Raasikul alustas tööd lastehoid Muinasjutumaa

952
Raasiku lastehoidja ANNELY METT, üks omanikest STELLA HEIBERG, teine hoidja BIRGIT KOKS ning omanik MAARJA SIKUT ning hoiulapsed Muinasjutumaa mängutoas.

Raasikul Tehase tee 33 asuvas AS Raasiku Elekter endise kontorihoone esimesel korrusel tegutseb detsembri keskpaigast lastehoid Muinasjutumaa 1,5-3aastastele lastele. Maja esimese korruse ühes tiivas on hoiurühma kasutuses kokku 125 ruutmeetrit – avatud esikuga suur mängutuba, magamistuba ning tualett- ja pesuruum. Õues on aiaga piiratud mänguala. Lastehoid on avatud viiel tööpäeval hommikul kella kaheksast õhtul kella kuueni. Kohti on 12 lapsele, korraga saab neid seal olla kuni kümme.

Erahoiu omanikud on Maarja Sikut ja Stella Heiberg, kes asutasid OÜ Raasiku Lastehoid. Hoone, milles hoid avati, kuulub möödunud aastast Maarja Sikuti perefirmale.

Lastehoid on ASi Raasiku Elekter kunagise kontorihoone esimesel korrusel.

„Olime käinud seda maja vaatamas vallavalitsuse ja volikoguga, kui kaaluti, kas osta sotsiaalmajaks. Suvel, kui see oli ikka veel müügis, tulin uuesti oma perega vaatama ja mulle hakkas see väga meeldima. Raasikul on suur vajadus lasteaiakohtade järele ja maja näis selleks sobivat,“ rääkis Maarja Sikut.

Kui endine kontorihoone oli ostetud, tegi ta Raasiku lasteaia endisele direktorile Stella Heibergile ettepaneku luua ühine ettevõte lastehoiuteenuse pakkumiseks.

Ruumid, milles hoiurühm avati, remontisid Maarja Sikuti pereliikmed, peamiselt abikaasa ja vanem poeg ning õemees, kes maalis rühmaruumi seintele lasteraamatute ja multifilmide tegelasi. Ühe joonistuse mängunurka tegi ka Maarja Sikut.

„Mängutoa tegime kolmest ruumist, selleks tuli lõhkuda vaheseinad. Kõik ruumid said uued laed ja põrandad, korraliku valgustuse. Osa mööblit ostsime uuena, osa on kasutatud,“ kõneles ta.

Lastehoiu garderoobis on iga lapse jaoks garderoobikapp, mängutoas riiulid mänguasjade ja raamatute jaoks ning väikesed lauad-toolid, magamistoas väljatõmmatavad voodid.
Mänguasjade saamiseks tehti Facebookis üleskutse ning kohalikud inimesed tõid kodudest nii mänguasju kui raamatuid. Neid võetakse veel meeleldi vastu, eriti on oodatud autod ja beebinukud, samuti õuemänguasjad. Hoiuruume hakatakse sünnipäevade pidamiseks välja rentima, on omanikel plaan osta sinna ka pallimeri ja siseruumidesse mõeldud batuut.

Uuest aastast täielikult avatud
Esialgu oli plaan avada lastehoid detsembri alguses, kuid päästeametilt loa saamine viibis ametniku puhkuse tõttu. Seepärast tulid esimesed lapsed lastehoidu mõneks tunniks harjutama detsembri keskel. Möödunud nädalal jäid lasteaeda kogu päevaks, ka sööma ja lõunaund magama.

Laste päevakava on enam-vähem sama, mis lasteaia sõimerühmas: mängitakse toas ja õues, süüakse ja magatakse lõunaund.

„Praegune erinevus on peamiselt see, et meil pole kindlal ajal muusika- ja liikumistegevusi,“ sõnas Stella Heiberg.

Hoius saavad lapsed hommiku- ja lõunasööki ning oodet. Toit tuuakse Raasiku lasteaiast, kohapeal ei tehta.

