Poeg TIIT SALUMÄE,
piiskop emeeritus
Pühapäeval, 19. juulil toimus Kuusalu Laurentsiuse kirikus Johanna Salumäe 110. sünniaastapäevale pühendatud muusikaline tänupalvus „Kas mäletad…“.

Johanna Salumäe abikaasa Eduard Salumäe oli pikka aega Kuusalu koguduse õpetaja – aastatel1953-1985.
Nimi Johanna on armastatud ja populaarne. Eestis elab üle tuhande Johanna. Heebrea keeles tähendab see „Jumala arm“ – nimi on seotud tugevuse, usaldusväärsuse ja jumalikkusega.
Johanna Salumäe sündis Tartus 16. juulil 1916 müürsepp Mihkel Enno ja Liine-Marie Enno (neiuna Pääsukene) perekonnas teise lapsena. Lapsepõlv oli ilus, rahulik ja soe. Isa viiulimäng ja laulmine andsid muusikaarmastuse kogu eluks. Johanna Salumäe koolitee algas 1924 Tartu 9. algkoolis ja jätkus aastatel 1930-1935 Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis. Aastatel 1935-1936 töötas ta Puurmanis kodukooliõpetajana. Samal sügisel asus tööle Tartus Mathieseni trükikojas käsilao õpilasena, õppis 1937-1939 Tartu Tööstus-Majanduskoolis ning sooritas 1941. aastal trükitöölise eksamid. See töö lõppes sama aasta suvel Eestisse jõudnud sõja tõttu.
Pärnu kirikunoorte päevadel 1937. aastal algas tutvus Eduard Näkkiga. Suhe süvenes suvel 1938 Soome kirikunoorte päevadel. 29. aprillil 1939 laulatas õpetaja Harri Haamer Tartu Pauluse kirikus Johanna Enno ja Eduard Näkki abielu. Ühiseks perekonnanimeks sai Salumäe.
Esimene poeg Rein sündis 18. märtsil 1940. Järgnesid väga rasked sõja aastad. 1942 oli Eduard Salumäe Saksa abiteenistuses, põgenes ja oli Soome sõjaväes. Sõja ajal sündisid kolm last: 16. veebruaril 1942 Rutt, 28. augustil 1943 Ester ja 19. veebruaril 1945 Ivar-Jaak. Uus ajajärk algas 1945, kui usuteaduse üliõpilane Eduard Salumäe asus teenima Paistu kogudust. Tütar Lea sündis 6. novembril 1948. Kirikutööle pühendunud pere elas Kodaveres aastatel 1950-1952, 25. detsembril 1951 sündis Tartus poeg Tiit. Lühikest aega oli pere Tarvastus ja 1953. aastal algas pikk elutöö suures ja aktiivses Kuusalu koguduses. 13. märtsil 1963 lapsendati poeg Mart.
Johanna ja Eduard Salumäe on kristlikus õpetuses üles kasvatanud seitse last. Johanna Salumäe oli aktiivne suhtleja ja valiti lasterikka emana kooli lastevanemate komitee juhiks. Ta jäi leseks 13. juunil 1985, kui abikaasa Eduard suri ootamatult Tapa kirikus.
Johanna Salumäe kirjutas kogumikus „Meie pere lugu”, mis on välja antud aastal 2004: „Olen võinud elada täisverelist ja vaimses mõttes rikast elu, vaatamata rasketele aegadele sõja ja sellele järgnenud ligi 50 aastat kestnud Vene okupatsiooni tõttu. Õnneliku elu eest võlgnen tänu Loojale ja vanematekodule. Isa ja ema piiritu armastus Jumala, oma pere ja kaasinimeste vastu on andnud kindluse ja kaitstuse tunde. Kuigi oleme pidanud väga väikeste materiaalsete võimalustega toime tulema, ei ole meie pere kunagi nälga tundnud.
Oleme õppinud suurt rõõmu ja tänulikkust tundma väiksemastki hoolimise ja abi väljendamisest. Kodust on antud kaasa usk Jumalasse, oskus ja tahe tööd teha, ise toime tulla ja vajadusel teisi aidata. Seda oleme püüdnud ka oma lastele edasi anda.“
Johanna Salumäe 100. sünniaastapäevaks avaldas õpetaja Peeter Paenurm koos ema Estriga pildiraamatu „Vanaema pildialbum“. Sissejuhatuses kirjutab Ester Paenurm: „Pilt ütleb rohkem kui sada sõna, on targad tõdenud. Seda on osatud mõista ja arvestada, kui aegade jooksul on ikka tehtud pilte – fotografeeritud. … Meie ema elas väga huvitavat ja rikast elu, kuid ka rasket ja keerulist elu.“
Salumäe suurpere on andnud välja mitu raamatut. Kontserdil Kuusalu kirikus laulis suur Salumäe pere ühendkoor – ainus nii suur perekoor Eesti kirikus. Esinesid mitmed ansamblid ja solistid. Loeti Johanna ja Eduard Salumäe kirju ning jagati mälestusi. Muusika ja laul on ühendanud suguvõsa läbi sajandite.






