Sotsiaalministeeriumi nõunik PIRET SIMMO rääkis Harju omavalitsusjuhtidele, et tervisekeskuste ehitamise- ja renoveerimismeetme ettevalmistus on lõpusirgel.
Jaanuaris tekitas kohalikes omavalitsustes suurt diskussiooni tervisekeskuste tulevik –Tartu Ülikooli uuringu järgi tuleks keskuste arvu vähendada, Raasiku valla perearstinimistud jagada naabervaldade vahel, Kuusalus ja Loksal võiks olla kaksikpraksis. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Piret Simmo rõhutas – pole mõtet loota, et praegused väiksemad tervisekeskused oleksid jätkusuutlikud ning seal saaks pakkuda kvaliteetset teenust.
Juunikuus Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) volikogu istungil kirjeldas ta, kuidas on tulnud kinni panna perearstikeskusi, mis on kui putkad, kus pole vett ega kanalisatsiooni: „On piinlik, et riigiteenust on osutatud pindadel, kus ei lasta mind isegi sisse, sest on piinlik. Kahju, et on lastud sellistes tingimustes teenust pakkuda. Mõni keskus on olnud isegi nii õudne, et läheks nagu ennustaja juurde.“
Harjumaal on tema sõnul olukord siiski parem ning enamik tervisekeskustest on korralikud ja puhtad, kuid ligi 10 protsenti Eesti tervisekeskustest vajaksid hädasti uuenduskuuri.
Uue plaani järgi on tervisekeskus multifunktsionaalne kompleks, kus on vähemalt 3 perearsti ja -õde, koduõde, füsioterapeut ning ämmaemand. Selliste keskuste rajamiseks ja olemasolevate renoveerimiseks tuleb Euroopa Liidust 80 miljonit eurot, taotlusi saab esitada siis, kui kooskõlastusringid on tehtud, lõplikud otsused langetatud ning määrus vastu võetud.
Pärast seda, kui tervisekeskuste arendamise kava tutvustati jaanuaris omavalitsusjuhtidele, esitasid nad ministeeriumile küsimusi, millele vastas Piret Simmo HOLi volikogu istungil.
Omavalitsujuhid soovisid teada, milline on praegu Harjumaal olukord, kui palju on nõuetele vastavaid keskusi, mille jaoks võiks hakata taotlust küsima. Loksa linnajuhid kirjeldasid, et nendel on nõuded täidetud – on 3 perearstinimistut, 2 hambaarsti, pakutakse füsioteraapia teenust, on naistearst ning kiirabi. Piret Simmo sõnas, et Harjumaal on selliseid keskuseid kümmekond, kuid ka teised keskused on võrreldes Eesti muude piirkondadega eelisseisus, sest rahvaarv piirkonnas kasvab.
Ida-Harju teised tervisekeskused ministeeriumi hinnangul praegu veel jätkusuutlikud pole. Raasikul on nimistud Arukülas ja Raasikul, Kehras on küll 3 nimistut, kuid praegu pole seal veel võimalik pakkuda kõiki põhiteenuseid. Kuusalu vallas on nimistuid 2, kuid ka seal pole tagatud piisavalt põhiteenuseid.
Palju segadust on tekitanud ämmaemanda teenus –leitakse, et see ei peaks kuuluma põhiteenuste hulka, kuna enamasti minnakse end kontrollima ikkagi Tallinnasse. Piret Simmo põhjendas, et ämmaemand pole enam ammu vaid sünnituse vastuvõtja, vaid naise tervise jälgija. Kohalikus tervisekeskuses saab seda väga edukalt teha , võtta lihtsamaid analüüse, mis ei vaja eriarsti, seega ei peaks koormama nii palju haiglaid.
Täpsustamata on veel, mida mõeldakse täpsemalt tervisekeskuse all –kas see on ainult hoone või hõlmab ka kinnistut ja taristut.
Harjumaal vähem aktuaalne on filiaalide saatus – Piret Simmo märkis, et Lõuna-Eesti hajaasustuspiirkonnas on need olulised, kuid on tehtud ettepanekuid, et filiaalid võiks rahastusprogrammist välja jätta. Filiaalide mõiste on kooskõlastusiringil muutunud. Algselt oli filiaal perearsti 2. tegevuskoht, nüüd võib seal töötada ka 5 päeva nädalas. Kui filiaale otsustatakse toetada, tuleb aga suuta ära tõestada nende seos keskusega.
Nurinat tekitas ka nõue, et toetuse taotlemisel peab olema kohalikul omavalitsusel sõlmitud leping vähemalt 3 perearstiga 10 aastaks. Omavalitsusjuhid sõnasid, et seda nõuet on keeruline täita, sest ei soovita end nii kauaks siduda, eakamate arstide puhul mängib rolli ka vanus.
Piret Simmo täpsustas, et leping on koostöölepe, hea tahte leping, mis on mõlema osapoole jaoks sobiv. See aitab tema sõnul vältida olukorda, et keskuse jaoks on raha antud, valmis ehitatud, kuid arstid otsustavad, et jätkavad siiski tööd oma praksises.
Hiljuti pandi paika ka raha jagamise ülempiir, toetust antakse kuni 16 nimistuga perearstikeskuse renoveerimiseks ehk maksimaalselt 2,2 miljonit keskusele. Ülempiir võib võimaldada, et raha jääb üle ning saab teha edaspidi uue taotlusvooru.
Pisikeste tervisekeskuste kaitsjatele rääkis ta, et muudatusi ei tasuks karta, sest kvaliteet võib muutuda ainult paremaks: „Kui keskuses on nimistuid alla kolme, on seda majanduslikult kulukam üleval pidada, ei saa pakkuda kvaliteetseid teenuseid. Mida rohkem teenuseid, seda parem. Võime toetusrahaga ehitada uhke keskuse, kuid kui sinna arsti sisse ei tule, on see mõttetu.“
Ta lisas, et ka arstid eelistavad töötada meeskonnas ning 10 aastat väljaõpet saanud arst ei tule maale elama ja tööle, kui tal pole seal piisavalt väljakutseid.
Piret Simmo rõhutas, et kindlasti pole ehitus- ja rekonstrueerimise rahastusmeede perearstikeskuste eksisteerimise meede: „See on valearvamus, et keskused, mis toetust ei taotle, kaovad tulevikus kindlasti ära.“
Ta märkis, et rahastusmeede avaneb, kui kõikides punktides on kokkuleppele jõutud ning kooskõlastusringid tehtud.
