
Salmistu külasse on sisse kirjutatud 155 inimest, neist sadakond on püsielanikud.
Peaaegu 30 aastat Salmistul Pedassaare aianduskooperatiivis suvitanud kunstiajaloolane Reet Pius palus bussipeatuse juurde kogunenud külarahval ja uudishimulikel tulla lähemale, et tugev tuul tema sõnu kuulaja kõrvust mööda ei viiks. Tema ettekanne sisaldas tõiku 565aastase Salmistu küla kujunemisloost ja rannarahva tegevusest.
Reet Pius rääkis, et kui taanlased 1219. aastal Eestisse saabusid, valisid nad põhjarannikul väärtuslikke kohti ja panid need kirja hindamisraamatusse, mille 1241. aasta ümberkirjutuses on lähedastest küladest nimetatud Kiiut ja Valklat. Salmistut nimetatakse esimest korda 1455. aasta kohtu dokumendis asjaolul, et Tallinnas löödi maha Kiiu mõisniku talupoeg Clement Salmistult.
Küla nime päritolu kohta tõmbas ajaloolane paralleeli Salme külaga Sõrve poolsaarel. Sõrve saart lahutas muinasajal Saaremaast kitsas väin, mis kohalikus murdes oli salm ja selle järgi sai sealne Salme küla nime.
Reet Pius rõhutas, et Salmistu on olnud rannaküla, mitte kaluriküla, põhitegevused olid vilja- ja karjakasvatus, kala- ja hülgepüük aga kõrvaltegevused. Tähendusrikas on ajaloolase sõnul kaheksa Virumaa ja Harjumaa aadliku 1516. aastal Kuusalus tehtud otsus, mis lubas kõigil Kuusalu küla ning Kiiu ja Valkla mõisa talupoegadel vaba pääsu mereranda. Sadamast veeti välja rukist, otra, puitu ja loomanahku. Laevadelt laaditi maha maaelanike ja mõisate tarvis soola ja rauda.
Rootsi aja lõpust, 1693. aastast on Axel Holmi kaardil märgitud, et Salmistul oli üheksa talu, nende seas Annukse Jüri ja Annukse Tooma talud. Praeguse külaelaniku Jüri Bogoljubovi maja on saanud kokkusattumusel eesliite Jüri-Annukse.
Piiritusemüük tõi rannakülla jõukust
Peatume küla sinka-vonkalisel peatänaval heas korras kahekordse kivimaja juures. Hoone pärineb ilmselt 19. sajandi keskpaigast, kui Venemaa keisririik pidas seda piirivalve kordonina. Randrüütlite ehk ratsapiirivalvurite ülesanne oli püüda salakaubitsejaid, kaks kolmandikku trahvirahast ja kättesaadud kauba väärtusest said nad endale. Malusi saarele polnud neil õigus minna, sest see kuulus Kolga mõisale. Saarel tegutses 19. sajandi esimesel poolel mõisniku rajatud kõrts, kus müüdi mõisas toodetud viina.
Kauplemine Soomega oli elav, sest paljud kaubad olid seal odavamad. Aastatel 1919-1932, kui põhjanaabritel kehtis alkoholi keeluseadus, hakati rannaküladest üle Soome lahe vedama piiritust. Reet Piusi sõnul olid vaestest suitsutaredest tänu piiritusemüügi tulule 1930ndate aastate alguseks saanud valgusküllaste elamutega õitsvad majapidamised.
Piirivalvuritega tuli suvitajatel kokku puutuda ka Nõukogude võimu ajal. Reet Pius meenutas, et kui isa teda autoga mereranda suplema sõidutas, siis piirivalvurid nende käike ei takistanud. Meri meeldib talle lapsepõlvest saadik.
