­mad kui meil poo­di­des müü­da­vad.

Leiu­ta­ja JO­HANN PUCH
Aust­rias Gra­zi lin­nas moo­tor­rat­taid ja au­to­sid toot­nud Puc­hi te­ha­se asu­ta­nud Jo­hann Puch oli slo­veen Ja­nez Puh (1862-1914). Te­ma sün­ni­kü­las­se Ptuj lä­he­dal Sa­ku­ša­kis on teh­tud muu­seum. Ta­lu­komp­leks on sar­na­ne Pu­hi sün­ni­ko­du­ga, mil­le ko­ha­le on ra­ja­tud uus hoo­ne. Muu­seu­mi hal­dab ja aren­dab Ja­nez Pu­hi Selts. Muu­seu­mis on Pu­hi mä­les­tus­tu­ba, näi­tus va­na­dest moo­tor­ra­tas­test, näi­da­tak­se fil­mi Pu­hi elust.

Leiu­ta­ja ja vi­sio­näär Ja­nez Puh õp­pis lukk­se­paks, hak­kas pa­ran­da­ma kõr­geid jalg­rat­taid, mil­lel üks ra­tas oli suur ja tei­ne väi­ke. Te­ma võt­tis ka­su­tu­se­le kaks ühe­su­gust kuul­laag­ri­te­ga ra­tast. Ta te­has Sty­ria Wer­ke too­tis 1901. aas­tal esi­me­se ben­sii­ni­moo­to­ri­ga moo­tor­rat­ta. Te­ha­ses teh­ti Puc­hi veoau­to­sid, bus­se, au­to­sid, sõi­duau­to­sid.

Gi­ba­nit­sa – ko­du­juus­tu­ga pi­ru­kas
Puc­hi muu­seu­mis pa­ku­ti mei­le pit­sa­suu­ru­si soo­je ja üli­maits­vaid ma­gu­said ki­hi­li­si pi­ru­kaid ko­du­juus­tu­ga. Need on gi­ba­nit­sad, mi­da te­hak­se ka soo­la­seid.

Gi­ba­nitsa te­ge­mist sai­me õp­pi­da ko­ha­li­ke proua­de ju­hen­da­mi­sel Si­mo­ni­ci kü­la­ma­jas. Kõi­ge kee­ru­li­sem on pi­ru­ka põh­ja ja kat­te jaoks taig­na ve­ni­ta­mi­ne või­ma­li­kult õhu­ke­seks. Koolitusi sai­me prouadelt ka st­ruud­li val­mis­ta­mi­ses. Pi­ru­kad küp­se­ta­ti kol­de peal. Kü­la­selt­si liik­me­te ju­hen­da­mi­sel oli või­ma­lus proo­vi­da veel kor­vi­pu­nu­mist ja va­na­pa­be­ri ri­ba­dest kau­si te­ge­mist.

Slo­vee­nia vast­la­kar­ne­va­li Ku­ren­tid
Omaet­te vaa­ta­mis­väär­sus on Ptuj vast­la­kar­ne­va­li kos­tüü­mid ja kom­bes­tik, mis on kan­tud UNES­CO vaim­se kul­tuu­ri­pä­ran­di ni­me­kir­ja. Ku­ren­ti­de kar­ne­va­li­ga ae­tak­se tal­ve ära ning kuu­lu­ta­tak­se ke­va­de saa­bu­mist ja head saa­ki. Meie tut­vu­si­me kar­ne­va­li­kom­me­te ja tra­dit­sioo­ni­lis­te et­ni­lis­te te­ge­las­te kol­lekt­sioo­ni­ga Mar­kov­ci oma­va­lit­su­se ma­jas.

Ku­rent kan­nab lam­ba­nah­ka ja pea­mas­ki, kõ­lis­tab suu­ri leh­ma­kel­li ja kee­ru­tab käes ježev­kat – jä­me­dat oga­de­ga pul­ka. Üks kos­tüüm kaa­lub kok­ku 40 ki­log­ram­mi ja mak­sab um­bes 1200 eu­rot, sel­le juur­de kuu­lu­vad viis eri suu­ru­ses leh­ma­kel­la. Ku­ren­ti rol­lis või­sid kar­ne­va­lil ol­la täis­kas­va­nud val­la­li­sed noor­me­hed. Tä­na­päe­val osa­le­vad kar­ne­va­lil Ku­ren­ti­de­na ka abie­lu­me­hed.

Kar­ne­va­li rong­käi­gus on pea­le Ku­ren­ti­de roh­kelt kos­tüü­mi­des te­ge­la­si – tant­si­vad ka­nad, lil­le­me­hed ja -nai­sed. Kar­ne­va­lit­ra­dit­sioo­ni hoiab elus MTÜ, kus on 27 lii­get. Ku­ren­ti­na on kar­ne­va­lil kaa­sa tei­nud ka ko­ha­lik val­la­va­nem.

Ho­bus­te te­raa­piak­läm­ping
Eri­li­ne koht on Cir­kov­ce kü­las ho­bu­se­tal­li ja puh­ke­ma­ja­de­ga te­raa­piak­läm­ping, kus te­gut­se­vad en­di­sed rat­sas­port­la­sed Ale­xan­der S. Gol­jevš­cek ja Me­ta Dem­šar Gol­jevš­cek. Jõud­si­me nen­de juur­de pä­rast­lõu­nal ning es­malt pa­lu­ti lii­ku­da vaik­selt, sest ho­bu­sed te­gid tal­lis lõu­naui­na­kut.

