
„Teie töö on meie elu alus, sest just teie kujundate tulevikku – teie kätes on meie lapsed ja noored, tulevased teadlased, juhid, arstid, insenerid, kunstnikud, kunstitegelased, õpetajad ja ka vallavanemad,“ ütles Raasiku vallavanem Toomas Teeväli reedel, 4. oktoobril Raasiku valla haridus- ja kultuuritöötajate vastuvõtul.
Enne vastuvõttu said valla koolide, lasteaedade, rahvamajade, raamatukogude ja noortekeskuste töötajad vaadata Aruküla rahvamajas VAT Teatri etendust „Kauka jumal“. Sellele järgnenud peol, kus osalesid 180 õpetajat ning valla haridus- ja kultuuriasutuste teisi töötajaid, kuulutati välja tänavused aasta haridustegija, aasta kultuuritegija ja aasta noorte valdkonna tegija, keda tunnustati vallavalitsuse tänukirja ning 350 euro suuruse preemiaga. Kandidaate said esitada kõik soovijad, aasta tegijad valis välja vallavalitsus.
Vallavanem ning haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Karolin Tooming andsid tänukirjad ka haridus- ja kultuuriasutuste 70 töötajale, tänukirjatekstid luges ette haridus- ja kultuurispetsialist Kai Sinisalu.
Aasta haridustegija – EVE VENDT
Raasiku valla aasta haridustegija tiitlile esitati 8 kandidaati. Aasta haridustegijaks valiti Aruküla huvialakeskuse Pääsulind õpetaja Eve Vendt, kes pälvis selle teist korda – ta oli valla üks aasta haridustegijaist ka 2019. aastal, kui tiitleid anti välja esmakordselt.
Tänavu pälvis Eve Vendt aasta haridustegija tiitli selle eest, et tema õpilased esinesid edukalt Eesti noorte akordioniorkestri koosseisus konkurssidel Prahas ja Kaunases ning ühistel kontsertidel Müncheni akordioniorkestriga. Ka osalesid tema 7 õpilast Loode-Eesti regiooni ja 4 vabariiklikul akordioniõpilaste konkursil. Ta oli Eesti aasta huvialaõpetaja üks finalistidest.
Eve Vendt töötab Aruküla Pääsulinnus akordioniõpetajana alates 1996. aastast. Esimesed õpilased on viinud tema juurde pilli õppima ka oma lapsed. Praegu õpib tema juhendamisel akordionimängu 17 last, akordion on Pääsulinnus populaarseim pillieriala.
„Tihti tulevad õpilaste sõbrad tundi kaasa, istuvad ja ootavad, teavad, et ma ei aja kedagi ära. Ja järgmisel aastal tulevad need sõbrad ka ise pilli õppima,“ sõnas Eve Vendt.
Ta märkis, et akordioniõpetajal on võimalik lisaks heliredelitele ja etüüdidele ning kohustuslikele paladele lastele õppimiseks valida ka poplugusid ning laste lemmikpalu: „Üks väike poiss ütles eelmisel aastal, isa tahab väga, et ta mängiks „Õllepruulijat“. Õppisimegi siis ka selle selgeks.“
Eve Vendt lisas, et akordionimängu õppimisel on tema õpilastel suur kasu ansamblimängust. Koos orkestriga maailmas rändamine on neile ka suur motivaator: „See innustab ja selle nimel tehakse tööd palju rohkem kui muidu. Praegu näiteks mängivad lapsed üle nädala laupäevadel-pühapäevadel hommikust õhtuni akordioni, keegi ei virise, sest teavad, et sõidame veebruaris orkestriga Soome ja kevadel Innsbrucki.“
Valla aasta haridustegija tiitli kohta sõnas Eve Vendt, et on tore, kui märgatakse, samas tunnistas, et tunneb sellistel puhkudel alati piinlikkust: „Õpetajad on kõik tublid ja teevad oma tööd ühtmoodi hästi. Minu eesmärk pole olla edukas, oluline on õpetada lastele mingit väärtust. Teen oma tööd armastusega, armastan õpilasi nagu oma lapsi.“
Aasta kultuuritegija – RAASIKU KOOL
Aasta kultuuritegija tunnustusele esitati 3 kandidaati, tiitli pälvis Raasiku kool. Raasiku kool sai tänavu Eesti aasta kooli konkursil 2. koha, valla tunnustuse pälvis ka kogukonnaürituste korraldamise ja sellega aleviku elu edendamise eest.
Raasiku kooli direktor Triin Hallik sõnas, et valla kultuuritegija tiitel kuulub kogu kooliperele ja ka kooli naabritele – noortekeskusele ja raamatukogule.
„Aasta kooli konkursil kandideerimine näitas selgelt, et oleme ühine kogukond,“ ütles ta.
Triin Hallik lisas, kuna kool kannab Raasiku nime, andis aasta kooli konkursil osalemine võimaluse Raasikut positiivselt reklaamida.
