Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostas omavalitsuste kaupa ülevaate nende territooriumil asuva riigimetsa olukorrast, eelmise kümne aasta jooksul tehtud metsamajanduslikest, looduskaitselistest ja maaparanduslikest töödest, matkaradadest ja puhkekohtadest ning käesoleval kümnendil kavandatavast. Ülevaates loetletakse kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa alad – asulate lähedal asuvad või aktiivselt puhkealadena kasutatavad metsad. Nende metsade läheduses elavaid inimesi kaasab RMK metsatööde planeerimisse – koostab omavalitsuste ja kohalike kogukondadega koostöös metsatööde kavad kuni 10 aastaks ja avalikustab RMK kodulehel.
Metsaülemad saatsid ülevaated detsembris omavalitsustele, lisatud oli soov minna volikogudele tutvustama.
Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai esitles Raasiku vallas paikneva riigimetsa terviktutvustust Raasiku vallavolikogu planeeringute ja keskkonnakomisjonile 28. detsembri koosolekul. Üle-eelmisel nädalal, 12. jaanuaril tegi ta Kuusalu vallas asuvast riigimetsast ülevaate Kuusalu vallavolikogu istungil ning eelmisel neljapäeval, 20. jaanuaril esitles Anija vallas paikneva riigimetsa terviktutvustust Anija vallavolikogu istungil.
Metsaülem Andrus Kevvai ütles Sõnumitoojale, et möödunud nädala lõpuks oli ta käinud riigimetsast rääkimas Ida-Harjumaa metskonna halduspiirkonna kuues omavalitsuses, kolmes on veel käimata – Rae ja Kose vallas ning Loksal.
Ida-Harjumaa metskond hakkab lähiajal koostama majandamiskavasid kolme kõrgendatud avaliku huviga ala kohta: Kuusalu-Rehatse piirkonna, Kehra tervisespordiradade, Aegviidu-Kõrvemaa Matka- ja Suusaspordikeskuse vahelised metsad. Teated saadetakse kogukondadele ja omavalitsustele veebruari alguses.
Anija vallas on riigimets 23 684 hektaril
RMK hallatavat riigimaad on Anija vallas 26 991 hektarit, millest 23 684 hektarit on riigimets: 13 696 hektarit majandusmetsa, 957 hektarit majanduspiirangutega metsa ja 9031 hektarit rangelt kaitstavat metsa. Ülejäänu on mittemetsamaa, sellest 1322 hektaril on sood. Üle poole metsadest on männikud, peaaegu viiendik on kaasikud ja umbes samas mahus ka kuusikud, vähem on teisi lehtpuumetsi. Uuendusraieid on tehtud möödunud kümnendil 128 kuni 427 hektaril, harvendusraieid 122 kuni 228 hektaril aastas. Uut metsa on istutatud aastas keskmiselt 186 hektaril.
Aastal 2020 oli keskealist metsa 10 730 hektaril, noort metsa 6524 hektaril ja vana metsa 6430 hektaril.
Aastani 2030 on võimalik teha uuendusraieid keskmiselt 221 hektaril aastas. Aastaks 2030 on Anija vallas prognoositavalt 8416 hektarit kesk-ealist, 6999 hektarit vana ja 8268 hektarit noort metsa.
Kõrgendatud avaliku huviga alasid on kokku 716 hektarit: Aegviidu-Nelijärve metsad 139, Aegviidu alevikus 88, Kehra-Ülejõe mets 18, Kehra terviserajad 113, Kõrvemaa terviserajad ja discgolf 228 ning Aegviidu-Kõrvemaa matkarajad 130 hektaril.
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala külastusobjektidel loendati 2020. aastal 48 400 külastuskorda. Populaarsemad on Noku lõkkekoht, Sääriksoo loodusrada, Kakerdaja loodusrada ja Nikerjärve telkimisala.
Volikogu istungil küsiti metsaülemalt üraskitõrje kohta kõrgendatud avaliku huviga riigimetsas – Ülejõe metsas on palju kahjustusi.
Andrus Kevvai vastas, et Kehra külje alla pole üraskitõrje raietega jõutud ja lubas, et sellega hakatakse tegelema. Plaanis on käesoleval aastal hooldada Kehra ja Kõrvemaa terviseradade piirkonda.
