Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja abi­kaa­sa JO­HAN­NA SA­LU­MÄE 110

Poeg TIIT SA­LU­MÄE,
piis­kop emee­ri­tus

Pü­ha­päe­val, 19. juu­lil toi­mus Kuu­sa­lu Lau­rent­siu­se ki­ri­kus Jo­han­na Sa­lu­mäe 110. sün­ni­aas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud muu­si­ka­li­ne tä­nu­pal­vus „Kas mä­le­tad…“.

Jo­han­na Sa­lu­mäe abi­kaa­sa Eduard Sa­lu­mäe oli pik­ka ae­ga Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja – aas­ta­tel1953-1985.

Ni­mi Jo­han­na on ar­mas­ta­tud ja po­pu­laar­ne. Ees­tis elab üle tu­han­de Jo­han­na. Heeb­rea kee­les tä­hen­dab see „Ju­ma­la arm“ – ni­mi on seo­tud tu­ge­vu­se, usal­dus­väär­su­se ja ju­ma­lik­ku­se­ga.

Jo­han­na Sa­lu­mäe sün­dis Tar­tus 16. juu­lil 1916 müür­sepp Mih­kel En­no ja Lii­ne-Ma­rie En­no (neiu­na Pää­su­ke­ne) pe­re­kon­nas tei­se lap­se­na. Lap­se­põlv oli ilus, ra­hu­lik ja soe. Isa viiu­li­mäng ja laul­mi­ne and­sid muu­si­kaar­mas­tu­se ko­gu eluks. Jo­han­na Sa­lu­mäe koo­li­tee al­gas 1924 Tar­tu 9. alg­koo­lis ja jät­kus aas­ta­tel 1930-1935 Tar­tu Tü­tar­las­te Güm­naa­siu­mis. Aas­ta­tel 1935-1936 töö­tas ta Puur­ma­nis ko­du­koo­liõ­pe­ta­ja­na. Sa­mal sü­gi­sel asus töö­le Tar­tus Mat­hie­se­ni trü­ki­ko­jas kä­si­lao õpi­la­se­na, õp­pis 1937-1939 Tar­tu Töös­tus-Ma­jan­dus­koo­lis ning soo­ri­tas 1941. aas­tal trü­ki­töö­li­se ek­sa­mid. See töö lõp­pes sa­ma aas­ta su­vel Ees­tis­se jõud­nud sõ­ja tõt­tu.

Pär­nu ki­ri­ku­noor­te päe­va­del 1937. aas­tal al­gas tut­vus Eduard Näk­ki­ga. Su­he sü­ve­nes su­vel 1938 Soo­me ki­ri­ku­noor­te päe­va­del. 29. ap­ril­lil 1939 lau­la­tas õpe­ta­ja Har­ri Haa­mer Tar­tu Pau­lu­se ki­ri­kus Jo­han­na En­no ja Eduard Näk­ki abie­lu. Ühi­seks pe­re­kon­na­ni­meks sai Sa­lu­mäe.

Esi­me­ne poeg Rein sün­dis 18. märt­sil 1940. Järg­ne­sid vä­ga ras­ked sõ­ja aas­tad. 1942 oli Eduard Sa­lu­mäe Sak­sa abi­tee­nis­tu­ses, põ­ge­nes ja oli Soo­me sõ­ja­väes. Sõ­ja ajal sün­di­sid kolm last: 16. veeb­rua­ril 1942 Rutt, 28. au­gus­til 1943 Es­ter ja 19. veeb­rua­ril 1945 Ivar-Jaak. Uus aja­järk al­gas 1945, kui usu­tea­du­se üliõ­pi­la­ne Eduard Sa­lu­mäe asus tee­ni­ma Pais­tu ko­gu­dust. Tü­tar Lea sün­dis 6. no­vemb­ril 1948. Ki­ri­ku­töö­le pü­hen­du­nud pe­re elas Ko­da­ve­res aas­ta­tel 1950-1952, 25. detsembril 1951 sündis Tartus poeg Tiit. Lühikest aega oli pe­re Tarvastus ja 1953. aastal al­gas pikk elutöö suures ja ak­tiiv­ses Kuusalu koguduses. 13. märt­sil 1963 lapsendati poeg Mart.

