RAUL VAL­GIS­TE: „Kuu­sa­lu Soo­ju­se vee­ma­jan­du­se hin­na­tõus sel­gub aas­ta lõ­pus.“

OÜ Kuu­sa­lu Soo­jus nõu­ko­gu esi­mees RAUL VAL­GIS­TE, et­te­võ­te soo­vis tõs­ta joo­gi­vee ja ka­na­li­sat­sioo­ni tee­nu­se hin­da, val­la­va­lit­sus nõus­tus, kuid mõ­ni päev hil­jem tü­his­tas ot­su­se, et veel aru­ta­da. Kui­das Teie se­da olu­kor­da kom­men­tee­ri­te?
„Olu­kord on sel­li­ne, et pärast otsuse tühistamist toimus möö­du­nud kol­ma­päe­val in­ter­ne­ti­kesk­kon­nas Zoom aru­te­lu, Kuu­sa­lu Soo­ju­se te­gev­juht Kal­le Kün­gas te­gi val­la­va­lit­su­se­le esit­lu­se. Ta sel­gi­tas, kui­das hin­da­de tõst­mi­se va­ja­dus on põh­jus­ta­tud vii­ma­se aja in­ves­tee­rin­gu­test ja pan­ga­lae­nu­de ta­ga­si­mak­se­test. Nõu­pi­da­mi­ne kes­tis kolm tun­di.

Val­la­va­lit­su­se sei­su­koht on, et hin­na­tõu­su prae­gu ei tu­le. Käe­so­le­va aas­ta lõ­pus on nä­ha, kui suur mii­nus te­kib, ja siis suu­na­tak­se val­la­vo­li­ko­gu­le ot­sus­ta­da, kas see kae­tak­se val­laee­lar­vest või tõs­te­tak­se hin­da.

Kuu­sa­lu Soo­jus kuu­lub Kuu­sa­lu val­la­le, te­gu on val­la va­ra­ga ning po­lii­ti­kud ot­sus­ta­vad, kas osaü­hin­gu tek­kiv puu­du­jääk kae­tak­se et­te või ta­gant­jä­re­le. Märt­si tei­ses poo­les on plaan Kuu­sa­lu Soo­ju­se nõu­ko­gu kok­ku kut­su­da, siis aru­ta­me olu­kor­da.

Prae­gu kuu­lub val­la esin­da­ja­na nõu­ko­gus­se tee­de- ja ma­jan­duss­pet­sia­list Ma­dis Praks, kes po­le val­la­va­lit­su­se lii­ge. Soo­vi­ta­valt võiks nõu­ko­gus ol­la ka val­la­va­lit­su­se lii­ge, kes va­hen­daks in­fot ot­se, kui val­la­va­lit­su­se is­tun­gil ker­kib kü­si­mu­si seo­ses Kuu­sa­lu Soo­ju­se­ga. Eri­ti prae­gu­ses kaug­tööo­lu­kor­ras oleks see hea la­hen­dus.“

Kuu­sa­lu Soo­ju­se juht esi­tas hin­na­tõu­su taot­lu­se et­te­võt­te nõu­ko­gu et­te­pa­ne­kul. Miks nõu­ko­gu lei­dis, et on va­ja nii vee kui ka­na­li­sa­too­ni tee­nu­se hin­da tõs­ta li­gi 9-10 prot­sen­ti?
„Kuu­sa­lu Soo­ju­se vee ja ka­na­li­sat­sioo­ni tee­nus­te hin­nad on tões­ti ju­ba nii­gi kõr­ged, kui võr­rel­da lä­hi­ma­te oma­va­lit­sus­te­ga, ka mit­me­te teis­te lin­na­de ja val­da­de­ga. Ida-Har­jus on Raa­si­ku val­las peaae­gu sa­ma kõr­ge hind.

