Möödunud teisipäeval, 7. novembril kohtusid Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ja vallavanem Riivo Noor vallamajas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) taristuprojektide koostöö koordinaatori Kaupo Kaasikuga.
„Arutasime Soodla-Kõrvemaa kavandatava kergliiklusteega seonduvat – teekoridori asukohta, millised peaksid tulema teekatted ning kuidas tee rajamist finantseerida,“ sõnas Riivo Noor.
Lepiti kokku kergliiklustee trass – ligikaudu 20 kilomeetri pikkune tee Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse juurest kuni Kiiu-Soodla teeristini hakkab kulgema suures ulatuses Piibe maanteega paralleelselt, kuid osaliselt ühtib teekoridor Soodla harjutusvälja piiriga, osaliselt kulgeb mööda vana Piibe maantee koridori.
Lõigul Kõrvemaa keskusest kuni Raudojani plaanitakse kergliiklusteele stabiliseeritud või kruusakatet, Raudojalt Kiiu-Soodla teeni asfalti või freesasfalti. Ka stabiliseeritud kattega teel saab vallavanema kinnitusel sõita nii rataste kui lapsevankriga ning teed on võimalik talvel ka lumest puhastada.
„Niisugune on praegune kava, kuid teadlastelt-inseneridelt tuleb uurida, kas stabiliseeritud kate sobib tee pealiskatteks või tuleb sellele veel üks materjalikiht peale vedada. Lisaks arvestatakse veel, kui palju läheb niisugune kergliiklustee maksma ning kuidas ehitamist rahastada,“ rääkis Riivo Noor.
Ta lisas, et kaitseministeerium kergliiklustee rajamist üksi kindlasti ei rahasta, tahetakse nii valla kui transpordiameti osalust: „Meie seisukoht on, et vald panustab talumistasuga, mida oleme Soodla harjutusvälja eest hüvitiseks saanud.“
Taolise ilma asfaltkatteta kergliiklustee 1 kilomeetri rajamine maksab suurusjärgus 70 000 eurot. Anija vallavalitsus on varem mõelnud, et vald võiks kaitseministeeriumilt Soodla harjutusvälja eest saadava hüvitise eest tellida kergliiklustee projekti ning ehitamist finantseeriks ministeerium. Nüüd on vallavanem seda meelt, et ka projekt tellitakse-rahastatakse koos: „Projekti ei hakka tellima enne, kui on selge tee enam-vähem täpne maksumus ning kokku lepitud ehitamise rahastamises. Et ei juhtuks, projekt on olemas, aga ehitamiseks raha ei jagu.“
Vallavanem loodab detsembris kaitseministriga allkirjastada sellekohased dokumendid: „Tahaksime järgmisel aastal ehitama hakata, aga pole kindel, kuidas jõuame. See pole võimatu, kui saame kokkulepped sõlmitud ja tee projekteerimishange õnnestub veel tänavu välja kuulutada ning projekt saab kevadeks valmis. Siis on reaalne tuleval aastal ehitushange läbi viia ning äkki ka ehitamist alustada.“
Harjutusväljade hüvitis Anija ja Kuusalu vallale
Vabariigi valitsus kinnitas 19. oktoobril omavalitsustele kaitseväe ja kaitseliidu harjutusaladega kaasnevate oluliste häiringute hüvitamiste tingimused ja korra. Kompensatsiooni saavad 16 omavalitsust, nende hulgas ka Anija ja Kuusalu vald, kes seni said kaitseministeeriumilt iga-aastast hüvitist vastavalt heade kavatsuste kokkuleppele. Anija vald on alates 2019. aastast saanud hüvitist 35 571,64 eurot aastas, uue määruse järgi saab alates tänavusest 57 103 eurot, Kuusalu vald on seni saanud lepingu järgi 142 160, 88 eurot, nüüd saab 146 239 eurot.
Anija vallavanem märkis, et kuigi koos teiste omavalitsustega tehti valitsuse eelnõusse palju parandusettepanekuid, ei võetud neist ühtegi arvesse: „Käisin sel teemal koos valdade-linnade liidu esindajaga ka kaitseministeeriumis, kuid meie hääl jäi hüüdja hääleks kõrbes, ministeeriumi väljapakutud hüvitiste korda ei muudetud.“
Vastavalt valitsuse määrusele moodustab harjutusväljade eest omavalitsustele makstavast talumistasust kolmandiku harjutusvälja ja selle mõjuala pindala hüvitis ning kaks kolmandikku eluruumide hüvitis. Omavalitsusjuhid soovisid, et tasust suurema osa moodustaks pindala hüvitis, väiksema selle mõjuala hüvitis. Kuusalu vallavalitsus pakkus lisaks pindala hüvitisele välja ka elaniku taluvushüvitist, mida arvestataks mõjualale registreeritud elanike arvu järgi. Samuti soovisid omavalitsused kaitseväe keskpolügoonile ning Soodla ja veel mitmele harjutusväljale tunduvalt suuremat mõjuala kui 4000 meetrit.
Anija vald kavandab talumistasu kasutada Soodla-Kõrvemaa kergliiklustee rajamiseks. Alates 2019. aastast on selleks koos tänavuse hüvitisega kokku ligi 200 000 eurot.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt kommenteeris, et Kuusalu vallale antava summa suurusjärk on enamvähem sama, mis oli seni: „Vallavolikogu otsustab, kuidas soovib seda kasutada. Vallavalitsusele saadetud seletuskirjas muutusi ei ole ning raha kasutamine võib jätkuda samadel tingimustel, nagu võis varem. Ka edaspidi tuleb raha kasutamise kohta esitada kaitseministeeriumile aruanne, siiani on harjutusalade taluvustasu läinud Kuusalu valla teedele.“