Ran­na­kee­le nä­da­la eest­ve­da­jad tä­his­ta­sid kor­raks po­hi­ran­na kul­tuu­ri­ruu­mi pii­rid

353
Ran­na­kee­le säi­li­ta­mi­se ja tut­vus­ta­mi­se eden­da­jad MIL­VI MA­NITS­KI Vii­nis­tult, ENE VELST­RÖM ja HE­LI KEND­RA Vir­velt, RII­NA LAA­NE­TU Tsit­rest sei­sa­vad „Po­hi­ran­na kul­tuu­ri­ruu­mi“ tahv­li­ga Ha­ra kü­la sil­di juu­res.

Maan­teea­met kü­sib „Po­hi­ran­na kul­tuu­ri­ruu­mi“ sil­ti­de Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­re­le pai­gu­ta­mi­seks täien­da­vaid põh­jen­du­si.

Ran­na­kee­le nä­da­la lõ­pe­tu­seks pü­ha­päe­val, 12. juu­lil kor­ral­da­tud ring­sõi­dul oli MTÜ Ran­na­kee­le Kes­kus eest­ve­da­ja­tel kaa­sas puust tah­vel kir­ja­ga „Po­hi­ran­na kul­tuu­ri­ruum“. Sel­le­ga koos teh­tud fo­tod saa­de­tak­se maan­teea­me­ti­le, et näi­da­ta – stat­sio­naar­seid sil­te veel pai­ka ei pan­dud.

„Han­gi­me tõen­du­sed po­hi­ran­na kul­tuu­ri­ruu­mi koh­ta, me ei kii­rus­ta sil­ti­de pa­ne­mi­se­ga,“ lu­bas Ran­na­kee­le Kes­ku­se üks asu­ta­jaid ja rüh­mi­tu­se Ran­na­kie­le Üäks lii­ge Rii­na Laa­ne­tu. Maan­teea­me­ti­le saa­de­tak­se eks­per­tar­va­mu­sed Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuu­dilt, ka kesk­kon­naa­me­tilt ja aja­loo­las­telt.

Pil­ti­del hoiab sil­ti MTÜ Ran­na­kee­le Kes­kus ju­ha­tu­se lii­ge Ene Velst­röm. Ehk­ki es­malt oli pü­ha­päe­val ka­vas pan­na Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­re­le si­se­ne­va­te tee­de äär­de ran­na­kee­le ka­su­tu­sa­la tä­his­ta­mi­seks stat­sio­naar­sed tahv­lid kir­ja­ga „Po­hi­ran­na kul­tuu­ri­ruum“, te­hak­se se­da edas­pi­di, kin­ni­ta­sid idee au­to­rid MTÜst Ran­na­kee­le Kes­kus.

Sildid tulevad pruuni värvi ja valge kirjaga – samasugused, mis tähistavad teisi Eesti kultuuriruume Mulgimaa, Setomaa, Võromaa. Maan­teea­me­tilt loo­de­ti saa­da koos­kõ­las­tus kii­re­mi­ni, ku­na plaa­ni­tud sil­did tel­li­tak­se sar­na­sed ju­ba ka­su­tu­ses ole­va­te­ga. Kuid maan­teea­me­tist tea­ta­ti, et loa and­mi­seks soo­vi­tak­se põh­jen­da­tud sel­gi­tu­si.

Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus, kelle kaasabil sai rannakeele nädal teoks, leidis, et põhjendused on olemas: „Kultuuriruumid hoiavad piirkonna identiteeti. Lisaks täiesti konkreetsete külapiiridega kirderannikumurde pohiranna murrakule tähistab pohiranna kultuuriruum isepärast rannakultuuri ja elulaadi. Selles keeles on arhailised regivärsid, rohkelt kogutud kogutud tantsu- ja laulumänge. On säilinud peremärgid, lautrid, olnud arvukalt paadiehitajaid, hoitakse rannakalanduse traditsiooni. Pohiranna külad on väike arhailise rannakultuuri kild, mida tuleb igatpidi hoida ja säilitada.“

Rii­na Laa­ne­tu li­sas, et Ran­na­kee­le Kes­ku­se järg­mi­se suu­re­ma et­te­võt­mi­se­na ha­ka­tak­se koos­ta­ma po­hi­ran­na kul­tuu­ri­ruu­mi kaar­ti, mil­lel ko­ha­ni­med on ran­na­kee­les.

Koos­töös Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuu­di tea­du­ri­te­ga täp­sus­ta­ti ree­del Vii­nis­tu kon­ve­rent­si­kes­ku­se ka­be­lis toi­mu­nud se­mi­na­ril Po­hi­ran­na kul­tuu­ri­ruu­mi ehk ran­na­kee­le ka­su­tu­sa­la pii­rid. Vas­ta­valt va­rem ka­van­da­tu­le ta­he­tak­se tahv­lid pai­gal­da­da Ju­min­da pool­saa­re­le Pu­di­soo-Lee­si tee äär­de Ha­ra ja Lee­si tee ris­tu­mis­koh­ta ning Lok­salt väl­ju­va Ha­ra-Lee­si tee al­gu­ses­se Ha­ra kü­la sil­di juur­de, Pä­ris­pea pool­saa­re­le Lok­salt Suur­pea poo­le suun­du­va tee äär­de Suur­pea kü­la sil­di ja Tur­bu­nee­me poo­le suun­du­va tee äär­de Tur­bu­nee­me sil­di juur­de. Es­malt oli plaan sea­da kul­tuu­ri­ruu­mi silt naa­ber­kü­la Ka­sis­pea al­gu­ses­se, kuid Ka­sis­pea on aja­loo­li­selt ol­nud maa­kü­la – seal oli val­da­valt ka­su­tu­ses maa­keel ehk ees­ti kir­ja­keel ning rohkem peeti põldu.

