Alavere lasteaias töötas Anija Lüliti ajal üle 40 inimese

2736
HEIVI MIILEN, EDA-MAI TAMMISTE ja MARIANN SÖÖT hoiavad puidust silti, millel on kirjas kõigi toetajate nimed. Silt pannakse uue mängumaja külge. Taga osa tegevuspäeval osalenutest: JANEC PÄRNA, koolitaja RAIN PERANDI, VALDO SÖÖT, RAIN OTTSAAR, KEN KOTKAS, TIIT VOLMERSON ja MARIANNE LÕOKE.

Anija Lüliti kõige töömahukam ja rahvarohkem ettevõtmine oli Alavere lasteaia õueala korrastamine.

„Ilma Anija Lülitita ei oleks me jõudnud sellest pooltki tehtud, mida nüüd jõudsime,“ rõõmustas Anija Lülitile oma idee esitanud Alavere Mõmmila direktor Eda-Mai Tammiste.
Anija Lüliti korraldajad omakorda kiitsid teda, sest lasteaed leidis 19 sponsorit, kes aitasid õueala uuendamisel materjalidega või toetasid rahaga. Eda-Mai Tammiste märkis, et vallalt lasteaed raha ei küsinud, kõik toetajad otsiti ise: „Ma ei teinud seda üksi, ka lapsevanemad aitasid. Sponsorite leidmine ei olnud raske, kuna küsisime sellise suure ettevõtmise jaoks, siis anti meelsasti.“
Direktor rääkis, et eeltöö Anija Lüliti tegevuspäevaks algas juba mitu nädalat varem, toimusid koos­olekud, kus arutati täpselt läbi, mida ja kuidas tehakse.
Laupäeval, 16. aprillil oli Alavere lasteaias tööl 42 inimest. Peamiselt lapsevanemad, aga ka külarahvast, esimesed isad olnud kohal hommikul 8.30, viimased talgulised lahkusid pärast kella seitset õhtul. Lasteaiast oli direktor talgupäeval ainus, teised töötajad olid sõitnud juba sügisel paika pandud valla lasteaednike ühisele koolitusele-spaakülastusele.
Lasteaia õu riisuti puhtaks ning peenardesse istutati uued lilled. Osa vanu ja ohtlikke atraktsioone oli Alvar MÜ kopp mitu päeva varem üles kaevanud ja maapinna silunud ning Koplimäe Agro toonud kohale sponsorluse korras saadud liiva, mulla ja killustiku. Liiva ja uute alustega kaeti kiikede ja muude mänguvahendite turvaalad. Õuepaviljonidest tassiti konteineritesse aastakümnete jooksul kogunenud risu. Sõimerühma õueala vana aed lõhuti maha, asemele ehitati uus. Kaks väikest mängumaja said uue plekk-katuse ning puitpõrandad, lauad värviti sealsamas. Värske värvi said ka lasteaiaõue lauad-pingid.

Palkmaja koolitus
Kõige suurem ettevõtmine oli lasteaiale uue palkidest mängumaja ehitamine, millega koos viidi läbi palkmaja koolitus. Juhendas puidutöömeister Raivo Perandi Jänedalt. Koolitusele tuldi ka naabervallast Koselt ja Tallinnast.
Pealinnas elav Merlin Rink ütles, et kuulis koolitusest oma Alaveres elavalt sõbrannalt ning tuli spetsiaalselt kohale õppima.
„Mul on soov kolida maale ja otsin vana palkmaja, mida kõpitseda. Tulin, et saada häid näpunäiteid, kuidas palke välja vahetada,“ sõnas ta.
Juhendaja Raivo Perandi lausus, et tema juures on ka varem naised õppinud mootorsaega puitu voolima: „Üks 40kilone tütarlaps voolis endale puukuju valmis.“
Ta kinnitas, et ise tehes võtaks taolise mängumaja ehitamine tal aega kaks tõsist tööpäeva, teiste juhendamisega tuleb rohkem aega arvestada. Kõigepealt sätiti loodi killustikule pandud aluskivid, neile leeklambiga kõrvetatud poolikud aluspalgid. Seejärel hakati palk-palgi haaval saagima palkidesse tappe. Vahepeal mõõdeti ja jälle katsetati, kuni tapp oli paras.
„Mul ei olnud sellest tööst isegi mitte õrna ettekujutust,“ ütles koolitusel osalenud Alavere külaseltsi juht Valdo Sööt.
Tema ja Anija vallavolikogu liige Aare Nurm muigasid, et arvestades, kui vaevaline on ühe palkmaja tegemine, ei julge nad seda ilmselt rohkem ette võtta.
Lasteaia mängumaja tegemine jäi laupäeval pooleli, millal jätkatakse, ei ole veel teada.