Sal­me Tea­ter teeb juu­be­li­hooa­jal su­ve­la­vas­tu­se Pe­nin­gi mõi­sas

421
Pe­nin­gi prae­gu­ne mõi­sa­här­ra AR­VO HAUG mõi­sa­hoo­ne tei­sel kor­ru­sel asu­va la­va ees.

Au­gus­tis eten­du­va aja­loo­li­se näi­te­män­gu au­tor on Pe­nin­gi mõi­sa oma­nik AR­VO HAUG.

Paar nä­da­lat ta­ga­si alus­tas tä­na­vu 75. te­gut­se­mi­saas­tat tä­his­tav har­ras­tus­näit­le­ja­te­ga Sal­me Tea­ter su­ve­la­vas­tu­se „Mats­mõis­nik“ lu­ge­misp­roo­ve. Teat­ri juu­be­li­hooa­ja tä­his­ta­mi­seks va­li­tud näi­te­män­gu te­ge­vus toi­mub Põh­ja­sõ­ja-aeg­ses Ees­tis – Ba­ra­nof­fi­de su­gu­võ­sa­le kuu­lu­nud Pe­nin­gi mõi­sas. Näi­den­di „Mats­mõis­nik“ au­tor on Pe­nin­gi mõi­sa prae­gu­ne oma­nik Ar­vo Haug. La­vas­tab Sal­me Teat­ri pea­näi­te­juht Krist­jan Aru­nurm.

„See on esi­me­ne su­ve­tükk, mi­da tee­me oma teat­ri ni­me all, se­ni on meie näit­le­jad osa­le­nud teis­te teat­ri­te su­ve­la­vas­tus­tes. Ot­sus­ta­si­me sel­le­ga tä­his­ta­da Ees­ti va­ni­ma jär­je­pi­de­valt te­gut­se­nud har­ras­tus­teat­ri juu­be­lit, üht­la­si tõs­ta­me au sis­se Pe­nin­gi va­na mõi­sa aja­loo,“ sõ­nas teat­ri­juht.

Näi­den­di te­ge­vus toi­mub von Ba­ra­nof­fi­de­le kuu­lu­vas Pen­nings­by mõi­sas ajal, mil Lää­ne­me­re ­maid va­lit­seb Root­si ku­ning­riik, kuid Ve­ne­maa tsaar Pee­ter Esi­me­ne hak­kab Ees­ti­maa hõi­va­mi­seks int­rii­ge pu­nu­ma.

Li­saks Sal­me Teat­ri näit­le­jai­le teeb „Mats­mõis­ni­kus“ kaa­sa kut­se­li­ne näit­le­ja Ee­ro Sp­riit, kes ke­has­tab pea­te­ge­last, mõis­nik Jo­hann von Ba­ra­nof­fi. Esie­ten­dus Pe­nin­gi mõi­sas on au­gus­tis.

Pe­nin­gi mõi­sa prae­gu­ne pe­re­mees Ar­vo Haug ei mä­le­ta täp­selt, mil­lal „Mats­mõi­si­ku“ kir­ju­tas, see võis ol­la üle küm­ne aas­ta ta­ga­si, ilm­selt oma 70. sün­ni­päe­va pai­ku. Ta rää­kis, et idee sai jut­tu­dest-müü­ti­dest, mi­da pä­rast Pe­nin­gi mõi­sa ost­mist mõi­sa ning Ba­ra­nof­fi­de su­gu­võ­sa koh­ta lu­ges ja kuu­lis: „Uu­ri­sin mõi­sa aja­lu­gu ja sel­lest see lu­gu sün­dis. Mõis oli üle ka­he­sa­ja aas­ta Ba­ra­nof­fi­de su­gu­võ­sa oma. Ba­ra­nof­fid olid krim­mi­ta­tar­la­sed, kuid Ees­tis­se tu­lid Root­sist. Kui­gi olen näi­te­män­gus aja­lu­gu oma­taht­si vää­na­nud ja ka­su­ta­nud ni­me­sid, mis po­le pä­ris täp­sed, on see üld­joon­tes õi­ge lu­gu. Ka see, et Pee­ter Esi­me­ne ole­vat käi­nud Ba­ra­nof­fi­de tüt­re An­na Bar­ba­ra pul­mas.“

„Mats­mõis­nik“ la­vas­ta­ti es­ma­kord­selt küm­me aas­tat ta­ga­si, kui Val­ga­maal tä­his­ta­ti Rii­da­ja mõi­sa juu­be­lit. Ko­ha­lik näi­tet­rupp män­gis se­da va­ba-õ­hu­tü­ki­na vaid ühe kor­ra. Au­tor andis näi­den­di väl­ja raa­ma­tu­na ja seal on ka fo­tod Rii­da­ja eten­du­sest. Näi­dend li­sa­ti Ees­ti Teat­ri Agen­tuu­ri näi­den­di­te and­me­baa­si, ilm­selt sealt­kau­du on sel­le aas­ta­te jook­sul leid­nud mõ­ni­gi har­ras­tus­teat­ri la­vas­ta­ja, kes on Ar­vo Hau­gi poo­le pöör­du­nud soo­vi­ga „Mats­mõis­nik“ la­va­le tuua: „Üt­le­sin nei­le, et min­git au­to­ri­ta­su ei ta­ha, an­nan kõik õi­gu­sed muu­ta te­ge­vus­koh­ta või osa­li­si vas­ta­valt sel­le­le, kus mõi­sas män­gi­vad. Kin­ni­ta­sin, et ei ta­ha nen­de muu­da­tu­si nä­ha, saat­ku vaid kut­se, kus ja mil­lal eten­dus toi­mub. Aga kut­seid po­le tul­nud.“

