Eelmisel aastal viis Anija valla kultuurikeskus läbi küsitluse, et saada teada, kuidas ollakse kultuuritööga rahul ning millised on inimeste soovid.
„Saime küsitlustulemustest kinnitust, et me ei ole siin ilma asjata, vaid meie töö läheb inimestele korda,“ ütleb Anija valla kultuurikeskuse juht Ruth Lille.
Küsitluslehtedes paluti tagasisidet, kuidas on inimesed rahul kultuuritööga Anija vallas, kui sageli ja milliseid ettevõtmisi nad enim külastavad, millest tunnevad puudust, mida on valmis ise kodukandi kultuurielu muutmiseks tegema. Küsitluslehed saadeti valla allasutustele, jagati külaseltsidele, vabaühendusele, vallavalitsuse ja volikogu liikmetele ning inimestele, kes külastasid rahvamaju. Tagasi laekus umbes 150 küsitluslehte.
Tahetakse tuntud artiste ja suvetuure
Tulemustest selgus, et traditsioonilistest ettevõtmistest hindavad kohalikud inimesed enim Anija valla kodukandipäeva, valla laulu- ja tantsupidu ning Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttu, väga oluline on, et Kehras oleks jaanituli. Uusi ideid-ettepanekuid Ruth Lille sõnul vastajad palju ei teinud: „Suvetuure muidugi tahetakse, kuid need ei tule, kui meil on publikuks 400-500 inimest, tuuride korraldajad eeldavad tuhandeid. Teatrid tahavad saali, kus on suur lava ja mahub mitusada inimest, Kehras sellist kahjuks pole. Ka tuntud esinejate Kehrasse toomisele vannub enamasti alla meie rahakott.“
Kuigi „nimi loeb“, ei ole kuulsad esinejad toonud Kehrasse alati loodetud hulgal pealtvaatajaid. Kui Ott Leplandi kontsert läks rahvamajas täissaalile, kohal oli 200 inimest, siis jõulude ajal toimunud Luisa Värgi ja Lauri Liivi ühisel esinemisel oli vaid 60-70 kuulajat.
„Tuntud esinejad tahavad suuremat tasu. See tähendab kõrgemat piletihinda, kuid Anija valla inimesed on üsna hinnatundlikud,“ tõdeb kultuurikeskuse juhataja.
Ta lisab, et eelmisel aastal, kui Kehra rahvamajas käis etendust andmas Endla teater, õnnestus saali tuua 160 pealtvaatajat, kuid paar nädalat tagasi kavas olnud sama teatri tükk tuli ära jätta, kuna eelmüügist oli ostetud vaid kümmekond piletit: „Teeme teatriga eelnevalt lepingu, et müüme vähemalt 150 piletit. Kui seda ei suuda, ei hakka nad kohale tulemagi.“
Vallavolikogu istungil märgiti, et ka viimasel valla laulu- ja tantsupeol oli vähe publikut. Ruth Lille nendib, et rahva vähesuse üle ägab praegu kogu Eesti kultuur: „Linnas on teatrisaalid täis, kuid oleme teiste kultuuritöötajatega arutanud, et maal tooks rahvast kokku vist ainult striptiis ja postitants.“
Et Anija valla rahvale siiski teatrielamusi pakkuda, hakati Kehrasse kutsuma harrastusteatreid. Ruth Lille kinnitusel on ka harrastusteatrite repertuaaris väga häid lavastusi, mida tasub vaatama tulla. Sügisel on tal plaan kutsuda Tartust Kehrasse Sadamateater etendusega, kus mängib Kehrast pärit näitleja Terje Pennie.
Peale kohalikelt inimestelt laekunud ettepanekute on kultuurikeskuse juhatajal endal üks soov – hakata edaspidi õpetajate päevast eraldi korraldama kultuuritöötajatele tänuõhtut.
„Seni ei ole haridus- ja kultuuritöötajate päeva tähistamisele kaasatud rahvamajade ringijuhte ning vabaühenduste eestvedajaid, kes teevad tegelikult väga suure osa kultuuritööst ning saavad selle eest sümboolset tasu,“ põhjendab ta.
Üks keskus ja kolm rahvamaja
Kolm aastat tagasi tehtud ümberkorraldustega kadusid eraldi asutustena Anija valla 3 rahvamaja, sellest peale on Alavere, Voose ja Kehra rahvamaja koondunud Anija valla kultuurikeskuse alla. Alavere piirkonnas on üks, Kehras teine kultuurijuht.
Ruth Lille, kes tuli tööle, kui ümberkorraldused olid äsja tehtud, ütles veel aasta tagasi samasuguseid muutusi plaaninud Jõelähtme valla kultuuritegijaile: ärge tehke. Praegu ta enam nii ei arva ning toob suurima plussina välja paranenud koostöö. Info liigub nüüd paremini ning ära on jäänud kultuuriürituste dubleerimine ja toimumine ühel ajal.
„Sügisel koostame kultuurijuhtidega oma eelarve ja paneme kuupäevaliselt paika järgmise aasta kultuurikalendri. Kohe, kui eelarve on kinnitatud, läheb kalender valla kodulehele. Palume Anija mõisal üle vaadata, et üritused ei kattuks. On väga tore, et ka spordikeskus ja Sohvik plaanivad oma ettevõtmisi osaliselt meie tegemiste järgi. Kõik saavad juba aru, et pole mõtet teha mitut asja samal ajal, siis ei jagu kellelegi piisavalt osalejaid,“ jutustab ta.
Valla kultuurikeskuse juhataja kabinet asub Kehra rahvamajas, mida rahvas kutsub endiselt klubiks, kuna aastaid asus seal sovhoosi klubi. Ruth Lille muigab, et kultuurikeskus on vaid tema kabinet, kogu ülejäänud hoone on rahvamaja. Kuigi asutusena ei ole Kehra rahvamaja olemas, on seda nii hakatud kutsuma, et inimestel oleks arusaadavam. Kultuurijuht korraldab rahvamajas ettevõtmisi Kehra piirkonna elanikele, kultuurikeskuse juhataja on ülevallaliste ettevõtmiste korraldaja.
On küsitud, miks ei ole Anija valla eelarves kultuuritööga hõlmatud valla teine osa, Anija ning Piibe maantee äärsed külad.
„Anija mõisas toimuvad üritused on suuresti suunatud inimestele väljastpoolt meie valda. Meile pole sealt piirkonnast väga palju tagasisidet tulnud. Külakeskused ja kogukonnad tahavadki sageli tegutseda isekeskis, neile midagi omaltpoolt peale suruda pole minu meelest õige. Aga kui neil on huvi, oleme meie alati valmis aitama,“ kinnitab Ruth Lille.