Hoiulapsed on peamiselt Raasikult või selle lähiküladest, üks ka Arukülast. Nimekirjas on 12, kuid osad käivad hoius vaid kahel, mõned kolmel päeval nädalas. Maarja Sikut selgitas, et ruumid võimaldaksid küll 12 last korraga vastu võtta, kuid ühe lapsehoidja kohta on lubatud kuni 5 alla kolmeaastast last. Raasiku lastehoius on tööl kaks hoidjat, Birgit Koks ja Annely Mett, kes mõlemad on töötanud Raasiku lasteaias.

Hoiu kõige noorem laps on poolteist, vanimad saavad sel talvel kolmeseks.
„Kui esimesed saavad kolm, on meil võimalus pakkuda lisapäevi neile, kelle lapsed saavad praegu hoius olla kahel päeval nädalas,“ sõnas Stella Heiberg.

Paar hoiurühma last on varem käinud Pikavere või Kostivere lasteaias, suurem osa on olnud kodused. Mõnel pidi ema tööle naasma, mõnel töötab kodukontoris, mõnel on beebiga kodus. Kõige noorem hoiulaps on hoidja Birgit Koksi detsembris pooleteistaastaseks saanud poeg. Ema rääkis, et otsis talle kõikjalt kodukandist ja kaugemalt lasteaia või -hoiukohta, kuid edutult, poole õppeaasta pealt kusagile kohta saada ei õnnestunud. Ainsana oli kohti Pikavere mõisakooli lasteaias, kuid sinna pääsemist takistasid transpordiprobleemid: „Niipea, kui nägin, et Raasikule pakutakse hoiukohti, kirjutasin Stella Heibergile. Plaanisin minna tagasi Raasiku lasteaeda, aga kui laps oli juba avatava hoiu järjekorras, küsisin siit, kas neil on ka töötajaid vaja. Tulin tööle hoidu, sest mulle meeldib väiksemate lastega tegeleda.“

Lastehoiuteenuse ees tuleb lapsevanemail tasuda sama palju kui koha eest Raasiku valla lasteaedades, ülejäänu makstakse hoiule vallaeelarvest.

Kevadel teine rühm, sügisel eralasteaed
Raasiku esimesse hoiurühma ei saanud lapsele kohta sugugi kõik soovijad. Teise rühma nimekirja pole veel koostama hakatud, kuid ettevalmistustööd käivad.

„Enne, kui otsustasime, kas hakata teist rühma tegema, küsisime Raasiku lasteaiast andmeid. Selgus, et nende järjekorras on 39 sõimeealist last. Kõik nad lasteaia juurde rajatavasse lisarühma kindlasti ei mahu,“ lausus Maarja Sikut.

Muinasjutumaa teine rühm tuleb esimesest veidi suurem, et võimaldaks võtta kuni 16 last. See, kas ka see tuleb vaid sõimeealistele, sõltub nõudlusest.

Esialgu plaaniti, et teine rühm avatakse märtsis, nüüd Maarja Sikut ja Stella Heiberg seda nii ruttu lubada ei julge, sest esimese rühma õigeaegseks avamiseks jõudmisega kaasnes suur stress.

„Teist rühma teeme rahulikumas tempos, nii nagu jõuame, mitte kindlaks kuupäevaks,“ ütles Stella Heiberg.

Maarja Sikut lisas, et venitada pole siiski plaanis, Raasikul on palju peresid, kes on lasteaiakoha puudumise tõttu hädas, ning teine rühm loodetakse avamiseks valmis saada aprilliks.

Paralleelselt uute rühmaruumide remontimisega tegutsevad omanikud ka dokumentide ettevalmistamisega, et uuest õppeaastast avada lastehoiu asemel eralasteaed. Selleks tuleb pool aastat varem ehk hiljemalt veebruaris esitada haridusministeeriumile taotlus, õppe- ja arengukavad. Kui hoiu muutmine eralasteaiaks õnnestub, võetakse tööle kvalifitseeritud õpetaja, lapsehoidjatest saavad õpetaja abid või assistendid.