RAUL SIEM: „Usun, et olen Raa­si­kul hea val­la­va­nem.“

66
Raa­si­ku uus val­la­va­nem RAUL SIEM.

Raa­si­ku val­la­va­ne­maks va­li­tud RAUL SIEM, Teid tun­tak­se eel­kõi­ge kui en­dist vä­lis­kau­ban­du­se ja IT-mi­nist­rit. Pa­lun tut­vus­ta­ge end vei­di lä­he­malt.
„Olen pä­rit Sauelt. Üle 20 aas­ta ta­ga­si vii­sid teed Rae val­da, kus leid­sin eluar­mas­tu­se. Ela­me Jü­ris, meil on kolm poe­ga, kel­lest üks on täis­kas­va­nu. Mul on kaks kõrg­ha­ri­dust, Si­se­kait­sea­ka­dee­miast ja Tar­tu Üli­koo­list. Tööa­la­ne kar­jäär on mär­ki­mis­väär­selt kir­ju. Olen töö­ta­nud ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis, mak­su- ja tol­lia­me­tis, kus sai loo­dud mak­su­võl­ga­de sis­se­nõud­mi­se funkt­sioon, jus­tiits­süs­tee­mis, olin Tal­lin­na vang­la ase­di­rek­tor, ad­vo­kaa­di­bü­roos, olen ol­nud si­se­mi­nist­ri nõu­nik ning eel­mi­se va­lit­su­se lii­ge. Olen ka eraet­te­võt­ja, õi­gus­bü­roo oma­nik. Usun, et sel­li­se juh­ti­mi­sa­la­se ko­ge­mu­stepa­ga­si­ga saan Raa­si­kul ol­la pä­ris hea val­la­va­nem.“

Mi­nist­ria­me­tis ei saa­nud Te va­lit­su­se va­he­tu­se tõt­tu vä­ga kaua ol­la, mi­da jõud­si­te sel­le aja­ga te­ha?
„Sel­les vald­kon­nas olin eel­mi­ses va­lit­su­ses mi­nis­ter kõi­ge pi­ke­mat ae­ga, kui­gi aeg jäi tões­ti võrd­le­mi­si lü­hi­ke­seks. Mi­nist­ri põ­hi­li­ne roll on prot­ses­si­de käi­ma lük­ka­mi­ne ja nen­de juh­ti­mi­ne. Sel­le 9 kuu­ga sai al­ga­ta­tud pä­ris pal­ju prot­ses­se, mis on ka prae­gu­se va­lit­su­se ajal eda­si lii­ku­nud: di­giü­his­kon­na aren­gu­ka­va, rii­gi IT baas­tee­nus­te kon­so­li­dee­ri­mi­ne, sünd­mus­tee­nus­te aren­dus, ra­ken­du­suu­rin­gu­te prog­ramm, EA­Si ja Kre­de­xi üht­se hal­dus­süs­tee­mi käi­ma­lük­ka­mi­ne. Kõik see toi­mus Co­vi­di pan­dee­mia ajal, mis võt­tis tööa­jast lõ­vio­sa, sest va­lit­su­se­pool­sed toe­tus­meh­ha­nis­mid jõud­sid et­te­võt­ja­te­ni mi­nu vald­kon­da­de kau­du. Ka e-va­li­mis­te­ga sai eda­si lii­gu­tud, kui­gi sel­le­le tõm­bas uus va­lit­sus pi­du­ri pea­le.“

Mil­le­ga ole­te te­ge­le­nud pä­rast mi­nist­ria­me­tit?
„Ku­na on ol­nud va­li­mis­teaas­ta, olen peaas­ja­li­kult kes­ken­du­nud va­li­mis­te ve­da­mi­se­le Har­ju­maal ja eel­kõi­ge Rae val­las. Olen EK­RE Har­ju-Rap­la ju­ha­tu­se lii­ge ja Rae osa­kon­na esi­mees.“

Kui kaua ole­te kuu­lu­nud EK­REs­se?
„Ku­na­gi olin lü­hi­kest ae­ga Ees­ti Ise­seis­vus­par­teis, EK­REs olen 2016. aas­tast. Olen vä­ga ees­ti­meel­ne, mul­le meel­dib, kui meie lap­sed saa­vad rää­ki­da ees­ti kee­les ning aja­da oma juu­red Ees­ti mul­da.“