Valla aasta tegija tiitel valmistas koolijuhile suurt rõõmu: „Meie kollektiiv on toimetanud tegusalt. Oleme teadlikult püüdnud tuua koolimaja seinte vahelt välja seda, mis meil toimub ja mida koolides üldse tehakse.“
See, et kool pälvis kultuuri-, mitte haridustegija tiitli, oli direktori kinnitusel üllatus.
„Samas haridus ja kultuur käivad käsikäes. Eesti aasta kooli konkursile kandideerisime me ettevõtliku koolina, kus on lisaks traditsioonilisele akadeemilisele õppele toimumas ka palju muud. Meil on õpilaste silmaringi käinud laiendamas kultuuritegelasi – muusikuid, tänu raamatukogule kirjanikke ning mitmete teiste ametite esindajaid,“ rääkis Triin Hallik.
Küsimusele, mida Raasiku kool tiitliga kaasnenud preemiaraha eest teeb, arvas ta, et üks võimalus on kutsuda taas mõni kultuuritegelane külla: „Aga võibolla laseme kollektiivil valida õppevahendeid, mis veelgi innustaksid lapsi märkama ja mõtlema eri teemadele.
Käesoleval õppeaastal on meie koolis fookuses sotsiaal-emotsionaalsed oskused. Eelmisel aastal algatasime Goldbergi masina ehitamise, kolm klassi said auhinnaks võimaluse teha Goldbergi masina jaoks 50 või 75 euro eest tellimus. Valla auhinna eest saaks ka seda algatust edasi arendada, et populariseerida teaduskultuuri.“
Aasta noorte valdkonna tegija – INNA LOPATINA
Aasta noorte valdkonna tegija tiitlile esitatud 3 kandidaadi seast tunnustas vallavalitsus Arukülas tegutseva OÜ Falkonet Metall juhiabi Inna Lopatinat. Ta pälvis tiitli Raasiku valla malevlaste suvesse ajalise ja rahalise panustamise ning toetuse eest.
Tema esitaja Elis Ringmäe ütles, et Falkonet Metall tasus suvel Raasiku valla õpilasmalevas osalenud noorte T-särkide eest ja kinkis kõigile malevlastele ettevõtte logoga veepudelid. Lisaks said malevlased käia ettevõttes ekskursioonil.
Inna Lopatina ütles Sõnumitoojale, et kui toetust on küsitud, on Falkonet Metall püüdnud oma valla laste- ja spordiasutusi ikka toetada, kuigi viimastel aastatel pole nende poole abisoovidega väga palju pöördutud.
„Kui malevasuvi lõppes, tõid noored meile tänukirja, arvasime, et ju siis jäid rahule sellega, mis suutsime neile pakkuda. Rohkemat küll ei oodanud. Keegi ei anna ju toetusi sellepärast, et midagi vastu saada, vaid kui on võimalus aidata ja saadakse aru, et teistel on veidi raskem, siis tulebki toetada,“ lausus aasta noorte valdkonna tegija.
Vallavalitsuse tänukirjad
Vallavalitsus andis haridus- ja kultuuritöötajatele tänavusel peol üle 70 tänukirja.
Aruküla põhikoolist pälvisid tänukirja Monika Nuka, Cristina Kaska, Ulvi Tensing, Meelika Mäeorg, Angela Saks, Ivika Jegis, Kaja Arusalu, Külli Saupõld, Age Imala, Maarja-Ly Teino, Krista Tuuling, Leena Möls, Antti Rogenbaum, Riina Einloo, Toivo Järv, Andrus Rogenbaum, Aron Lips ja Külli Ovir, kes sai tänukirja ka Pikavere mõisakooli õpetajana. Aruküla vabast waldorfkoolist said tänukirja Marelle Tann, Riina Harma ja Virge Sander, Aruküla Rukkilille lasteaiast Ingrid Teino, Angelina Vunder, Monika Pakkas, Kätrin Mets, Kerry Kirs, Kaire Irs-Pettai, Mari-Liis Nadel, Anu Meelimäe, Annika Nässi, Pille Tina-Kuusik, Anu Ehrenbusch, Ivi Kalvik, Ludmilla Teino, Maryna Khorosheniuk, Katrin Priivits, Karin Kaja, Maris Adamson, Elle Teino, Aino Suursaar ja Nele Abel, Aruküla huvialakeskusest Pääsulind Kaido Kodumäe, Lilia Semjonova, Joel Ots, Mae Trump, Glaire Helilaid-Ruben, Eve Vendt ja Liis- Marii Vendt.
Pikavere mõisakoolist said tänukirja Helju Kadakas, Karri Urban, Oksana Morozova, Leevi Koplimets, Kersti Väinsar, Anu Talver, Ljudmilla Järmut, Marie Reinike, Lii Truska, Kaie Tomingas-Oras ja Heiko Kraubner ning Raasiku koolist Aet Jõesuu, Heli Karu, Linda Wrobel, Epp-Maria Kreintaal, Kärt Vainura-Teeäär, Eve Järvetar, Virve Rannamets, Reelika Virma, Inga Heinmets ja Piret Kangur.