SIIM SÜNDEMA Alaverest sõidab rallikrossi

5936
SIIM SÜNDEMA kuulub Eesti rallikrossisõitjate paremikku.

Oktoobris lõppes tal Eesti meistritiitli teine hooaeg.

„Ma ei olnud rallikrossi varem isegi vaatamas käinud, kuid sõber tegi ettepaneku, et võiksin istuda rooli,“ rääkis Siim Sündema, kuidas alustas kahe aasta eest uue hobiga.

Tema sõber Allar Leedu Tallinnast ehitas ettevõtte Ruu Kivi OÜ abil krossiautot ning vajas kedagi, kes sõidaks. Siim Sündema oli 10 aastat tegelenud motokrossiga, rallisport ja sellest saadav adrenaliin polnud talle võõrad.

Nüüd saavutab ta uuel spordialal järjest paremaid tulemusi ning ehitab autot paremaks – sõidab TouringCar klassis ehk kaheliitrise mootori ja tagaveoliste autodega.
Eesti MV edetabelis oli ta eelmise hooaja lõpus kolmandal kohal.

Eesmärk saada parimaks
Siim Sündema sõnul on ralli­kross publikule väga atraktiivne – antakse ühisstart ning on hästi näha, kes ees ja kes jääb maha: „Kui vaja kedagi rajalt välja lükata, siis risti ette ei lööda. Esimest korda starti minnes oli väga suur pinge.“

Motokrossiga võrreldes peab ta ala vähem pingeliseks, sest võistlejaid ei ole rajal nii palju ja auto annab turvatunde. Harrastajaid on vähem kui motospordis, kus on Eestis tuhandeid tegijaid. Rallikrossi sõitjaid on parematel võistlustel 40 ringis.

„Eesti mõistes sõidan tipptasemel, Euroopa tasemega pole mõtet võrrelda, nendele ei pääse lähedalegi. Mõned konkurendid Eestis on praegu minust  paremad nii kogemuste kui autode poolest. On olnud võistlusi, kus olen nendest kiiremini sõitnud, aga need on üksikud sähvatused. Eesmärk on saada stabiilselt parimaks,“ rääkis Siim Sündema.

Kõik sõitjad ehitavad autosid paremaks, et saada konkurentide ees eelis. Selleks tuleb palju infot koguda ja uurida, mis ei ole nii lihtne.

„Keegi ise pakkuma ei tule. Konkurendid hoiavad ju ka enda teada, igaühel on oma nipid. Palju tarkusi tuleb katsetamise käigus,“ selgitas sõitja.

Siim Sündema alustas sõitu ralliautoga, mis ei erinenud oluliselt tänavaautost. Eesmärk ei olnud siis veel kõrge positsiooni saavutamine. Ühes hooajas on kaheksa sõitu, esimeseks sõiduks ei olnud auto valmis ning sõita tuli laenatud masinaga. Teises sõidus ei pidanud mootor vastu ja vajus laiali. Iga korraga on autole midagi lisatud.

Kulukas spordiala

„Motokross on odavam. Raha seabki suures osas piirangud, kõike korraga pole võimalik, tuleb ehitada järgemööda. Et saada parimate konkurentidega võrdset autot, oleks vaja panustada veel umbes 10 000 euro jagu. Tarvis on spetsiaalset käigukasti ja vedrustust, et rajal püsimine oleks stabiilsem.
Tavalise tänavaauto tehnikaga peab rohkem vaeva nägema ja kaotab aega,“ jutustas Siim Sündema.

Tänavaauto muutmiseks rallikrossiautoks peab selle kõigepealt võtma osadeks. Kaal on väga oluline, auto tuleb muuta võimalikult kergeks. Siis tugevdada vajalikud kohad ja ehitada kere sisse turvapuur, et auto vastu peaks ja püsiks jäigana. Seejärel pannakse detailid uuesti külge. Varustust parandatakse nii, kuidas rahakott võimaldab ja selleks on vaja toetajaid.

„Ise tuleb otsida sponsoreid ja abilisi. Mu isa Andrus Sündema on väga palju aidanud. Tal endal ka tehnikapisik sees, kui teistele kingiti lasteaia lõpuks mänguautosid, siis minu jaoks tehti korda vanaisa sääreväristaja. Autot valmistame ette koos sõpradega, see on pikk protsess ja meie üks ühine ajaveetmise vorm,“ kirjeldas Siim Sündema.

Huvi tema tegemiste vastu tunnevad ka kohalikud. Alavere poisid tulevad uudistama, kui on kuulda, et lähedalasuval põllul sõitu harjutatakse. Siim Sündema on lubanud soovijatel proovida, mis tunne on olla roolis. Inimesed küsivad ja uurivad ta hobi kohta, kuid tegu on ikka sedavõrd aega ja finantse nõudva alaga, et naljalt keegi niisama eeskuju ei võta ja tegelema ei hakka. Siimu lähedased ja sõbrad käivad talle ka võistlustel kaasa elamas.

Võisteldakse väga erinevatel radadel, mõned nõuavad paremat tehnikat, teised sobivad ka tänavaautodele. Kõige tähtsamaks peab Siim Sündema siiski enesearendust.

„Põhiline, et saaks järgmisel hooajal sõita. Tähtis on saada mööda paarist sõitjast, kes tabelis minust praegu eespool asuvad. Eesmärk on teistest kiirem olla,“ lausus ta.

Eelmine artikkelKAISA LINNO Kolgakülast esines kodanikuühiskonna konverentsil
Järgmine artikkelKuusalu koolimaja kannab Eestis esimesena silti „Turvaline kool“