Eel­mi­ne hin­na­tõus oli 2020. aas­ta al­gu­ses, aga ka uut hin­na­tõu­su pa­lu­si­me reaal­se­te ku­lu­de tõt­tu. Need hin­nad po­le väl­ja mõel­dud ega õhust võe­tud, po­le et­te­võt­te hal­dus­ku­lud, vaid põh­jus­ta­tud sel­lest, et Kuu­sa­lu Soo­jus on vii­mas­tel aas­ta­tel pal­ju in­ves­tee­ri­nud. Prae­gu­seks on suu­rem osa olu­lis­test töö­dest teh­tud. Ka­he vii­ma­se aas­ta­ga on in­ves­tee­ri­tud Valk­la, Vi­ha­soo, Uu­ri, Suur­pea, Kuu­sa­lu vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­ra­ja­tis­tes­se kok­ku 1,63 mil­jo­nit eu­rot. Kui li­sa­da käe­so­le­val aas­tal lõ­pe­ta­tud tööd, siis kok­ku 1,85 mil­jo­nit eu­rot. Et­te­võt­te vee ja ka­na­li­sat­sioo­ni tee­nu­se käi­ve aas­tas oli kesk­mi­selt 800 000 eu­rot – sa­mas ma­hus, kui teh­ti aas­ta koh­ta in­ves­tee­rin­guid. Küm­ne aas­ta­ga on kok­ku in­ves­tee­ri­tud val­la vee­ma­jan­dus­se 8 mil­jo­nit eu­rot.

Omao­sa­lu­seks on võe­tud ka­he aas­ta­ga li­gi pool mil­jo­nit eu­rot pan­ga­lae­nu. Kuu­sa­lu vald toe­tas li­saks Suur­pea reo­vee­pu­has­ti ra­ja­mist 95 000 eu­ro­ga – see sum­ma on KI­Kilt saa­dud toe­tu­se omao­sa­lus.

Vee ja ka­na­li­sat­sioo­ni tee­nu­se hin­nad on ühe­su­gu­sed kõi­gis tee­nust saa­va­tes asu­la­tes. Kui nii po­leks, tõu­sek­sid väi­kes­tes kü­la­des hin­nad vä­ga kõr­geks. Uu­ri kü­las näi­teks ku­ju­neks ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nu­se hin­naks 15,3 eu­rot kuup­meet­ri eest.“

Miks on kor­ra­ga pal­ju töid et­te võe­tud?
„Va­ja­lik­ke töid asu­ti kii­res­ti ära te­ge­ma, et saa­da KI­Kilt või­ma­li­kult pal­ju toe­tus­ra­ha. KI­Ki kau­du an­ta­va­te st­ruk­tuu­ri­fon­di­de toe­tus­sum­mad on ha­ka­nud vä­he­ne­ma, omao­sa­lu­se prot­sent kas­vab iga aas­ta­ga. Hil­ju­ti veel oli toe­tu­se osa­kaal 88 prot­sen­ti pro­jek­ti­de mak­su­mu­sest ja ko­hus­tus­lik omao­sa­lus 12 prot­sen­ti, nüüd­seks on toe­tus vä­he­ne­nud 50 prot­sen­di­le in­ves­tee­rin­gu ko­gu­mak­su­mu­sest.

Kü­si­mus oli, kas te­ha in­ves­tee­rin­gud ära sood­sa­te tin­gi­mus­te­ga või lü­ka­ta eda­si ja te­ha siis, kui toe­tus­ra­ha on väik­sem. Po­lii­ti­kud and­sid kaks aas­tat ta­ga­si ro­he­li­se tu­le, et pi­gem või­ma­li­kult pal­ju ära te­ha.

Prae­gu­seks on need in­ves­tee­rin­gud teh­tud ja kät­te on jõud­nud aeg ha­ka­ta omao­sa­lu­seks võe­tud lae­nu­sid ta­ga­si maks­ma. Edas­pi­di tu­leks te­ha pi­se­maid in­ves­tee­rin­guid, nii 50 000-70 000 eu­ro eest aas­tas va­he­ta­da sead­meid või soe­ta­da uu­si.

Kuu­sa­lu Soo­ju­se oma­pä­ra on, et tee­nust müüak­se kol­mes ale­vi­kus, aga ka küm­nes kü­las. Kus­juu­res vaid nel­jas piir­kon­nas on tee­nu­se osu­ta­mi­ne ol­nud ka­sum­lik – Kuu­sa­lu, Kiiu ja Kol­ga ale­vi­kes ning Valk­la kü­las, kus oli suurk­lient Valk­la Ko­du. Teis­tes kü­la­des on tul­nud tee­nu­se­le pea­le maks­ta, sest mi­da väik­sem kü­la, se­da vä­hem tar­bi­jaid, kuid seal­gi oo­da­tak­se et­te­võt­telt sa­ma­su­gust tee­nu­se kva­li­tee­ti ja tar­ne­kind­lust.