Pe­re­kond hak­kas ho­bu­te­raa­pia­ga te­ge­le­ma, kui nen­de sõ­ber, 16aas­ta­ne rat­sas­port­la­ne hai­ges­tus väh­ki ning jäi jär­jest nõr­ge­maks. Et tal­le elu­loo­tust an­da, tek­kis Me­tal idee viia neiu rat­sa­ho­bu­ne haig­la juur­de. Haig­la õue oma ho­bust vaa­ta­ma too­dud ra­tas­too­lis hai­ge­le an­dis koh­tu­mi­ne jõu­du ja loo­tust, nüüd on ta ad­vo­kaat ja ka­he lap­se ema.

Ale­xan­der kir­jel­das mei­le, kui­das tal­lis on eri hai­gus­te ra­viks eri­ne­vad ho­bu­sed ja ka se­da, et loo­bu­sid abi­kaa­sa­ga mõ­le­mad rat­sas­por­dist, sest spor­dis on ho­bu­ne siiski va­hend, kuid ne­mad pea­vad vä­ga olu­li­seks hoo­lit­se­da ka loo­ma­de heao­lu eest.

Kläm­pin­gus kor­ral­da­tak­se pe­reü­ri­tu­si. Stat­sio­naar­sel la­val te­hak­se kont­ser­te ja eten­du­si. Mei­le esi­nes pe­re­rah­va hea tut­tav, Slo­vee­nias tun­tud laul­ja Sa­mo Iva­cic ning mõ­ned lau­lud lau­lis ka muu­si­kuks ja hil­jem eri­ne­vaid te­raa­piaid õp­pi­nud pe­re­nai­ne Me­ta.

Va­na-Roo­ma tee­ma­park, lae­va­sõit Dra­va jõel
Üks tu­ris­ti­mag­net on piir­kon­nas Va­na-Roo­ma laa­ger ehk tee­ma­park, kus kü­la­li­sed riie­ta­tak­se 2000 aas­tat ta­ga­si moes ol­nud kos­tüü­mi­des­se, män­gi­tak­se lä­bi tol­le aja tra­dit­sioo­ne ja pa­ku­tak­se sel­le aja roo­ga­sid. Roo­ma laag­rit pi­dav MTÜ kor­ral­dab Ptuj va­na­lin­nas Roo­ma Män­ge.

Kü­las­ta­da võiks veel Pan­gea ko­du­muu­seu­mi – pro­fes­sor Vil­jem Pod­gor­še­ki mi­ne­raa­li­de ja fos­sii­li­de era­kol­lekt­sioo­ni, mis on Slo­vee­nia suu­rim.

Huvitav on ka Lov­re­ci tu­ris­mi­ta­lu, ku­hu on ra­ja­tud mi­ni­loo­maaed eel­kõi­ge ohus­ta­tud lin­nu­lii­ki­de­le.

Ptuj kü­las­ta­jal tu­leks kind­las­ti min­na lae­va­sõi­du­le Dra­va jõe­le, väi­ke tiir te­hak­se ka lin­na kül­je all asu­val vee­hoid­lal, mis on pai­su­ta­tud hüd­roe­lekt­ri­jaa­ma jaoks. Üm­ber pais­jär­ve on ra­ja­tud kerg­liik­lus­teed ja puh­ke­ko­had, sa­da­mas­se teh­tud koh­vi­kud ning is­tu­mis­pai­gad. Üks pool jär­vest on ran­ge režii­mi­ga lin­nu­kait­sea­la.

Aren­dus­ko­ja te­gev­juht Hei­ki Vun­tus: „Sel­li­sed rei­sid õpe­ta­vad aru­saa­mist ja os­kust väär­tus­ta­da teis­te ini­mes­te tööd. Slo­veen­la­sed on sü­dam­li­kud ja töö­kad, pi­da­nud võit­le­ma oma ise­seis­vu­se ja hak­ka­ma­saa­mi­se eest. Tund­si­me, et ole­me mõt­te­laa­dilt sar­na­sed.“

Kuu­sa­lu val­last osa­le­sid Aren­dus­ko­ja sep­temb­rist 2019 ku­ni juu­ni lõ­pu­ni 2022 kest­nud rah­vus­va­he­li­se koos­tööp­ro­jek­ti „Mit­me­ke­si­se sääst­va tu­ris­mi et­te­võt­lu­se ühi­sa­ren­da­mi­ne“ vii­ma­sel õp­pe­rei­sil Lea­der-pro­jek­ti­de hin­da­ja, MTÜ Ju­min­da Pool­saa­re Selts ju­ha­tu­se lii­ge Tii­na Viir­na ja Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik ning Lok­salt osa­les hin­da­ja, Kui­vo­ja puh­ke­kes­ku­se pe­re­nai­ne Ele Tern.

Koos­tööd slo­veen­las­te, lät­las­te ja lee­du­ka­te­ga on plaa­nis tu­ris­mi ja väi­ke-et­te­võt­lu­se vald­kon­nas jät­ka­ta, Aren­dus­ko­ja ju­ha­tus ja üld­koo­so­lek on and­nud nõu­so­le­ku jät­kup­ro­jek­ti ra­has­ta­mi­seks.