Kuusalu vallamaja külastasid eelmisel neljapäeval, 9. novembril regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna töötajad.
Pärast renoveeritud Kiiu mõisaga tutvumist kohtusid külalised saalis Kuusalu valla eri valdkondade spetsialistidega.
Omavalitsuste poliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv selgitas, et alates suvest on omavalitsuste poliitika osakond liidetud regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga. Aastast 2015 kuni tänavu suveni oli osakond rahandusministeeriumi koosseisus, enne seda oli justiitsministeeriumis. Praegu töötab regionaalministeeriumis omaette osakonnana veel kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, kuid 1. jaanuarist liidetakse mõlemad osakonnad üheks kohalike omavalitsuste osakonnaks.
Ta rääkis, et üks uus teema, millega on hakatud tegelema, on omavalitsuste finantskoormus – vaadatakse üle tulubaasi senine mudel, kavandatakse omavalitsuste tulude ümberjagamist. Eesmärk on, et Eesti igas piirkonnas oleks hea elada.
Valitsuse tegevuskavas on ka kohalike maksude seaduse väljatöötamine. Eestis kogutakse Mart Uusjärve sõnul kohalikke makse 3-4 protsenti maksutulust, mujal riikides rohkem.
Üks põhiteema on ka jätkusuutliku kohaliku omavalitsuse mudeli koostamine. Omavalitsuste erinevused jäävad, kuid edaspidi ehk ei pea kõik omavalitsused täitma kõiki seni seadusega neile pandud ülesandeid. Keerulisemate ülesannete puhul võiks teha koostööd suuremate omavalitsustega või luua omavalitsuste ühine üksus, mis tegeleb teatud valdkondadega, näiteks jäätmete või hariduslike erivajadustega laste teemaga.
Vallavanem Terje Kraanvelt tutvustas Kuusalu valda – pindala on 710 ruutkilomeetrit, elanikke ligi 6500. Vallas on 3 üldhariduskooli ja 4 lasteaeda, koolides on õpilasi kokku ligikaudu 900, lasteaedades on lapsi ligikaudu 400. Töötab ka kunstide kool. Kulud haridusele on vallaeelarvest 70 protsenti.
Vallavanem tõdes, et kuna vallas on palju hajaasustust, kasutavad paljud õpilased koolis käimiseks korraldatud koolitransporti. Lisaks töötavad kord nädalas liinid eakatele, sest riiklik ühistransport ei jõua kõikide küladeni. Tulevaks aastaks on suur väljakutse, kuidas rahaliselt suuta seda transpordikoormust kanda. Valla keskus on Kiiu-Kuusalu, mitteformaalne keskus on Loksa.
Valla pearaamatupidaja Ly Korotejev-Piir sõnas, et tänavusse vallaeelarvesse on tulumaksu laekunud seni hästi, 250 000 euro ulatuses on praeguseks ülelaekumist ning kavandatakse lisaeelarvet.
Juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman rääkis, et Kuusalu vald on üks Eest viiest omavalitsusest, kes ei saa riigilt toetust lasteaiaõpetajate töötasu ühtlustamise eest kooliõpetajatega. Kuusalu vald ühtlustas palgad juba varem, 2017. aastal ning on väga ebaõige, et vald jääb seetõttu riigi toest ilma. Toetust saavad need omavalitsused, kes alles hiljaaegu on asunud töötasusid ühtlustama. Ta avaldas lootust, et seda olukorda saab muuta ja ka Kuusalu valda toetatakse.
Juhtiv hoolekandespetsialist Alvi Karp tegi ülevaate sotsiaaltööst vallas. Alates kevadest on käivitatud eakate nõukogu tegevus. Tulevikus on soov laiendada päevakeskuse teenust ülevallaliselt. Seoses hooldusreformiga on kahekordistunud hooldekodudes olevate eakate arv. Omavalitsus tasub nüüd eaka hooldustasu, lisaks riigi eraldatud toetusele tuleb juurde maksta ka vallaeelarvest. Eakatele kodus osutatavate teenuste täiendavaks arendamiseks raha ei jagu.
Mart Uusjärv küsis, kuidas Kuusalu vallal on suhted Loksa linnaga ja kas on arutatud võimaliku liitumise teemat.
Terje Kraanvelt vastas, et tööalaselt suheldakse kolleegidega Loksa linnast sageli, eriti hariduse suunal. Ühinemist ei ole viimasel ajal arutatud, aastaid tagasi esitati Loksale ettepanek, uuele katsele ei ole mindud.
Kuusalu vallavalitsuse liige Mait Kröönström ütles, et esitas mõni aasta tagasi vallavolikogu liikmena kaks eelnõud ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Kuna Kuusalu vallavolikogu esimees oli siis Loksa linnapea, need eelnõud huvi ei pakkunud.
Mait Kröönström tõstatas looduskaitseliste piirangute teema. Suurem osa Lahemaa rahvuspargist asub Kuusalu vallas. Rahvuspargi külade edasise arengu osas on kohalike elanike ja keskkonnakaitsjate seisukohad vastupidised. Seetõttu on Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostamine jäänud taas seisma, kuigi üldplaneeringut on vaja uuendada. Regionaalministeeriumi töötajad arvasid, et Kuusalu valla uue üldplaneeringu võiks jagada kaheks.
Kõne alla tuli ka maamaksu küsimus. Kuusalu vallavanem lausus, et rahandusministeeriumist saadetud esialgsed prognoosid näitasid 2024. aastal laekuva maamaksu kasvu, kuid praeguste andmete järgi laekub uuel aastal maamaksu 10 000 eurot vähem.