Veel uuriti volikogu istungil, kas oleks võimalik koristada ja puhastada Nelijärve metsi, seal on järjest enam maha langenud puid, metsas on raske liikuda, puid kukub ka järve.
Metsaülem selgitas, et osa Nelijärve metsast on range kaitse all, seal ei tohi metsa hooldada. Veekaitsevööndis on hooldustöid lubatud piiratud mahus. Harvendusraiet tehakse kesk-ealises metsas, et suurendada puude kasvujõudu ja parandada metsa tervislikku seisundit.
Kuusalu vallas on riigimetsa 18 831 hektarit
RMK haldab Kuusalu vallas 26 180 hektarit, millest 18 831 hektarit on riigimets. Ligi veerand on mittemetsamaad, sellest 4683 hektaril on sood.
Riigimetsast on 3755 hektaril majandusmets, 3914 hektaril majanduspiirangutega mets ja 11 162 hektaril rangelt kaitstav mets ehk loodusreservaadid, kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndid vääriselupaigad. Metsadest ligi kolmveerand on männikud.
Möödunud kümnendil tehti uuendusraieid aastas keskmiselt 60 hektaril, harvendusraieid keskmiselt 81 hektaril. Uut metsa istutati aastas keskmiselt 54 hektaril.
Aastal 2020 oli keskealist metsa 8831 hektaril, vana metsa 7266 hektaril ja noort metsa 2734 hektaril.
Kuni aastani 2030 on võimalik teha riigimetsas uuendusraiet aastas keskmiselt 60 hektaril ning harvendusraieid ja noore metsa hooldusraieid aastas keskmiselt 310 hektaril. Kümnendi lõpuks prognoositakse Kuusalu valda 9010 hektarile vana metsa, 6818 hektarile keskealist metsa ja 3003 hektarile noort metsa.
Suuremad looduskaitselised tööd olid Viru freesturba ja jääksoo ning Hara raba taastamistööd. Aastatel 2021-2030 alustatakse Kõnnu Suursoo taastamistöid.
Külastajauuringu andmetel tehti Kuusalu vallas 2020. aastal RMK hallatavatele külastusobjektidele 113 000 külastuskorda. Populaarsemad olid Viru raba õpperada ning Lahemaa rahvuspargist veel Tsitre, Juminda ja Purekkari telkimisalad. Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal olid Kuusalu vallas külastatavamad Paukjärve, Jussi ja Järgi telkimisalad ning ka loodusrajad.
Kõrgendatud avaliku huviga alasid on vallas kokku 694 hektaril: Kuusalu terviserada ja aleviku mets 355 hektaril, Kolga aleviku metsad 261 hektaril, Vahastu küla ühistute ümbruse mets 46, Kiiu discgolfi mets 16 hektaril ja ka Leegiranna arenduse mets 16 hektaril.
Metsaülem Andrus Kevvai lausus volikogu istungil, et Kuusalu vallas on kokkulepped sõlmitud riigimetsa kolmes kõrgendatud avaliku huviga piirkonnas. Neist esimesena sõlmiti RMK algatusel kokkulepe Kolga kogukonnaga 2017. aastast. Kuusalu vallavalitsusega on kokku lepitud Kuusalu aleviku ümbruse kõrgendatud avaliku huviga metsa ning Kiiu discgolfiväljaku omanikuga sealse metsa osas. Vahastu ja Leegiranna inimestega pole läbirääkimisi peetud.
Volikogu istungil küsiti, kas RMK saaks anda enda hallatavatest aladest kohalikule kogukonnale maad Andineeme rannakioski ümbruses ja Tapurla endise võrgukuuri juures. Metsaülem vastas, et kaitsealal paiknevat maad haldab üldjuhul RMK ise. Andineeme maa osas on sõlmitud maa kasutamise leping, Tapurla maa küsimust on arutatud ja arutelu võiks jätkata.
