Viru rabas on turbaväljade taastamistööd peaaegu lõppenud.
Kuusalu vallas asuvas Viru rabas toodeti turvast 1950ndate aastate lõpust kuni 1985. Endisi turbafreesvälju on kokku 37 hektarit. Pärast tootmise lõppu on need seisnud üle 25 aasta, kuid taimestik pole seni taastunud.
Paarkümmend kilomeetrit eemal Hara rabas käis turbatootmine ajavahemikul 1975-1994. Ligi 103 hektaril tööstuslikel turbaväljadel on praeguseks hakanud kasvama võsa.
Mõlemad alad asuvad Lahemaa rahvuspargis ning KIKi vahendusel on saadud Euroopa Regionaalfondi toetusraha, et need korrastada loodusliku rabamaastikuna.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) sai projektile, Viru raba jääksoo taastamine Lahemaa rahvuspargis“ 146 823,18 eurot. Projekti „Hara soo loodusliku veerežiimi taastamine“ toetab KIK 168 161 euroga. Taastamistööd peavad lõppema hiljemalt tänavu detsembris.
Viru turbaala taastamistööde projekti koostas AS Maa ja Vesi ning Hara tööde projekti OÜ Inseneribüroo STEIGER.
RMK looduskaitsespetsialist Riina Martverk selgitab, endisi turbatootmisvälju on vaja taastada, et need muutuksid rahvuspargis tagasi looduslähedasteks soomaastikeks, väheneks alade tuleoht ning kasvuhoonegaaside emissioon.
Viru rabas oli varem kuivendussüsteem, mis kandis koos veega turbakaevanduse alalt Kalme oja kaudu Pudisoo jõkke orgaanilisi aineid, mis ohustavad muuhulgas sealsete ebapärlikarpide säilimist.
Et sootaimed saaksid paremini areneda, rajati vee väljavoolu tõkestamiseks ja veetaseme tõstmiseks 26 tõkketammi. Samuti külvati 4 hektarile turbasammalt, mis kaeti õhukese põhukihiga, et tuul külvimaterjali ära ei puhuks.
Riina Martverk ütleb, et vesi on Viru rabas juba üles paisutatud ning peagi jõuab maapinnaga samale tasemele: „Endise turbavälja idanurga juurest läheb läbi laudtee. Külastaja võib mööda seda taastatud osas käia, peaasi, et ei trambitaks samblakülvil.“
Hara turbaala puhul oli rabamaastiku taastamise kõrval kaalumisel ka kasutuselevõtt energiavõsa või marjakasvatusena, kuid neid ei peetud otstarbekaks.
Vastavalt Hara soo taastamis- ja tammitamise projektile kooritakse kärbunud turbapinnast 46 hektaril, raiutakse puid ning ehitatakse 6 tammi. Tammid on reguleeritavad.
Kuna soode taastamisel tõstetakse vesi pinnaseni, mitte ei uputata ala ära, ei ole veetaseme tõus silmaga jälgitav. Veetaseme mõõtmiseks on nii Viru kui Hara projektialale paigaldatud automaatsed seirejaamad.
Hara rabas sammalt ei külvata, kui tammid saab tööle ja vesi saavutab tänu paisudele nõutava taseme, algab soostumine ning rabataimestik hakkab tasapisi taastuma.
Riina Martverk kinnitab, et ümbruskonna veetaset tammid mõjutama ei hakka: „Paarikümne aasta pärast peaks ka Hara raba selles osas saama jõhvikal käia.“