Po­hi­ran­na kul­tuu­ri­ruu­mi lood
Pü­ha­päe­va­sel ring­sõi­dul oli ran­na­kee­le hu­vi­li­si bus­sis paar­küm­mend. Sõit al­gas ja lõp­pes Lok­sal, ju­tud rää­gi­ti ran­na­kee­les. Pä­ris­pea pool­saa­rel olid esi­me­sed pea­tu­sed Tur­bu­nee­me sil­di juu­res ja Pras­si ni­nak­sel, kus kü­la ko­ha­ni­me­sid tut­vus­tas Hel­ve Kuusk­mäe. Vii­nis­tu rah­va­ma­ja juu­res kõ­ne­les seal­se­test ko­ha­ni­me­dest ja lii­tus ring­sõi­du­ga ka Mil­vi Ma­nits­ki. Pä­ris­peal võt­sid bus­si­selts­kon­na vas­tu Ee­ri Ka­paun ja Kul­dar Ro­sen. Pea­tu­ti veel Suur­pea sil­di juu­res.

Ju­min­da pool­saa­rel teh­ti ühis­fo­to Ha­ra kü­la sil­di­ga. Pi­kem pea­tus oli Ha­ra en­di­se koo­li­ma­ja vas­tas plat­sil sa­da­mas­se suun­du­va tee al­gu­ses, kus ko­ha­ni­me­dest rää­kis Jaan Vels­tröm. Ta kir­jel­das ka, kui­das Ha­ra koo­li­ma­ja vas­tas oli ko­ha­li­ku rah­va tant­sup­lats, mil­le­le on kas­va­nud mets, ning vei­di me­re poo­le asus kü­la kõrts, mil­le ko­hal on nüüd nõu­ko­gu­de sõ­ja­väe­baa­si jaoks lao­tud hoo­nest al­les­jää­nud ju­pi­ke ki­vi­sei­na.

Lee­sil kü­las­ta­ti Ju­min­da pool­saa­re ko­gu­kon­na taas­ta­tud poo­di ehk Lie­si puo­di, ko­ha­ni­me­dest rää­kis poe kõr­val õues Mee­li Le­his. Kol­ga-Aab­las võt­tis Me­re­ran­na bus­si­pea­tu­ses hu­vi­li­sed vas­tu Hel­ve Tamm, se­da koh­ta ni­me­ta­ti va­nas­ti Suu­re-Lii­va. Sa­da­kond aas­tat ta­ga­si oli seal kehv lii­va­tee, mis te­gi ti­pu-pool­se­te kü­la­de ela­ni­kel pool­saa­relt Kuu­sa­lu poo­le ja ta­ga­si lii­ku­mi­se ras­keks. Tuu­led lõh­ku­sid teed ja ka me­ri käis aeg-ajalt üle.

Uue kõr­ge­ma tee ühist ehi­ta­mist eel­mi­se sa­jan­di al­gu­poo­lel kir­jel­das ran­na­kee­le nä­da­la raa­mes Me­li­ka Kin­del lau­päe­val Lee­si rah­va­ma­jas, kus põ­hi­tee­ma­na tut­vus­ta­ti Ju­min­da pool­saa­re ku­na­gi­si kee­le­kand­jaid ehk ran­na­kee­les kõ­ne­le­nuid. Kee­le­kand­ja­te jut­te ja lau­le hak­ka­sid Ema­kee­le Selt­si kaas­töö­ta­jad üles kir­ju­ta­ma eel­mi­se sa­jan­di al­gu­poo­le. Ran­na­kee­le nä­da­lal Lee­sil ja Vii­nis­tul kõ­nel­dust tee­me Sõ­nu­mi­too­jas üle­vaa­te edas­pi­di.

Ave Pau­lus tun­nus­tas ring­sõi­du vii­ma­ses pea­tu­ses Pu­di­soo-Lee­si ja Ha­ra tee rist­mi­kul en­ne Pe­das­pead: „Olete edukalt tegutsenud – 2014. aastal oli käputäis aktiviste, nüüd tegutseb rannakeele pesakene, välja on antud sõnaraamat, tulemas kaart. Veel oleks vaja kala-aabitsat, mille abil pohirannat taas rääkima õppida.“

Ene Velst­röm: „Kui abi­kaa­sa Jaa­ni­ga tu­li­me 2011. aas­tal te­ma ko­du­kül­la Vir­ve­le ela­ma, sai­me aru, et kü­las kõ­ne­le­vad ran­na­keelt vaid kolm ini­mest. Aru­ta­si­me, mi­da te­ha saa­me, et see keel ei su­reks. Õn­neks oli ini­me­si, kes lõid meie­ga kam­pa.“