Rae val­las oli­te EK­RE esi­numb­ri­na era­kon­na val­la­va­ne­ma­kan­di­daat, kuid jäi­te opo­sit­sioo­ni, ai­nu­võim läks Re­for­mie­ra­kon­na­le.
„Jah. EK­RE kan­di­dee­ris Rae val­las oma ni­me­kir­ja­ga esi­mest kor­da 2017. aas­tal, ka siis jäi­me opo­sit­sioo­ni. Nüüd sai Re­for­mie­ra­kond ena­mu­se ega pi­da­nud enam va­ja­li­kuks tei­si va­lit­se­mis­se kaa­sa­ta. See tä­hen­dab, et jõu­du­de va­he­kord koa­lit­sioo­ni ja opo­sit­sioo­ni va­hel on roh­kem ta­sa­kaa­lus, kui oli 2017. aas­tal. Nii et kind­las­ti saab ka Rae val­las ole­ma hu­vi­tav.“

Kes te­gi Tei­le pak­ku­mi­se kan­di­dee­ri­da Raa­si­ku val­la­va­ne­maks?
„Ot­sus sün­dis EK­RE Har­ju-Rap­la piir­kon­na ju­ha­tu­se, Raa­si­ku osa­kon­na ja mi­nu dia­loo­gi tu­le­mu­sel. Meil oli va­ja Raa­si­ku me­hi­ta­da ja koos leid­si­me, et võik­sin sel­le en­da pea­le võt­ta, juh­ti­mi­sa­la­sed ja muud va­ra­se­mad ko­ge­mu­sed on sel­leks pii­sa­vad. Olen ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se po­lii­ti­kas ol­nud üle nel­ja aas­ta, näi­nud se­da nii seest kui väl­jast. Kõi­ke se­da ar­ves­ta­des ei ol­nud põh­just võt­ta pik­ka mõt­le­mi­sae­ga ja ha­ka­ta en­nast kui­da­gi­moo­di hu­vi­ta­vaks te­ge­ma. Ar­van, et see on väl­ja­kut­se, mis tu­leb vas­tu võt­ta, kui elu se­da pa­kub. Kü­si­mus on mo­ti­vat­sioo­nis mi­da­gi ära te­ha. Raa­si­ku on vä­ga la­he vald ja ar­van, et siin on pä­ris pal­ju as­ju, mi­da saab te­ha ka se­ni­sest pa­re­mi­ni.“

Kas Teid ei tei­nud et­te­vaat­li­kuks jõu­du­de va­he­kord vo­li­ko­gus, kus koa­lit­sioo­nil on vaid ühe­hääl­ne ena­mus?
„Ma ei mu­ret­se sel­le­pä­rast vä­ga pal­ju. Prak­ti­ka näi­tab, kui ae­tak­se õi­get as­ja, po­le alust ar­va­ta, et kee­gi on al­ga­tus­te­le vas­tu üks­nes see­tõt­tu, et ta on opo­sit­sioo­nis, val­lae­la­ni­ke­le ka­su­lik­ke ot­su­seid toe­tab ka opo­sit­sioon. Jah, kui kee­gi hak­kab si­ga­du­si te­ge­ma ja oma­ka­su ta­ga aja­ma, pais­tab see lä­bi ja siis lä­heb asi kind­las­ti tei­si­ti, kuid head as­jad saa­vad ala­ti toe­tu­se. Vo­li­ko­gus aja­vad ju kõik üht ja sa­ma Raa­si­ku as­ja.

Mul­le tun­dub, et Raa­si­ku on väi­ke ja pä­ris üht­ne vald. Väik­sus on sel­les mõt­tes võ­luv, et ini­me­sed tun­ne­vad üks­teist, os­ka­vad te­ha va­het õi­gel ja va­lel ning neid po­le või­ma­lik po­liit­teh­no­loo­gi­lis­te võ­te­te­ga mõ­ju­ta­da. Rae val­las on see ju­ba täies­ti või­ma­lik, sest vald on kas­va­nud nii suu­reks, et ini­me­sed ei tun­ne üks­teist.“