Ap­ril­lis lõ­pe­tab se­ni­ne suu­re­ma­hu­li­ne tar­bi­ja Valk­la Ko­du te­ge­vu­se. Hoo­ne­komp­lek­si uus oma­nik ka­vat­seb ava­da seal hool­de­ko­du, aga es­malt al­ga­vad re­mon­di­tööd. Suurk­lien­di ka­du­mi­ne mõ­ju­tab järg­ne­va aas­ta jook­sul olu­li­selt Kuu­sa­lu Soo­ju­se fi­nant­so­lu­kor­da. Li­san siin­juu­res, et Kuu­sa­lu Soo­jus on ka soo­ja­toot­ja, kuid vee­ma­jan­dus ja soo­ja­toot­mi­ne on fi­nant­si­li­selt tei­ne­tei­sest eral­da­tud.“

Kas Kuu­sa­lu Soo­jus on Ees­tis erand­lik, et li­saks ale­vi­ke­le osu­tab vee ja ka­na­li­sat­sioo­ni tee­nust väik­se­ma­tes kü­la­des?
„Täie­lik­ku üle­vaa­det mul po­le Ees­ti kõi­gi vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nust osu­ta­va­test et­te­võ­te­test. Olen koos­ta­nud vee­ma­jan­du­se aren­gu­ka­va­sid mit­me­küm­ne­le ko­ha­li­ku­le oma­va­lit­su­se­le. Sar­nast olu­kor­da po­le ko­ha­nud – et ühe vee-et­te­võt­ja tee­nin­dus­piir­kon­da kuu­lu­vad nii­võrd pal­ju­de väik­se­ma­te kü­la­de kah­jum­li­kud vee­vär­gid. Aga see on ol­nud Kuu­sa­lu val­las po­lii­ti­li­ne ot­sus omal ajal. Kui töö­ta­sin Kuu­sa­lu Soo­ju­se te­gev­ju­hi­na, siis kaa­lu­ti, kas võt­ta kü­la­de vee­süs­tee­mid üle, kui neid hal­la­nud MTÜd ei soo­vi­nud sel­le te­ge­vu­se­ga jät­ka­ta ja pa­lu­sid val­lalt abi. Üle­võt­mi­sed on tul­nud ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ja kü­la­de soo­vil, kui ise seal enam hak­ka­ma ei saa­dud. Sea­du­se jär­gi peab oma­va­lit­sus kor­ral­da­ma vee­va­rus­tust ja ka­na­li­sat­sioo­ni, kui see üle­san­ne po­le an­tud kel­le­gi tei­se täi­ta.

Tei­ne va­riant ol­nuks võt­ta val­lal töö­le eral­di ini­me­sed, kes ha­ka­nuks kü­la­de vee­va­rus­tu­se­ga te­ge­le­ma, aga see oleks veel ku­lu­kam, Kuu­sa­lu Soo­ju­ses on töö­ta­jad ole­mas. Kol­mas va­riant ol­nuks lei­da hal­da­jaks eraet­te­võ­te, aga kes ta­haks kah­ju­mi­ga vee­vär­ke, mil­le töös­hoid­mi­seks tu­leks en­dal pea­le maks­ta.

Pal­ju­des Kuu­sa­lu val­la kü­la­des jät­ka­vad MTÜd en­di­selt pum­ba­ma­ja­de ja to­rus­ti­ke hal­da­mist. Kuu­sa­lu Soo­ju­se­le on an­tud need piir­kon­nad, kus tek­ki­sid prob­lee­mid, mil­le la­hen­da­mi­ne va­jas suu­re­mat ra­has­tust. Et­te­võ­te taot­les edu­kalt pro­jek­ti­de­le rii­gi kaas­ra­has­tu­se. Pä­ris­pea puur­kaev-pump­la plah­va­tas ka­hel kor­ral vee kõr­ge me­taa­ni­si­sal­du­se pä­rast, oli va­ja vee­pu­has­tus­süs­tee­mi. Vii­nis­tul tu­li sa­mu­ti ra­ja­da vee­pu­has­tus­jaam, kolm eral­di to­rus­tik­ku ühen­da­ti, sest nen­de ve­si ei vas­ta­nud nõue­te­le. Ka Sal­mis­tu kü­las oli eral­di mi­tu vee­võr­ku, kü­la kes­kus ja Pe­das­saa­re piir­kond oli il­ma kraa­ni­vee­ta, kir­ju­ta­ti val­la­maj­ja kir­ju, pa­lu­ti olu­kord la­hen­da­da. Vi­ha­soo, Valk­la, Uu­ri bio­pu­has­tid olid amor­ti­see­ru­nud, va­ja­sid re­konst­ruee­ri­mist. Na­gu ju­ba üt­le­sin, kõik teh­tud in­ves­tee­rin­gud on ol­nud va­ja­li­kud.“

