Salmistu küla protestib mere äärde rajatud kiviaia vastu

3798

Salmistu külakogu ja Uuetoa kinnistu naabrid kinnitavad, et kiviaed on tehtud endisele kogukonnamaale, ent arendaja väidab vastupidist.

Salmistu külakogu pahandab, et lautrikohtade lähedusse endisele rannaniidule on tehtud kiviaed, mille ehitamiseks pole kooskõlastusi antud. Uuetoa kinnistu omanik ütleb, et tegu on tema maaga ja sinna koondatud kividega.          

Salmistu külavanem Toivo Lepik ja ka mitu külaelanikku on olnud alates mullu novembrist kirjavahetuses Kuusalu vallavalitsusega. See on ajendatud sügisel 2013 Salmistul alanud ehitustegevusest, mille tulemusena on Uuetoa kinnistu merepoolsesse külge jäävale rannaniidule tehtud suurtest kividest piirdeaed, pikkusega üle 100 meetri. Sellega on hõivatud ligi 2000 ruutmeetrit riigimaad.

Kirjades öeldakse, et aed on ehitatud avalikus kasutuses olnud ranna-alale, sealsamas meres olid küla 12 talu lautrikohad, vanasti hoiti mere ääres niidul paate ja kuivatati võrke. Kuna meri läheb selles kohas kiiresti sügavamaks, on sama randa kasutatud küla supluskohana. Veel eelmisel suvel käidi seal puhkamas ja ujumas, ent nüüd on kogu selle ala kasutamine tehtud võimatuks. Küla on niisugusest omavolilisest tegevusest väga häiritud ning palub vallavalitsuselt abi. Külavanem saatis külakogu nimel kirjad abipalvega ka Harju maavalitsusele ja keskkonnainspektsioonile.  

Merike Varvas pöördus Kuusalu vallavalitsuse poole probleemiga, mis puudutab nii mere äärde tehtud aeda kui ka kinnistuga seonduvat – tema maale, mis piirneb Uuetoa kinnistuga, on tekkinud samasugune 8 meetri pikkune kividest aed. Peaaegu sama pikk kiviaed on ehitatud tema sõnul ka Uuetoa kinnistuga lääne poolt piirneva naabri maale. Naabritega pole aedade tegemist kooskõlastatud, ka rannaniidule rajatud aia osas pole vallavalitsuselt võetud kirjalikku nõusolekut.

Teine küsimustering on seotud ehitustegevusega Uuetoa kinnistul. Kui selle merepoolses küljes algas garaaž-kuuri ehk kõrvalhoone ehitus, selgus, et Kuusalu vallavalitsus on andnud ehitusloa projektile, mis mere poolt vaadatuna tuleb kolmekordne.

Küla on mures, et otse mere äärde on tulekul ligi 200 ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga hoone. Ollakse seisukohal, et vallavalitsus oleks pidanud nõudma detailplaneeringut, ehkki abihoonete ehitamise puhul üldjuhul detailplaneeringut ei pea koostama. Leitakse, et selle ehitise puhul olnuks detailplaneering vajalik, see andnuks naabritel õiguse avalikustamise protsessis kaasa rääkida. Nüüd on tekitatud olukord, kus ümberkaudsetel kinnistuomanikel on hoonestus madalam, vaadet merele hakkab segama suur abihoonena ehitatud maja, mis tegelikult näeb välja nagu elamu.

Ollakse seisukohal, et on sobimatu, kui 50 meetri kaugusel merest hakkab keset vana rannaküla olema suur palkehitis, mis on läheduses asuvatest majadest mitu meetrit kõrgem.  

Kirjades on viidatud veel mitmetele ehitistele, mis asuvad Uuetoa kinnistul ning nende kohta puudub ehitusluba. Sinna on ehitatud maaküte ja kanalisatsioon, ka need on väidetavalt tehtud ehitusloata. Veel on kinnistul mitmeid pisemaid hooneid, mis on samuti ebaseaduslikud.

Märtsis saatis Salmistu külakogu liige  Raul Leppik Kuusalu vallavalitsusele teabenõude ebaseaduslike ehitiste kohta Uuetoal ja osaliselt selle piiridest väljas.

