OÜ Kuusalu Soojus nõukogu esimees RAUL VALGISTE, ettevõte soovis tõsta joogivee ja kanalisatsiooni teenuse hinda, vallavalitsus nõustus, kuid mõni päev hiljem tühistas otsuse, et veel arutada. Kuidas Teie seda olukorda kommenteerite?
„Olukord on selline, et pärast otsuse tühistamist toimus möödunud kolmapäeval internetikeskkonnas Zoom arutelu, Kuusalu Soojuse tegevjuht Kalle Küngas tegi vallavalitsusele esitluse. Ta selgitas, kuidas hindade tõstmise vajadus on põhjustatud viimase aja investeeringutest ja pangalaenude tagasimaksetest. Nõupidamine kestis kolm tundi.
Vallavalitsuse seisukoht on, et hinnatõusu praegu ei tule. Käesoleva aasta lõpus on näha, kui suur miinus tekib, ja siis suunatakse vallavolikogule otsustada, kas see kaetakse vallaeelarvest või tõstetakse hinda.
Kuusalu Soojus kuulub Kuusalu vallale, tegu on valla varaga ning poliitikud otsustavad, kas osaühingu tekkiv puudujääk kaetakse ette või tagantjärele. Märtsi teises pooles on plaan Kuusalu Soojuse nõukogu kokku kutsuda, siis arutame olukorda.
Praegu kuulub valla esindajana nõukogusse teede- ja majandusspetsialist Madis Praks, kes pole vallavalitsuse liige. Soovitavalt võiks nõukogus olla ka vallavalitsuse liige, kes vahendaks infot otse, kui vallavalitsuse istungil kerkib küsimusi seoses Kuusalu Soojusega. Eriti praeguses kaugtööolukorras oleks see hea lahendus.“
Kuusalu Soojuse juht esitas hinnatõusu taotluse ettevõtte nõukogu ettepanekul. Miks nõukogu leidis, et on vaja nii vee kui kanalisatooni teenuse hinda tõsta ligi 9-10 protsenti?
„Kuusalu Soojuse vee ja kanalisatsiooni teenuste hinnad on tõesti juba niigi kõrged, kui võrrelda lähimate omavalitsustega, ka mitmete teiste linnade ja valdadega. Ida-Harjus on Raasiku vallas peaaegu sama kõrge hind.
Eelmine hinnatõus oli 2020. aasta alguses, aga ka uut hinnatõusu palusime reaalsete kulude tõttu. Need hinnad pole välja mõeldud ega õhust võetud, pole ettevõtte halduskulud, vaid põhjustatud sellest, et Kuusalu Soojus on viimastel aastatel palju investeerinud. Praeguseks on suurem osa olulistest töödest tehtud. Kahe viimase aastaga on investeeritud Valkla, Vihasoo, Uuri, Suurpea, Kuusalu vee- ja kanalisatsioonirajatistesse kokku 1,63 miljonit eurot. Kui lisada käesoleval aastal lõpetatud tööd, siis kokku 1,85 miljonit eurot. Ettevõtte vee ja kanalisatsiooni teenuse käive aastas oli keskmiselt 800 000 eurot – samas mahus, kui tehti aasta kohta investeeringuid. Kümne aastaga on kokku investeeritud valla veemajandusse 8 miljonit eurot.
Omaosaluseks on võetud kahe aastaga ligi pool miljonit eurot pangalaenu. Kuusalu vald toetas lisaks Suurpea reoveepuhasti rajamist 95 000 euroga – see summa on KIKilt saadud toetuse omaosalus.
Vee ja kanalisatsiooni teenuse hinnad on ühesugused kõigis teenust saavates asulates. Kui nii poleks, tõuseksid väikestes külades hinnad väga kõrgeks. Uuri külas näiteks kujuneks kanalisatsiooniteenuse hinnaks 15,3 eurot kuupmeetri eest.“
Miks on korraga palju töid ette võetud?
„Vajalikke töid asuti kiiresti ära tegema, et saada KIKilt võimalikult palju toetusraha. KIKi kaudu antavate struktuurifondide toetussummad on hakanud vähenema, omaosaluse protsent kasvab iga aastaga. Hiljuti veel oli toetuse osakaal 88 protsenti projektide maksumusest ja kohustuslik omaosalus 12 protsenti, nüüdseks on toetus vähenenud 50 protsendile investeeringu kogumaksumusest.
Küsimus oli, kas teha investeeringud ära soodsate tingimustega või lükata edasi ja teha siis, kui toetusraha on väiksem. Poliitikud andsid kaks aastat tagasi rohelise tule, et pigem võimalikult palju ära teha.
Praeguseks on need investeeringud tehtud ja kätte on jõudnud aeg hakata omaosaluseks võetud laenusid tagasi maksma. Edaspidi tuleks teha pisemaid investeeringuid, nii 50 000-70 000 euro eest aastas vahetada seadmeid või soetada uusi.
Kuusalu Soojuse omapära on, et teenust müüakse kolmes alevikus, aga ka kümnes külas. Kusjuures vaid neljas piirkonnas on teenuse osutamine olnud kasumlik – Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevikes ning Valkla külas, kus oli suurklient Valkla Kodu. Teistes külades on tulnud teenusele peale maksta, sest mida väiksem küla, seda vähem tarbijaid, kuid sealgi oodatakse ettevõttelt samasugust teenuse kvaliteeti ja tarnekindlust.
