Kohalikud randlased ning külalised esitasid 10. augustil Viinistu kunstimuuseumis oma mälestusi konverentsil „Pärijata pole pärandit“.
Eru lahe Rannarahva Seltsi juht Linda Metsaorg rääkis, et pärandipäeva korraldamise mõte tuli keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialistilt Ave Pauluselt. Tänavune aasta on pärandiaasta ning mitmel pool toimuvad üritused, mis ei lase kultuurilistel, ajaloolistel ning looduslikel väärtustel unustuse hõlma vajuda.
„Ave Paulus pakkus, et ka meie võiks Pärispeal ühe päeva enda kanda võtta ning pärandiürituse korraldada. Eeltööd selleks aitas teha Lahemaa loodusõhtute korraldaja Krista Kingumets,“ jutustas Linda Metsaorg. Konverentsi jaoks oli teemasid valikus palju, sest Pärispea poolsaarel asuv Viinistu küla on kultuuripärandi poolest rikas. Seekord otsustati rääkida rannarahva suhetest oma hõimukaaslastega üle Soome lahe.
LINDA METSAORG tutvustab Jaan Vali raamatut „Eesti tuletornide ajalugu“, laual on Mohni tuletorni makett.
„Kogu Pärispea poolsaar on rikkaliku kultuuripärandiga, kuid meil pole ajaliselt võimalik käsitleda kogu poolsaare mitmekülgset kultuuripärandit korraga,“ selgitas Linda Metsaorg.
Konverentsil rääkis Loksa gümnaasiumi õpetaja Urve Toompuu Viinistult, kuidas Viinistu küla kujunes ja sellest, mismoodi rannarahvas käis Soome lahe saarte juures kalal. Vihasoo lasteaia-algkooli direktor Marika Astor tutvustas, kuidas 2006. aastal tähistati 100 aasta möödumist Eesti asunduse tekkimisest Soomes Pernaja rannas, Kabböles. Eru lahe Rannarahva Seltsi auliige Väino Johannes Piikmann Turbuneemest meenutas aegu, mil oli soomepoiss ja käis üle lahe sõdimas.
„Paraku on aga nii, et neid inimesi on vähe järel, kes on oma mälestused kirja pannud. Mitmed, kes on olemas, pole aga kehva tervise tõttu kohale tulemas. Õnneks oli meil abiks tubli noormees Marko Kurisoo Turbuneemest, kes meenutused katkenditena raamatutest ette luges,“ kiitis Linda Metsaorg ja lisas, et noored kannavad järjepidevust.
Marko Kurisoo luges Nelli Mikiveri mälestusi põgenemisest Viinistu rannast ning salapiiritusveost Anto Juske raamatust „Kodukandilood Viinistust, Mohnist ja kaugemalt“.
Konverentsi teine pool oli pühendatud tuletornidele. Jaan Vali muinsuskaitseametist pidas loengu „Tuletornid Eestis ja Lahemaa piirkonnas“.
Linda Metsaorg: „Tuletornid on rannarahva elu lahutamatu osa. Meie seltsi sümbol on eakas Mohni tuletorn, mis ehitati 1806. aastal.“
Pärandipäeva pidi lõpetama matk Eru ja Hara rannikul, mis jäi aga matkajate vähesuse tõttu ära.
„Meie olime valmis minema, aga ju kohalikele on piirkond niigi tuttav ning nad ei hakanud tulema. Külalisi oli paraku väga vähe. Hõimurahva esindajana oli kohal Peter Paschinsky Soomest,“ nentis Linda Metsaorg.
Pärandit on aga vaja tundma õppida, tutvustada ning säilitada, on ta veendunud. Selle jaoks loodi 2005. aastal MTÜ Eru lahe Rannarahva Selts, kuhu kuulub 50 liiget seitsmest rannakülast ümber Eru lahe.
