Kehra Kunstidekool sai 50aastaseks

2979
Kehra Kunstidekooli õpetajad EDA JÜRISOO, JUTA HINNOBERTja MARE VILLEMSOO.

Juubelit tähistati viie kontserdiga.

Möödunud nädalal tähistas Kehra kunstidekool poole aastasaja täitumist. Toimus viis  erinevat kontserti, juubeliüritused kulmineerusid laupäevase piduliku kontsert-aktusega Kehra rahvamajas. Esinesid kunstidekooli praegused ja endised õpilased ning õpetajad. Pärast kontserti oli õnnitlejate kord võtta sõna.

Anija vallavolikogu esimees Jaan Oruaas tänas Kehra Kunstidekooli õpilaste huvi ja loovuse arendamise eest: „Huvihariduse sisu on õpetamine, oskuste ja pühendumise jagamine. Andekusest üksi ei piisa, kõige olulisem on töö.“

Ta tänas õpetajaid ja lapsevanemaid, kes on suutnud panna lapsed tööd tegema vaatamata sellele, et maailm on täis muidki ahvatlusi, ning õpilasi, kes rõõmustavad teisi oma kunsti ja tulemustega.

Abivallavanem Marge Raja kiitis, et Kehras on olemas huvikool ning jagub õpilasi, kellele sealne tegevus huvi pakub. Ta andis üle vallavalitsuse tänukirjad klaveriõpetaja Regina Jõgiojale ning kunstiõpetaja Mare Villemsoole.

Alavere põhikooli ja Kehra gümnaasiumi esindajad tänasid kunstidekooli panuse eest, mille on andnud õpilaste arengusse.

Aruküla huvikeskuse Pääsulind juhataja Malle Jaako meenutas aegu, kui neil veel oma huvikeskust polnud ning lapsed käisid Kehra Kunstidekoolis. Õnnitlesid ja tänu avaldasid ka Kehra rahvamaja ja lapsevanemate esindajad.

Kehra Kunstidekooli direktor Ene Kerb meenutas endisi direktoreid – Elvi Maisat, kes pani koolile aluse ja lahkus meie seast käesoleva aasta septembris, ning Aita Arikest ja Paul Rauda, kes ei saanud seekord juubelipeol viibida. Ta ütles, et on olnud rõõm selles majas 25 aastat töötada ning tänas kollektiivi sõbraliku ja lugupidava õhkkonna ning kohusetundliku igapäevatöö eest.

Lõpetuseks lauldi üheskoos kooli juubeliks valminud Kehra Kunstidekooli laulu, mille viisi autor on lauluõpetaja Eve Pärnsalu, sõnad kirjutas Anne Tammaru.

Minevikus ja praegu
Kehra kunstidekool asutati 1962. aastal keskkooli uues majas. Ruumipuudusel kolis kool 1970. aastal Spordi 3 asuva elumaja keldrisse ja osaliselt tehase klubisse. Viis aastat hiljem mindi algklasside majja. 1989. aastal alustati koolis kunstiõpetust. Aastal 1990 sai kool oma kahekorruselise maja – Kehra gümnaasiumist mõnesaja meetri kaugusel asuva endise ühiselamu, mis remonditi lapsevanemate ja õpetajate abil. Rahastas Kehra linn.

Järgmisel aastal kolib kool tagasi algklasside majja, sest õpilaste arv on vähenenud ning maja ülalpidamiskulud suured ja vajaks kapitaalremonti.

Flöödiõpetaja Eda Jürisoo meenutas, kuidas ta 25 aasta eest tööd alustas: „Olin just konservatooriumi viimasel kursusel ja tulin Sakust Kehrasse üle. Olime siis veel väikeses majas, paari aasta pärast kolisime oma majja. Tegime ise sees remonti, krohvisime seinu. Minu klass ei olegi pärast seda enam remonti näinud.“

Kolimise kohta tagasi alg­klasside majja ütles ta, et natuke kurb on ära minna: „Oma maja on ikka oma maja. Päris enda klassiruumi ja asju me seal ei saa.“

Ta rõõmustas, et juubelipeole tulnud vilistlaste seas olid ka tema esimesed lõpetajad: „Oleme igal juubelil esinenud vilistlastega, kes veel flöödi mõnikord kätte võtavad.“

Kunstiõpetaja Mare Villemsoo meenutas, kuidas kunstiosakond saigi alguse praeguses majas. Varem tegi ta kunstiringi Kehra tehase klubis, kuid Aita Arike kutsus ta oma õpilastega kunstidekooli üle.

„Alguses oli ainult üks kunstiring ning kuna õpilasi käis vähe, siis võtsime vastu üle aasta. Hiljem hakkasime võtma igal aastal. Meie õpilased on olnud tublid. Paljud on läinud Tallinna Kopli Kunstikeskkooli. Seal juba Kehrast tulijaid teatakse ja kõik, kes on proovinud, on vastu võetud. Mõned on läinud kunsti ka edasi õppima.“

Kolimise kohta arvab ta, et ruumi jääb kindlasti vähemaks: „Praegu ei tea, mis ees ootab. Nelja ruumi asemel saame kunstiosakonnale vist ühe, aga mis teha, kui lapsi on vähemaks jäänud. Keskkoolis tegutsevad ka tasuta kunstiringid ning mõned vanemad panevad oma lapsed sinna.“

Õpetamistöö Mare Villem­soole meeldib, eriti väiksemate lastega: „Nende fantaasia on avatum ja nad on vahetumad.“

Kehra Kunstidekooli on viimaste aastate jooksul tulnud ka mitu noort õpetajat. Akordioniõpetaja Juta Hinnobert kolis kahe aasta eest Kehrasse töö tõttu elama: „Lõpetasin konservatooriumi ja otsisin töökohta, mis ei oleks Tallinnast väga kaugel. Pakuti siia ja võtsin vastu. Olen väga rahul, kollektiiv on sõbralik ja õhkkond meeldiv. Kehra elukohana meeldib, vaikne kena kohakene. Jõgi siinsamas, ilus jalutamas käia. Mõnus ja rahulik.“


Kehra Kunstidekool

Muusikakoolina alustas tegevust 1962. aastal. Õpilasi oli 52, õpetajaid 9. Õppida sai viiulit, klaverit, akordionit, puhkpille ja solfedžot. Kunstiosa lisandus 1989.

Praegu käib Kehra koolis 175 õpilast. Õpetajaid on 18, nendest kaks kunstiõpetajad. Õpitakse klaverit, flööti, kannelt, viiulit, kitarri, laulmist, plaatpille, vaskpuhkpille, muusikalugu, solfedžot ja kunsti.