Jo­han­na ja Eduard Sa­lu­mäe on krist­li­kus õpe­tu­ses üles kas­va­ta­nud seit­se last. Jo­han­na Sa­lu­mäe oli ak­tiiv­ne suht­le­ja ja va­li­ti las­te­rik­ka ema­na koo­li las­te­va­ne­ma­te ko­mi­tee ju­hiks. Ta jäi le­seks 13. juu­nil 1985, kui abi­kaa­sa Eduard su­ri oo­ta­ma­tult Ta­pa ki­ri­kus.

Jo­han­na Sa­lu­mäe kir­ju­tas ko­gu­mi­kus „Meie pe­re lu­gu”, mis on väl­ja an­tud aas­tal 2004: „Olen või­nud ela­da täis­ve­re­list ja vaim­ses mõt­tes ri­kast elu, vaa­ta­ma­ta ras­ke­te­le ae­ga­de­le sõ­ja ja sel­le­le järg­ne­nud li­gi 50 aas­tat kest­nud Ve­ne oku­pat­sioo­ni tõt­tu. Õn­ne­li­ku elu eest võlg­nen tä­nu Loo­ja­le ja va­ne­ma­te­ko­du­le. Isa ja ema pii­ri­tu ar­mas­tus Ju­ma­la, oma pe­re ja kaa­si­ni­mes­te vas­tu on and­nud kind­lu­se ja kaits­tu­se tun­de. Kui­gi ole­me pi­da­nud vä­ga väi­kes­te ma­te­riaal­se­te või­ma­lus­te­ga toi­me tu­le­ma, ei ole meie pe­re ku­na­gi näl­ga tund­nud.

Ole­me õp­pi­nud suurt rõõ­mu ja tä­nu­lik­kust tund­ma väik­se­mast­ki hoo­li­mi­se ja abi väl­jen­da­mi­sest. Ko­dust on an­tud kaa­sa usk Ju­ma­las­se, os­kus ja ta­he tööd te­ha, ise toi­me tul­la ja va­ja­du­sel tei­si ai­da­ta. Se­da ole­me püüd­nud ka oma las­te­le eda­si an­da.“

Jo­han­na Sa­lu­mäe 100. sün­ni­aas­ta­päe­vaks aval­das õpe­ta­ja Pee­ter Pae­nurm koos ema Est­ri­ga pil­di­raa­ma­tu „Va­nae­ma pil­dial­bum“. Sis­se­ju­ha­tu­ses kir­ju­tab Es­ter Pae­nurm: „Pilt üt­leb roh­kem kui sa­da sõ­na, on tar­gad tõ­de­nud. Se­da on osa­tud mõis­ta ja ar­ves­ta­da, kui ae­ga­de jook­sul on ik­ka teh­tud pil­te – fo­tog­ra­fee­ri­tud. … Meie ema elas vä­ga hu­vi­ta­vat ja ri­kast elu, kuid ka ras­ket ja kee­ru­list elu.“

Sa­lu­mäe suur­pe­re on and­nud väl­ja mi­tu raa­ma­tut. Kont­ser­dil Kuu­sa­lu ki­ri­kus lau­lis suur Sa­lu­mäe pe­re ühend­koor – ai­nus nii suur pe­re­koor Ees­ti ki­ri­kus. Esi­ne­sid mit­med an­samb­lid ja so­lis­tid. Loe­ti Jo­han­na ja Eduard Sa­lu­mäe kir­ju ning ja­ga­ti mä­les­tu­si. Muu­si­ka ja laul on ühen­da­nud su­gu­võ­sa lä­bi sa­jan­di­te.