Raa­si­ku val­las on aeg-ajalt tun­da vas­tas­sei­su Aru­kü­la ja Raa­si­ku va­hel.
„Ma olen üht­se ja ta­sa­kaa­lus­ta­tud aren­gu poolt ega tee asu­la­tel va­het. Li­saks Raa­si­ku­le ja Aru­kü­la­le on val­las 13 kü­la. Ka nen­de ko­gu­kon­nad pea­vad ole­ma hoi­tud ja tund­ma, et on val­la täieõi­gus­li­kud osad. Jah, pro­port­sioo­nid pea­vad ole­ma pai­gas, min­gid as­jad so­bi­vad üh­te koh­ta pa­re­mi­ni kui tei­se, aga areng peab ole­ma ta­sa­kaa­lus, kee­gi ei to­hi end nii väi­ke­ses val­las keh­vas­ti tun­da.“

Vo­li­ko­gus ja sot­siaal­mee­dias on kü­si­tud, miks hoi­ti uue val­la­va­ne­ma ni­me sa­la­du­ses, ise­gi osa vo­li­ko­gu liik­me­test kuu­lis se­da al­les is­tun­gil?
„See oli mi­nu soov. Na­gu üt­le­si­te, on koa­lit­sioo­nil vo­li­ko­gus vaid ühe­hää­le­li­ne ena­mus. Sel­li­sel ju­hul ol­nuks en­nat­lik kõ­ne­le­da et­te­pa­ne­kust kui ju­ba sün­di­nud ot­su­sest. Ma ei taht­nud, et mi­nust kui tu­le­va­sest val­la­va­ne­mast ha­ka­taks rää­ki­ma en­ne, kui kõik tin­gi­mu­sed on enam-vä­hem kok­ku le­pi­tud.“

Kui pal­ju Te Raa­si­ku val­last va­rem tead­si­te?
„Ti­he­daid kok­ku­puu­teid ei ole ol­nud. Te­gu on Rae naa­ber­val­la­ga, aeg-ajalt olen siia siis­ki sat­tu­nud. Mui­de, jaa­ni­tu­led on Raa­si­ku val­las ol­nud vä­ga to­re­dad. See inim­lik­kus ja soo­jus, mi­da an­nab kas või jaa­ni­tu­li, on kind­las­ti mi­da­gi, mi­da Rae val­lal on siit õp­pi­da.“

Mil­le­ga ta­ha­te val­la­va­ne­ma­na kõi­ge­pealt te­ge­le­ma ha­ka­ta?
„Ma olen ini­me­ne, kes ei tu­le lam­mu­ta­ma, olen pi­gem loo­ja ja ehi­ta­ja. Val­la suu­ri­mad suu­nad on aren­gu­ka­va ja ee­lar­vest­ra­tee­gia kau­du pai­gas. Tõ­si, aren­gu­ka­va vaa­da­tak­se lä­bi igal aas­tal, nii et min­gid uued rõ­hua­se­tu­sed või­vad tek­ki­da. Kuid min­git re­vo­lut­sioo­ni­list si­tuat­sioo­ni ma küll et­te ei näe, sest val­da­de prob­lee­mid on üld­joon­tes ju sar­na­sed: val­la­si­se­ne trans­port, tee­de kor­ras­hoid, ve­si ja ka­na­li­sat­sioon. Need on kõik ol­me­kü­si­mu­sed, mis on va­ja ini­mes­te iga­päe­va­se elu tõr­ge­te­ta toi­mi­mi­seks ta­ga­da. Na­gu üt­le­sin, ta­han tuua ta­sa­kaa­lus­ta­tud aren­gu põ­hi­mõ­tet, ka roh­kem lä­bi­paist­vust ja koos­tööd val­lae­la­ni­ke­ga. Ela­nik tun­neb end häs­ti siis, kui saab aru, miks min­gi­su­gu­seid ot­su­seid te­hak­se, tun­ne­tab, et need on val­la hü­van­guks ning need on lä­bi­paist­vad.

