Rookülast KUUSIKU ja Kursilt RÄTSEPA olid edukad Eesti Parima Talu konkursil

3926

JANE ja ELMAR MÄTTIKU Kuusiku talu Anija vallast Rookülast sai noortalunike kategoorias esikoha, LARISSA ja ANTS AAMANI Rätsepa talu Kuusalu valla Kursi külast oli tootmistalude hulgas teine.


Kuusiku talu perenaise JANE MÄTTIKU hoole all on üle saja lihaveise. Foto Kaul Nurm

Eestimaa Talupidajate Keskliit on Eesti Parima Talu tiitlit andnud välja 21 korda. Seekord esitati konkursile kokku 19 talu ning parim valiti kolmes kategoorias – tootmistalud, alternatiivse tootmissuunaga talud ning noortalunikud.

Võitjad kuulutati välja möödunud laupäeval Jänedal, Eesti Talupäevadel.

Kuusiku talu perenaine Jane Mättik peab Rookülas lihaveiseid. Talupere tegeleb veel teraviljakasvatuse ning rohusöötade tootmisega. Konkursile esitas nad MTÜ Eesti Noortalunikud, mille juhatusse perenaine ka ise kuulub.

Konkursi žürii liige, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kaul Nurm rääkis, et Kuusiku talu on lühikese ajaga palju jõudnud: „Pererahvas alustas 2001. aastal nullist. Selle ajaga on võetud palju riske, soetatud vajalik tehnika põldude harimiseks ja loomade pidamiseks.“

Jane Mättik ei lase saadud tunnustusest end mõjutada: „Oleme ise talus tehtud tööga rahul. Tundub, et ka teised on meid märganud, et me selle tiitli saime.“


Peremees ANTS AAMAN ja tema poeg ANTS AAMAN juunior peavad talupidamist Eesti kultuuri säilitajaks. Foto Kaul Nurm

Kursi külas asuv Ants ja Larissa Aamani Rätsepa talu paistis tootmistalude kategoorias silma kaunilt kujundatud taluõuega. Rätsepa talu esitas konkursile Eesti Maakarja Kasvatajate Selts.

Kaul Nurm kommenteeris, et edukas talu ei pea olema suur: „Rätsepa talu on näide sellest, kuidas 40 lehma pidamisega on võimalik majandada ja oma perele nii tööd kui leiba pakkuda. Talu on pidanud arvestust, analüüsinud ning teinud õigeid otsuseid, et olemasolevad ressursid maksimaalselt ära kasutada.“
Rätsepa talu kiideti haljastuse eest.

„Olen žüriis olnud juba 13 aastat, kuid rooside ja haljastusega, mida tavaliselt kohtab kõrge heakorraga koduaedades, ümbritsetud lüpsilauta pole varem kohanud,“ kiitis Kaul Nurm.

Taluperemees Ants Aamani sõnul on talu heakord tema jaoks esmatähtis ning pakub esteetilist naudingut: „Mul on lausa valus vaadata talusid, mis nõgestesse kasvavad. Olen vaikselt tahtnud saavutada seda, et minu talu heakorda vaadates jääb suu lahti.“

Ants Aamanil on talus abiks poeg Ants Aaman juunior ning abikaasa Larissa, kes tegeleb iluaia korrastamisega. Ants Aaman ehitas oma talu ümber kahe kilomeetri pikkuse kiviaia, mida ta enda sõnul veel jätkuvalt edasi viimistleb.

Talu suurenemist Ants Aaman ei poolda: „Mõtlesin varem selle peale, et ehitada tallu robotiseeritud laudad. Nüüd aga olen ümber mõelnud. Minu jaoks on tähtis, et loomad saaksid päikest ning neil oleks hea olla.“