Veel uuriti, kas Kuusalus võiks Metsa tänava pikendusena kavandada riigimetsa maale elamuala, et alevit saaks laieneda. Metsaülem sõnas, et RMK ei nõustu elamualade kavandamisega riigimetsa ning ka kohalikud elanikud on RMK-le kirjutanud, et ei soovi sinna uusi elamualasid. Küsimusele, miks sinna metsa lubatakse rajada liivakarjääre, vastas ta, et seda otsustab ministeerium.
Taheti ka teada, millal hakkab RMK koostama Kuusalu aleviku metsa majandamise kava. Metsaülema sõnul hakatakse seda tegema käesoleva aasta alguses ja valmima peaks jaanipäevaks. Koostamisest antakse kogukonnale teada, küsitakse ettepanekuid, siis projekt avalikustatakse, korraldatakse kohtumisi ja küsitakse kogukonnalt projekti kohta arvamust. Kogu protsess kestab 4-5 kuud.
Raasiku vallas on riigimets 3048 hektaril
RMK haldab riigile kuuluvat maad Raasiku vallas 3484 hektaril. Sellest 3048 hektarit on riigimets: majandusmetsa 2661 hektarit, majanduspiirangutega metsa 16 hektarit ja rangelt kaitstavat metsa 327 hektarit. Kolmandik riigimetsast on kuusikud ja kaasikud. Riigi mittemetsamaast on 12 protsenti sood – 199 hektarit.
Möödunud kümnendil tehti uuendusraieid keskmiselt 7 hektaril ja harvendusraieid 2,6 hektaril aastas.
Aastal 2020 oli keskealist metsa 1454 hektaril, vana metsa 1205 hektaril ja noort metsa 389 hektaril.
Aastaks 2030 on võimalik teha uuendusraieid aastas keskmiselt 80 hektaril, hooldusraieid keskmiselt 47 hektaril. Selleks ajaks on vallas asuvast riigimetsast 1157 hektaril noor mets, 1024 hektaril keskealine mets ja 867 hektaril vana mets.
RMK hallatavatest külastusobjektidest läbib Raasiku valda Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee 4,4 kilomeetri pikkune lõik.
Kõrgendatud avaliku huviga metsaalasid on kaks, kokku 133 hektarit: Aruküla männiku parkmets 33 hektaril ning Kurgla tiigid ja liikumisrajad 100 hektaril. Kurgla matka- ja liikumisrajad on RMK lepinguga antud MTÜ Raasiku Rajad kasutusse.
Raasiku vallavolikogu planeeringute ja keskkonnakomisjoni istungil räägiti kõrgendatud huviga aladest. Uuriti, kas Aruküla männikusse on kavandatud raieid. Metsaülem ütles, et lähema paari aasta vältel seal raieid ei tehta.
Taheti ka teada, miks on seni vallas metsa vähe raiutud ja lähiaastatel kavas on raiemahtusid oluliselt suurendada. Andrus Kevvai selgitas, et Raasiku vallas on põlist riigimetsa suhteliselt vähe. Päris suures mahus on seal riigimetsa koosseisus tagastamata jäänud endisi karjamaid, mis vajavad uuendamist – tegu on kehvema kvaliteediga metsadega.
Loksa linnas on riigimetsa 22 hektarit
RMK haldab Loksa linnas 25 hektarit riigimaad, millest 22 hektarit on riigimets ning 3 hektarit ranna-ala.
Kõik 25 hektarit on Loksal kõrgendatud avaliku huviga alad. Ka Loksal on plaanis edaspidised metsatööd kooskõlastada kohaliku kogukonnaga.
Kõrgendatud avaliku huviga riigimetsad
• Anija vallas Aegviidu-Nelijärve metsad, Aegviidu aleviku mets, Kehra Ülejõe mets, Kehra terviserajad, Kõrvemaa tervise- ja discgolfiradade mets, Aegviidu-Kõrvemaa matkaradade mets.
• Kuusalu vallas Kuusalu tervserada ja aleviku mets, Kolga aleviku metsad ning Vahastu küla, Leegiranna elamuarenduse ja Kiiu discgolfiradade metsad.
• Raasiku vallas Aruküla männiku parkmets, Kurgla tiikide ja liikumisradadega metsa-ala.
• Loksal kogu riigimetsamaa ja ranna-ala.