Salmistule kerkinud kiviaia teemal avaldas loo Eesti Päevaleht. Sellest ajendatuna esitas vallavalitsusele arupärimise volikogu liige Värner Lootsmann.

Käesoleva nädala kolmapäeval on külakogu kutsutud vallamajja, et saada informatsiooni Salmistul toimuva kohta.

Algatatud on väärteomenetlus

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi vastas Raul Leppiku teabenõudele, et kirjas toodud informatsioon kattub vallavalitsuse andmetega.
Värner Lootsmannile saadetud vastuses on vallavanem kirjutanud, et Uuetoa kinnistu abihoone projekteerimistingimused väljastas vallavalitsus juunis 2008. Aprillis 2013 andis vallavalitsus abihoone ehitamiseks ehitusloa. Maaküttesüsteemi ja kiviaia-taolise ehitise rajamiseks ei ole ehitusluba või kirjalikku nõusolekut taotletud ega saadud.

Novembris alustas vallavalitsus väärteomenetlust, Kuusalu valla ehitusspetsialist Ljubov Beglova viis läbi sündmuskoha esmase vaatluse. Juures viibisid valla keskkonnaspetsialist, Salmistult kutsutud naabrite esindaja Merike Varvas ja külakogust Raul Leppik ning keskkonnainspektsiooni inspektorid. Käimas on tõendite kogumine, tehakse koostööd keskkonnainspektsiooniga.

Vallavanem kirjutab, et enne menetluse lõppu ei saa hinnanguid anda ning vallavalitsus on huvitatud  antud  väärteoasjas  võimalikult  kiiresti  lahendi  saavutamisest.

Sõnumitooja küsimusele, kuidas on lubatud projekteerida nii suur garaaž-kuur, mis näeb välja nagu elumaja, vastas ehitusspetsialist Ljubov Beglova, et selle kasutamise otstarve on majapidamishoone, maja ei või kasutada elamiseks ega majutamiseks. Maja multifunktsionaalsuse tõttu on mõõtmed olemasolevate abihoonete omadest märgatavalt suuremad, kuid planeeritud hoone katusehari jääb olemasoleva elamu harjajoonest madalamale. Tänu valitud asukohale ja arhitektuursele lahendusele ei jää see domineerima ega varja naaberkinnistutele langevat valgust ja nendelt avanevat vaadet merele.

„Hoonesse on kavandatud garaaž, saun, ateljee, tualettruumid, katusekorrusele abiruumid. Kindlasti tuleb hoonet kasutada sihtotstarbeliselt, mitte eluruumina. Kui selle vastu eksitakse, siis peame sekkuma,“  lausus  ehitusspetsialist.

Maaküsimus on kohtus

Uuetoa kinnistu omanike esindaja Endrik Viru kommenteeris, et ei mõista, mis külarahvast vaevab, ja märkis, et teemat pole olemaski. Ta ütles, et 1998. aastal sõlmitud piiriprotokolli järgi ulatub Uuetoa maa mereni. Septembris koondati ehituse käigus maast tulnud kivid, tegu pole aiaga. Mereäärne kallasrada on olemas, rannas liikumine ei ole takistatud. Ujumiskohana kasutati tema sõnul seda randa siis, kui ligipääsuteed olid veel avatud. Veel kinnitas ta, et ka naaberkruntide piirdeks on kivid pandud õiget piiri järgides, õiguslikul alusel.
„Salmistul on teisteski kohtades kuhjatud kive. Minu väikese kivireaga võrreldes on need suuremad. Kas selle kohta on algatatud väärteomenetlus?“ küsib ta.  

„Minu maaküsimus on kohtus, soovin, et maa-amet registreeriks muudatused. Maa-ameti kaardirakendus küll näitab, nagu seal oleks riigimaa, aga seaduslik alus on maakatastri andmetel ja selle järgi on   tegu   Uuetoa   kinnistu   maaga.“

Kinnistule kavandatava majandushoone kohta lausus Endrik Viru, et süüdistatakse selles, mida pole veel valmis ehitatud: „Hakkan hoonet kasutama ateljeena ja saunaruumina,   garaaži   ja   paadi­kuurina. On sokkel, korrus ja katusekorrus. Ei ole kavas seal elama asuda. Aga kui suvel tulevad külalised, siis saavad ööbida abihoones, samamoodi tehakse teistelgi kinnistutel.“