Kui vä­ga pik­ka ae­ga on ol­nud oma­va­lit­su­ses üks võim, võ­ta­me või Tal­lin­na lin­na­va­lit­su­se või Rae val­la­va­lit­su­se, hak­ka­vad ot­su­sed min­gil ajal ta­hes-taht­ma­ta hä­gus­tu­ma ja võim kau­ge­neb ini­mes­test. Siis on va­ja tu­ba tuu­lu­ta­da, et tu­leks värs­ket õh­ku. Usun, et suu­dan se­da Raa­si­ku val­da tuua ning et see on ka­su­lik kõi­gi­le.“

Raa­si­ku val­lal on üs­na suur lae­nu­koor­mus, vä­ga pal­ju suu­ri in­ves­tee­rin­guid ei saa­gi lä­hiaaas­ta­tel ka­van­da­da.
„Na­tu­ke saab, aga mit­te üle­mää­ra pal­ju, sest Raa­si­ku val­la ee­lar­ve po­le suur. Olen vaa­da­nud ka ee­lar­vest­ra­tee­giat ja in­ves­tee­rin­gu­teks pla­nee­ri­ta­vaid ku­lu­sid. Va­ra on kom­men­tee­ri­da, aga ül­di­ses plaa­nis pea­me hin­da­ma oma või­ma­lu­si tu­lu­baa­si suu­ren­da­mi­seks. Kind­las­ti on ini­me­si, kes ela­vad Raa­si­ku val­las, kuid po­le val­da sis­se kir­ju­ta­tud ja nen­de tu­lu­maks siia ei lae­ku. Tei­ne või­ma­lus tu­lu­sid suu­ren­da­da on tee­nus­te­ga, mi­da vald müüb. Kol­man­daks näen, et äri­li­sel ees­mär­gil teh­tud aren­dus­te pu­hul on õig­la­ne, kui ka aren­da­jad pa­nus­ta­vad in­ves­tee­rin­gu­tes­se, uu­te las­teae­da­de ja koo­li­de ehi­ta­mis­se.“

Mõ­ned pea­lin­na kuld­se rin­gi val­lad on ha­ka­nud aren­du­si pii­ra­ma. Raa­si­ku val­la va­li­mis­de­bat­ti­del ar­va­sid osa kan­di­daa­te, et aren­dus­te­ga tu­leb jät­ka­ta, tei­sed leid­sid, et uu­te ela­mu­piir­kon­da­de ra­ja­mi­se­ga kan­na­ta­vad põ­li­se­la­ni­kud. Mil­li­ne on teie sei­su­koht?
„Kü­si­mus on sel­les, ku­hu ta­ha­me are­ne­da. Rae val­las on aren­dus­sur­ve nii suur, et las­teae­da­de-koo­li­de ra­ja­mi­se­ga ei jõua jä­re­le. Raa­si­kul on tek­ki­mas sa­ma prob­leem. Sea­dus ko­hus­tab meid las­teaia- ja koo­li­koh­ti ta­ga­ma, aga kui vaa­ta­me ee­lar­vet, mil­le ar­velt neid ko­hus­tu­si täi­da­me? Üh­te las­teae­da teh­tud in­ves­tee­rin­gu saa­me tu­lu­mak­su näol ta­ga­si um­bes küm­neaas­ta­se vii­be­ga. Kui ar­ves­ta­me, et las­teaia­koht mak­sab li­gi­kau­du 25 000 eu­rot, saa­me enam-vä­hem hin­na­ta, kui suu­red on in­ves­tee­rin­gud, mis iga aren­du­se­ga val­la ko­hus­tus­te hul­ka li­san­du­vad. Nii et pea­me ole­ma rea­lis­tid, kü­si­mus ei ole, kas kel­le­le­gi meel­dib, et vald lä­heb suu­re­maks või mit­te, vaid kas ole­me üld­se või­me­li­sed aren­du­si või­mal­da­ma.“