Eel­mi­sel aas­tal he­lis­tas Ar­vo Hau­gi­le Sal­me Teat­ri pea­näi­te­juht ja üt­les, et soo­vib „Mats­mõis­ni­ku“ la­va­le tuua. Krist­jan Aru­nurm mee­nu­tas, et 2018. aas­ta ke­va­del, kui pi­da­sid teat­ri­rah­va­ga Ka­la­ma­ja päe­va­de ajal väi­kest koh­vi­kut, läks Ar­vo Haug nen­de­ga rää­ki­ma ja ju­tua­ja­mi­se lõ­puks lu­bas saa­ta oma näi­den­di. Järg­mi­sel päe­val ol­nud „Mats­mõis­nik“ Sal­me teat­ri val­ve­lauas.

Krist­jan Aru­nurm võt­tis kolm aas­tat hil­jem, eel­mi­sel sü­gi­sel, Ar­vo Hau­gi­ga ühen­dust ja tea­tas, et soo­vib te­ma kir­ju­ta­tud näi­te­män­gu la­vas­ta­da, aga ei tea, kus mõi­sas võiks se­da män­gi­da. Ta ei tead­nud, et „Mats­mõis­ni­ku“ au­to­ri­le kuu­lub Pe­nin­gi mõis.

„Ma pol­nud seal ku­na­gi käi­nud, aga kui Ar­vo Haug oma mõi­sa väl­ja pak­kus, tun­dus see ideaal­ne või­ma­lus. Sõit­si­me vaa­ta­ma ja oli­gi ot­sus­ta­tud. Pe­nin­gi mõis on mõ­nu­salt rus­ti­kaal­ne ja vä­ga teat­raal­ne män­gu­paik, mit­te lii­ga val­mis ega lii­ga pal­ju et­te­kir­ju­tav at­mos­fäär. Ja see on üks vä­he­seid mõi­said, kus on la­va,“ rää­kis la­vas­ta­ja.

Ar­mu­suh­ted ja po­lii­ti­li­sed int­rii­gid
Sal­me Tea­ter kir­ju­tas „Mats­mõis­nik­u“ la­vas­tu­se jaoks vei­di pi­ke­maks ja dra­ma­ti­see­ris teat­ri­pä­ra­seks. Li­sa­ti te­ge­la­si, nen­de seas ka Pee­ter Esi­me­se tol­la­ne ar­mu­ke, hi­li­sem keis­rin­na Ka­ta­rii­na I, kel­le­le Pee­ter 1723. aas­tal pä­rast ost­mist Pe­nin­gi mõi­sa kin­kis. Kõik põ­hi­te­ge­la­sed on Krist­jan Aru­nur­me kin­ni­tu­sel au­tent­sed ja ajas­tus­se so­bi­vad.

Näit­män­gu te­ge­vus toi­mub Root­si aja lõ­pus, 1704. aas­tal: „Se­da on ni­me­ta­tud kuld­seks Root­si-ajaks. Kuld­ne oli see ta­lu­poe­ga­de­le. Lii­vi­maa-Ees­ti­maa alad, muu­hul­gas ka Pe­nin­gi mõis, olid Root­si ku­nin­ga va­lit­se­mi­se all ning ku­na Root­si rii­gi­kas­sa oli üs­na tü­hi, olid ta­lu­po­jad pä­ri­sor­ju­sest va­baks an­tud. Meie lau­lus „Kung­la rah­vas“ laul­dak­se just sa­mast ku­nin­ga rah­vast kuld­sel Root­si ajal. Mõis­ni­kelt võe­ti sel ajal mõi­sad ära, nad olid teh­tud oma mõi­sa­tes rent­ni­keks. Siis tu­li Pee­ter Esi­me­ne pak­ku­mi­se­ga, et an­nab nei­le mõi­sad ta­ga­si ja teeb ta­lu­po­jad uues­ti pä­ri­sor­ja­deks,“ ju­tus­tas la­vas­ta­ja.

Ta li­sas, et tü­kis on suh­ted­raa­mat, ar­mu­suh­teid, int­rii­git­se­mist, ka po­lii­ti­kat: „Ehk­ki te­ge­vus toi­mub aas­tal 1704, võiks see sa­ma häs­ti toi­mu­da tä­na­päe­val, po­lii­ti­li­sed män­gud on sa­ma­su­gu­sed.“

Pub­li­ku­le ju­tus­ta­tak­se ka põ­ne­vaid pä­ri­mus­lik­ke lu­gu­sid. Üks neist, kes teab, kas le­gend või mit­te, rää­gib, et ba­ran­kad said ni­me mõi­sap­rei­li An­na Bar­ba­ra hüüd­ni­mest Baa­ra An­ka.
Pe­nin­gi­le lä­heb Sal­me Tea­ter „Mats­mõis­ni­ku“ esi­me­si proo­ve te­ge­ma mai­kuus, sü­da­su­vel on seal ka­vas pi­kem proo­vi­pe­riood, eten­du­sed on au­gus­tis. Tük­ki on ka­vas män­gi­da 10 kor­da.

Eelmine artikkelKait­se­liit tun­nus­tas MAT­TIAS IDA­VAI­NU ja KRE­GOR LAT­TI
Järgmine artikkelRan­na­kee­le aa­bits kee­le­teo 2021 rah­vaau­hin­na no­mi­nent