
Õppuse korraldasid Harjumaa Omavalitsuste Liit, päästeamet ja naiskodukaitse koostöös Anija vallavalitsusega.
„Kehras Keskuse ja Kooli tänava ristist leiti kaevetööde käigus kahtlane ese. Pommigrupp tuvastas, et tegu on teise maailmasõja aegse lennukipommiga,“ teatas Põhja päästekeskuse kriisibüroo nõunik Taavi Kaarmaa möödunud reedel, 28. märtsil kell 14 alanud õppuse Escape25 alguses telefonitsi Anija valla kriisikomisjoni juhile, vallavanem Riivo Noorele.
Õppuse juht andis veel teada, et päästetöid juhib päästeamet ning 500meetrise ohuala seest tuleb võimalikult palju inimesi evakueerida.
Kriisikomisjoni juhi ülesandel saatis komisjoni teabekorraldaja Lilja Piibeleht-Tarassov sõnumirakenduse Signal kaudu kriisikomisjoni liikmetele koos infoga edasi kutse koguneda vallamajja.
Samal ajal selgitasid Taavi Kaarmaa ja õppuse hindamisjuht, Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev vallamaja saali kogunenud hindajatele ning vaatlejatele, kelle seas olid naabervaldade juhid ja Sisekaitseakadeemia kadetid, mis hakkab toimuma.
Umbes viis minutit pärast kutse saamist kogunes vallamaja saali ka kriisikomisjon. Õppuse juht selgitas neile mängureegleid – ülesanne pole ajakriitiline, kuid inimesed on vaja evakueerida võimalikult kiiresti.

„Harjutage kõik päriselt läbi. Kui tahate näiteks busse või toitu tellida, veenduge, et teil on kontaktid päriselt olemas,“ soovitas Taavi Kaarmaa.
Seejärel asus kriisikomisjon tööle – Kehra keskusest poole kilomeetri raadiuses tuli võimalikult palju inimesi toimetada ohualast välja ning transportida evakuatsioonikohtadesse. Õppuse stsenaariumi järgi oli Kehra ohualas reedest esmaspäeva õhtuni, see tähendas, et evakuatsioonikoht tuli avada mitmeks päevaks.
Mitu tundi organiseerimist
EE-alarm kaudu saadab Häirekeskus selliste sündmuste puhul kõikidele ohualas positsioneeritud telefonidele SMS-sõnumi. Valla kriisikomisjon otsustas omalt poolt teavitada valla allasutusi – lasteaeda, kooli, rahvamaja, noortekeskust, sotsiaalkeskust. Informeeriti ka Kehra tanklaid, kauplusi, autoremonditöökoda, tervisekeskust.
Kuna vallamaja asus samuti ohualas, otsustati kriisistaap kolida üle Aiandi tänav 3 asuvasse tehnoparki. Komisjoni kaks liiget saadeti ruume ette valmistama, teised otsustasid samal ajal, kuhu, keda ja kui palju on vaja evakueerida, kus on kogunemiskohad, kuhu tellida inimeste evakueerimiseks bussid. Õppuse legendi järgi oli politsei sulgenud Kehra suuremad sissesõiduteed ning ka kortermajade elanike teavitamisega tegeles politsei.
Valla kriisimeeskond otsustas, et evakueerimist vajavad inimesed suunatakse busse ootama staadionile ja Põrgupõhja külaplatsile, evakuatsioonikoht on Alavere koolimaja, vajadusel ka rahvamaja ning Aegviidu spordihoone. Esmajärjekorras otsustati evakueerida väikesed lapsed lasteaiast-koolist ning eakad ja puudega inimesed. Evakueerimise läbiviimiseks mängiti läbi ka busside tellimine.
Kriisikomisjoni juht helistas Kaitseliidu Harju maleva pealikule, kes saatis evakuatsioonikohta avama naiskodukaitse Ida-Harju evakuatsioonirühma.
Esimese tunni jooksul said kriisikomisjoni liikmed pidevalt telefonikõnesid „murelikelt inimestelt“, keda mängisid Sisekaitseakadeemia kadetid. Seejärel võttis kriisikomisjon ühendust Häirekeskusega ning valla infotelefon suunati kriisiinfo numbrile 1247.
Kui õppuse algusest oli kulunud umbes poolteist tundi, kolis kriisimeeskond uude staapi Aiandi tänaval. Seal lepiti peamiselt kokku evakueeritavate täpsem logistika Kehrast Alaverre.
Evakueerimine algas kella poole viie paiku ning evakueeritavate rollis olid Harju ringkonna 75 noorkotkast-kodutütart, kes toimetati OÜ Alukvik bussiga evakuatsioonikohta ehk Alavere koolimajja. Seal ootasid neid naiskodukaitse Ida-Harju evakuatsioonirühma liikmed. Rühma avalike suhete meeskonnaülem Margot-Helena Kasari selgitas, et nende ülesanne on „evakueeritavad“ vastu võtta ja registreerida, jagada magamiskohad, organiseerida valla toel toitlustamine ning hallata evakuatsioonikohti seni, kuni need on avatud.
Kasulik nii osalejaile kui vaatlejaile
Anija vallas evakuatsiooniõppuse korraldamise pakkus välja Kaitseliidu Harju maleva noorteinstruktor Inga Koitla.
„Nädalavahetusel oli meie vallas Harju kodutütarde ja noorkotkaste kevadlaager. Teadsin, et naiskodukaitse evakuatsioonirühm on mujal sellisel õppusel osalenud ja läksin sügisel Riivo Noore juurde jutuga, et võiks teha neile õppuse, kus meie laagrilised saavad olla evakueeritavaid,“ selgitas ta.
Praktilisele õppusele eelnes ennelõunal teoreetiline koolitus evakuatsioonist. Ka seda viisid läbi Põhja päästekeskuse kriisibüroo töötajad.
„See oli kriisikomisjonile nagu eelnev spikker,“ sõnas kriisibüroo nõunik Marje Verbo ja märkis, et on väga tore, et Anija valla kriisikomisjon avaldas soovi õppida ja harjutada.
Pärast õppust kinnitasid päästekeskuse töötajad, et valla kriisimeeskond sai hästi hakkama ning andsid soovitusi, millele edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Hindamiskomisjoni kokkuvõte selgub 25. aprillil.
Anija valla kriisikomisjoni juhi Riivo Noore sõnul pandi kirja puudused, mis õppuse käigus ilmnesid, ning arutatakse komisjonis kõik veel kord läbi, kui saadakse hindajate tagasiside: „Paneme enda jaoks kirja ka ülesanded, mida ja millises järjekorras tuleb evakuatsiooni korral teha. Kriisiolukorras ei tule paljud elementaarsed asjad meelde, seetõttu on hea, kui ees on märksõnadega plaan.“
Vaatlejana osalenud Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt kiitis Anija valla kriisikomisjoni julguse eest nii suur sündmus läbi mängida: „Olite väga tublid. Minul oli põnev ning sain siit 50punktilise spikri.“
Raasiku vallavanem Toomas Teeväli kommenteeris, et õppusel vaatlejana viibimine oli väga kasulik: „Saime kõrvalt vaadata, kuidas teised tegutsevad, ja mõelda oma valla kitsaskohtadele ja võimalustele. Kindlasti korraldame ka Raasiku vallas õppuse, et saada ülevaade, kuidas meie oleme kriisiks reaalselt valmis.“