Vest­le­me Teie­ga ree­del, paar päe­va pä­rast val­la­va­ne­ma va­li­mist. Kas ole­te ju­ba jõud­nud koh­tu­da val­la­va­lit­su­se töö­ta­ja­te­ga, kas plaa­ni­te te­ha muu­da­tu­si asu­tu­se st­ruk­tuu­ris ja per­so­na­lis? Kui leht lu­ge­ja­ni jõuab, on vo­li­ko­gu kin­ni­ta­nud uue val­la­va­lit­su­se. Kes on sel­le koos­sei­sus?
„Olen val­la­va­lit­su­se st­ruk­tuu­ri­ga põ­gu­salt tut­vu­nud. Või­ma­lus si­su­li­se­malt tut­vu­da ja koh­tu­da kõi­gi töö­ta­ja­te­ga ava­neb pä­rast vo­li­ko­gu 30. no­vemb­ri is­tun­git, kui uus val­la­va­lit­sus kin­ni­ta­tak­se ame­tis­se. Il­ma per­so­na­li­ga tut­vu­ma­ta ei ole as­ja­ko­ha­ne muu­da­tus­test rää­ki­da. Val­da ei ju­hi­ta bol­še­vist­li­ke mee­to­di­te­ga, et pa­ne­me kõik pro­fes­sio­naa­lid sei­na äär­de ja al­les siis hak­ka­me mõt­le­ma, kel­le­ga ja kui­das eda­si min­na. Ma ei ka­vat­se koos­ta­da min­geid ni­me­kir­ju, ini­me­sed on meie kõi­ge kal­lim va­ra ja neid tu­leb hoi­da.

Ole­me kok­ku lep­pi­nud ja teen vo­li­ko­gu­le et­te­pa­ne­ku kin­ni­ta­da viie­liik­me­li­ne val­la­va­lit­sus, kus li­saks mi­nu­le on EK­RE esin­da­ja Ants Ki­vi­mäe ja Paul Sa­vi­sild Ko­du­ko­ha Va­li­mis­lii­dust ning val­la­va­lit­su­se amet­ni­kud Ju­ta Asu­ja ja Eve­lyn Vel­berk.“

Vo­li­ko­gu is­tun­gil kin­ni­ta­si­te, et ka­vat­se­te ka­he aas­ta pä­rast kan­di­dee­ri­da rii­gi­ko­gu va­li­mis­tel. Kas see tä­hen­dab, et uut val­la­va­ne­mat on Raa­si­ku val­las vaid ka­heks aas­taks?
„Kui era­kon­na ju­ha­tus teeb mul­le et­te­pa­ne­ku rii­gi­kok­ku kan­di­dee­ri­da, siis kan­di­dee­rin. Kuid kan­di­dee­ri­mi­se ja va­li­tuks osu­tu­mi­se va­he­le ei saa pan­na võr­dus­mär­ki. Juh­ti­mi­sel läh­tun põ­hi­mõt­test, et or­ga­ni­sat­sioon või asu­tus peab ole­ma jät­ku­suut­lik ka pä­rast ju­hi­va­he­tust. Kõik ju­hid pea­vad ar­ves­ta­ma, et ühes­ki ame­tis ei ol­da iga­ve­ne. Mi­nu ees­märk on, et Raa­si­ku vald oleks as­ja­tund­li­kult ju­hi­tud ka pä­rast mi­nu või­ma­lik­ku lah­ku­mist.“

Mi­da üt­le­te nen­de­le Raa­si­ku val­la ini­mes­te­le, kes pel­ga­vad Teie par­tei­list kuu­lu­vust või se­da, et val­la­va­nem tu­leb väl­jast­poolt?
„Ko­ha­li­kus oma­va­lit­su­ses on par­tei­po­lii­ti­ka suh­te­li­selt mar­gi­naal­ne, tä­he­le­pa­nu all on siis­ki ko­ha­lik ela­nik. EK­RE pel­gus on põh­jen­da­ma­tu, EK­RE on kest­li­ku el­lu­suh­tu­mi­se­ga ees­ti­meel­ne era­kond ega ole ku­na­gi tei­nud ot­su­seid, mis olek­sid Ees­ti ini­mes­te­le kah­ju­li­kud.
Võib-ol­la on tei­ne­kord ise­gi hea, kui val­la­va­nem on mu­jalt. Siis vaa­da­tak­se ko­ha­peal toi­mu­vat neut­raal­se pil­gu­ga, ju­hil puu­du­vad iga­su­gu­sed am­bit­sioo­nid te­ha ot­su­seid oma hu­vi­dest läh­tu­valt. Usun, et kum­mu­tan kar­tu­sed ja kõhk­lu­sed hea töö­ga. Raa­si­ku vald saab mi­nu ajal hoi­tud ja pro­fes­sio­naal­selt ju­hi­tud.“

Eelmine artikkelKOPi sü­gis­voo­ru toe­tu­sed Ani­ja, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­da
Järgmine artikkelVal­ge­jõe uus kü­la­va­nem on AL­LAN ALA­KÜ­LA