Raasiku vald hakkab külalisi meelitama matkaradadga

1977

Kavas on kirjutada matkaradade projekt.

Möödunud neljapäeval kogunes Raasiku vallamajja paarkümmend inimest, et pidada nõu valla matkaradade üle. Kavas on potentsiaalsed rajad kaardistada, kirjutada projekt ja taotleda raha, et valda tuleks matkarajad, mis ahvatleksid väliskülalisi.

Arutelu kutsusid kokku Raasiku vallavanem Aare Ets ja MTÜ Looduselust esindaja Ülle Rajasaar. Koorus välja kaks peamist teemat – terviserajad ja Aegviidu-Nõva matkarada. Otsustati, et iga kohalviibija mõtleb ja vaatab läbi oma kodukandi võimalused ning leiab objektid, mis oleksid matkaradadena mõeldavad. Järgmine kohtumine lepiti kokku tulevaks nädalaks, et panna täpsemalt paika, kuhu võiksid rajad tulla.

Arutelu alguses tutvustas Ülle Rajasaar, kuidas radade projekti idee sündis. Nimelt soovis Pikavere kool, et Paraspõllu soosse tuleks matkarada. Sellest omakorda kasvas välja mõte, et matkaradu võiks olla mujalgi.

Ülle Rajasaar: „Kohtusime ka Rae valla esindajatega. Otsustasime, et kirjutame keskkonnaametisse valla matkaradade projekti. Raasiku matkarajad oleks ideaalne koht Tallinna koolide õpilastele, keda viiakse harilikult kas ainult Pääsküla rabasse või siis kuhugi kaugele, kuid Raasiku vald on vaid pooletunnise rongisõidu kaugusel. Väliskülalised on olulised, et tekiks uusi töökohti.“

Ulvar Kaubi tegi ettepaneku siduda kavandatav rada Aegviidu-Nõva matkarajaga. See tähendab, et Raasiku vald loob oma matkarajad, kuid need oleksid avatud, et oleks võimalik neid mööda liikuda ka oma valla piiridest edasi. Ta lisas, et kõige raskem on matkaradade osas jõuda kokkuleppele maa­omanikega, kes näevad oma maale tulevas rajas pigem tonti kui võimalust ise midagi arendada ja olukorda ära kasutada.

Kohtadest, kuhu võiks tulla matkarajad, pakuti veel Järsi sood, kus on võrdlemisi kuiv pinnas ja saab käia nii jalgsi kui ka rattaga. Ka sooviti rada Raasikult mööda Jõelähtme jõe kallast kuni Kivilooni. 

Lisaks matkaradadele räägiti terviseradadest, mida on Raasiku vallas Arukülas ainult üks. Pakuti välja, et terviserada võiks olla pikem kui praegune 1,8kilomeetrine rada. Ardo Niinre tuletas meelde, et Aruküla terviserada on rajatud munitsipaalmaale. Kui soovitakse seda pikendada, siis tuleb minna eramaadele või teisele poole maanteed. Arutati ka seiklusparkide üle, millest suur osa on väga populaarsed. Kõne alla tulid ka suusarajad. Alari Kruusvall tõi välja, et kõik suusatajad ei ole huvitatud kõrgetest mägedest ning nendele saaks Raasiku vald pakkuda teisi variante. Erik Tammsoo arvas, et võimalik on teha suusaradadele väiksemaid kunstlikke künkaid.

Eelmine artikkelRaasikul tungiti mehele kallale
Järgmine artikkelMARGUS LILLE Kiltsimäe talu Mallaveres sai aasta parima mahetootja tiitli