Aprillis lõpetab senine suuremahuline tarbija Valkla Kodu tegevuse. Hoonekompleksi uus omanik kavatseb avada seal hooldekodu, aga esmalt algavad remonditööd. Suurkliendi kadumine mõjutab järgneva aasta jooksul oluliselt Kuusalu Soojuse finantsolukorda. Lisan siinjuures, et Kuusalu Soojus on ka soojatootja, kuid veemajandus ja soojatootmine on finantsiliselt teineteisest eraldatud.“
Kas Kuusalu Soojus on Eestis erandlik, et lisaks alevikele osutab vee ja kanalisatsiooni teenust väiksemates külades?
„Täielikku ülevaadet mul pole Eesti kõigi vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavatest ettevõtetest. Olen koostanud veemajanduse arengukavasid mitmekümnele kohalikule omavalitsusele. Sarnast olukorda pole kohanud – et ühe vee-ettevõtja teeninduspiirkonda kuuluvad niivõrd paljude väiksemate külade kahjumlikud veevärgid. Aga see on olnud Kuusalu vallas poliitiline otsus omal ajal. Kui töötasin Kuusalu Soojuse tegevjuhina, siis kaaluti, kas võtta külade veesüsteemid üle, kui neid hallanud MTÜd ei soovinud selle tegevusega jätkata ja palusid vallalt abi. Ülevõtmised on tulnud kohaliku omavalitsuse ja külade soovil, kui ise seal enam hakkama ei saadud. Seaduse järgi peab omavalitsus korraldama veevarustust ja kanalisatsiooni, kui see ülesanne pole antud kellegi teise täita.
Teine variant olnuks võtta vallal tööle eraldi inimesed, kes hakanuks külade veevarustusega tegelema, aga see oleks veel kulukam, Kuusalu Soojuses on töötajad olemas. Kolmas variant olnuks leida haldajaks eraettevõte, aga kes tahaks kahjumiga veevärke, mille tööshoidmiseks tuleks endal peale maksta.
Paljudes Kuusalu valla külades jätkavad MTÜd endiselt pumbamajade ja torustike haldamist. Kuusalu Soojusele on antud need piirkonnad, kus tekkisid probleemid, mille lahendamine vajas suuremat rahastust. Ettevõte taotles edukalt projektidele riigi kaasrahastuse. Pärispea puurkaev-pumpla plahvatas kahel korral vee kõrge metaanisisalduse pärast, oli vaja veepuhastussüsteemi. Viinistul tuli samuti rajada veepuhastusjaam, kolm eraldi torustikku ühendati, sest nende vesi ei vastanud nõuetele. Ka Salmistu külas oli eraldi mitu veevõrku, küla keskus ja Pedassaare piirkond oli ilma kraaniveeta, kirjutati vallamajja kirju, paluti olukord lahendada. Vihasoo, Valkla, Uuri biopuhastid olid amortiseerunud, vajasid rekonstrueerimist. Nagu juba ütlesin, kõik tehtud investeeringud on olnud vajalikud.“
Kuusalu Soojuse tegevjuht nimetas eelmises Sõnumitoojas hinnatõusu ettepaneku kohta avaldatud loos, et tänavu on plaanis Leesile rajada uus joogiveepumpla ja torustik. Miks, sinna tehti Loksa valla ajal veevärk?
„Leesi olemasolev puurkaev asub eramaal, pumpla sanitaarkaitseala pole nõuetele vastav ning seda muuta pole võimalik. Uus veetöötlusjaam on kavas ehitada rahvamaja vastu üle tee ning ühendada olemasolevad torustikud. Leesi kirikust Tammistu poole on 20 perel veega probleem, oodatakse lahendust.“
Kuusalu valla veemajanduse kehtiv arengukava on kinnitatud viis aastat tagasi, aastateks 2016-2027. On seda kavas uuendada?
„Kohustus on uuendada iga nelja aasta järel. Praeguseks on parandused tehtud, neid mitmel kokkusaamisel arutatud. Arengukava esitatakse lähiajal Kuusalu vallavolikogule kinnitamiseks. Senises arengukavas kavandatu on suures osas ellu viidud. Kehtiva arengukavaga ja uue arengukava eelnõuga saab tutvuda internetis Kuusalu valla kodulehel.“
Seal on kirjas, et veevärke oli aastal 2015 valla 29 asulas, kanalisatsioon 10. Ühisveevärgi teenust kasutas vallas kokku 4086 inimest, kanalisatsiooni teenust 2784, vastavalt 82 ja 55,9 protsenti elanikkonnast. Kui paljud neist on Kuusalu Soojuse kliendid?
„Praeguse seisuga umbes kolm ja pool tuhat. Juhin tähelepanu sellele, et need numbrid näitavad vallas registreeritud elanike arvu. Tegelikkuses on ettevõtte veeteenuse tarbijaid tuhandeid inimesi rohkem. Paljud elavad siin hooajaliselt, kuid joogivett soovivad nemadki.“
Kuusalu Soojuse veemajanduse hinnad
Kehtiv veeteenuse hind – 2,21 eurot kuupmeetri eest koos käibemaksuga Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevikus ning Kuusalu, Salmistu, Pärispea, Uuri, Kaberla, Valkla, Leesi, Viinistu, Vihasoo ja Pudisoo külas.
Uus soovitud hind – 2,42 eurot kuupmeetri eest koos käibemaksuga.
Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hind – 2,93 eurot kuupmeetri eest koos käibemaksuga Kuusalus, Kolgas ja Kiius ning Kuusalu, Kupu, Uuri, Valkla, Kolgaküla, Vihasoo ja Suurpea külas.
Soovitud hind – 3,18 eurot kuupmeetri eest koos käibemaksuga.