Kuu­sa­lu Soo­ju­se te­gev­juht ni­me­tas eel­mi­ses Sõ­nu­mi­too­jas hin­na­tõu­su et­te­pa­ne­ku koh­ta aval­da­tud loos, et tä­na­vu on plaa­nis Lee­si­le ra­ja­da uus joo­gi­vee­pump­la ja to­rus­tik. Miks, sin­na teh­ti Lok­sa val­la ajal vee­värk?
„Lee­si ole­ma­so­lev puur­kaev asub era­maal, pump­la sa­ni­taar­kait­sea­la po­le nõue­te­le vas­tav ning se­da muu­ta po­le või­ma­lik. Uus vee­tööt­lus­jaam on ka­vas ehi­ta­da rah­va­ma­ja vas­tu üle tee ning ühen­da­da ole­mas­o­le­vad to­rus­ti­kud. Lee­si ki­ri­kust Tam­mis­tu poo­le on 20 pe­rel vee­ga prob­leem, oo­da­tak­se la­hen­dust.“

Kuu­sa­lu val­la vee­ma­jan­du­se keh­tiv aren­gu­ka­va on kin­ni­ta­tud viis aas­tat ta­ga­si, aas­ta­teks 2016-2027. On se­da ka­vas uuen­da­da?
„Ko­hus­tus on uuen­da­da iga nel­ja aas­ta jä­rel. Prae­gu­seks on pa­ran­du­sed teh­tud, neid mit­mel kok­ku­saa­mi­sel aru­ta­tud. Aren­gu­ka­va esi­ta­tak­se lä­hia­jal Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu­le kin­ni­ta­mi­seks. Se­ni­ses aren­gu­ka­vas ka­van­da­tu on suu­res osas el­lu vii­dud. Keh­ti­va aren­gu­ka­va­ga ja uue aren­gu­ka­va eel­nõu­ga saab tut­vu­da in­ter­ne­tis Kuu­sa­lu val­la ko­du­le­hel.“

Seal on kir­jas, et vee­vär­ke oli aas­tal 2015 val­la 29 asu­las, ka­na­li­sat­sioon 10. Ühis­vee­vär­gi tee­nust ka­su­tas val­las kok­ku 4086 ini­mest, ka­na­li­sat­sioo­ni tee­nust 2784, vas­ta­valt 82 ja 55,9 prot­sen­ti ela­nik­kon­nast. Kui pal­jud neist on Kuu­sa­lu Soo­ju­se klien­did?
„Prae­gu­se sei­su­ga um­bes kolm ja pool tu­hat. Ju­hin tä­he­le­pa­nu sel­le­le, et need numb­rid näi­ta­vad val­las re­gist­ree­ri­tud ela­ni­ke ar­vu. Te­ge­lik­ku­ses on et­te­võt­te vee­tee­nu­se tar­bi­jaid tu­han­deid ini­me­si roh­kem. Pal­jud ela­vad siin hooa­ja­li­selt, kuid joo­gi­vett soo­vi­vad ne­mad­ki.“

Kuu­sa­lu Soo­ju­se vee­ma­jan­du­se hin­nad

Keh­tiv vee­tee­nu­se hind – 2,21 eu­rot kuup­meet­ri eest koos käi­be­mak­su­ga Kuu­sa­lu, Kiiu ja Kol­ga ale­vi­kus ning Kuu­sa­lu, Sal­mis­tu, Pä­ris­pea, Uu­ri, Ka­ber­la, Valk­la, Lee­si, Vii­nis­tu, Vi­ha­soo ja Pu­di­soo kü­las.

Uus soo­vi­tud hind – 2,42 eu­rot kuup­meet­ri eest koos käi­be­mak­su­ga.

Reo­vee ära­juh­ti­mi­se ja pu­has­ta­mi­se tee­nu­se hind – 2,93 eu­rot kuup­meet­ri eest koos käi­be­mak­su­ga Kuu­sa­lus, Kol­gas ja Kiius ning Kuu­sa­lu, Ku­pu, Uu­ri, Valk­la, Kol­ga­kü­la, Vi­ha­soo ja Suur­pea kü­las.

Soo­vi­tud hind – 3,18 eu­rot kuup­meet­ri eest koos käi­be­mak­su­ga.