Reet Piusi sidus selle kandiga juba vanaema Helene Rast (sündinud Vandel 1900-1983), kes õppis Kiiu ministeeriumikoolis, mis oli Kuusalu keskkooli eelkäija. Vanaema töötas muusika ja käsitööõpetajana esmalt Neeme külas, siis Kodasool. Vanaisa Jaan Rast (1896-1942) oli Kodasoo algkooli juhataja ja Kaitseliidu Harjumaa maleva juhataja asetäitja. Nende pere küüditati 1941. aasta suvel Siberisse, vanaisa hukati Sverdlovski vangilaagris. 1957. aastal kodumaale naasnud vanaema töötas õpetajana Muuksis ja Kõnnus.
„Mu vanaema ja sugulased on maetud Kuusalu kalmistule, mul on selle kandiga väga tihe side,” ütles Salmistu külakogusse kuuluv Reet Pius.

Laevakaptenite uhked majad
Ringkäiku jätkates tutvustas ajaloolane kahe kapteni eramuid: „Esinemist ette valmistades valisin välja kunagised uhkemad majad ja siis sain teada, et need olid kuulunud laevakaptenitele.”
Ühes majas elas Käsmu merekooli lõpetanud kaugsõidukapten Gustav Lilleberg, kes sündis Kaberneeme külas. Sõja jalust Kanadasse asunud mees avaldas Torontos luulekogu „Maa, meri, tuul” (pseudonüüm G. Randlane). Osa luuletusi on viisistanud Jüri Mandre ja neid kanti ette ülemaailmsetel Esto-päevadel: „Sääl Soomelahe lõunaranna liival…”, „Sa laululind, laulsid siis mulle…”.
Laevakapten August Kvelstein ostis Salmistule talu umbes 1917. aastal. Heiki Pärdi raamatusse „Eesti taluhäärberid” valitud kahekordses majas käib parasjagu restaureerimine.
„Kunstiajaloolasena arvan, et teine korrus ehitati 1920. aastate teisel poolel. Majas käies on näha, et vanad palgid on kirvega tahutud ja teisel korrusel on saega lõigatud. Vanaproua Marie-Madlene Kvelstein, kes elas 98aastaseks, olevat istunud teise korruse klaasitud rõdul kiiktoolis ja vaadanud merd. Elu lõpuni,” rääkis Reet Pius.
August Kvelsteinil oli kolm laeva ja maja ka Tallinnas Vabriku tänaval. Peres sirgusid neli last, mõlemad pojad hukkusid Teise maailmasõja ajal, tütred põgenesid Rootsi kaudu Kanadasse.
Salmistu tõmbas juba Nõukogude võimu ajal tuntud inimesi puhkama. Peatänavalt paistis punase katusega suvila, kus käis rammu taastamas maadluse olümpiavõitja Johannes Kotkas, keda külastasid malesuurmeister Paul Keres ja laulutaat Gustav Ernesaks. Siin suvitasid ka teletähed Alice Talvik ja Mati Talvik.
Pärastlõunal asendus päikesepaiste vihmasajuga. Sadama parkimisplatsile püstitatud suures telgis müüdi sööke, jooke ja käsitööd. Ahjus küpsesid lestad. Suurel pannil praadis kapsast, kartuleid ja vorstikesi külakogu liige Urmas Adrat, kes rõhutas, et siinse kandi elanikuna olnuks patt jätta aastapäeva tähistamata.
„Olen elanud üle 30 aasta Kuusalu vallas ja viimased kümme aastat Pedassaares paikselt. Ehitasin sinna elumaja. Salmistule tõmbab inimesi meri. Mina elan metsa ääres, mind võlub mets rohkem. Mere juurde võib alata tulla,” ütles Urmas Adrat.
Salmistu 12liikmelises külakogus on esindajad kõigist viiest osast – rannakülast, Salmistu tee piirkonnast, Pedassaarest, Laanest ja Klauksest. Eluolu saab külavanem Indrek Suitsu sõnul parandada kooskõlastatumalt, kui üksteist paremini tuntakse ja iga külaosa teemasid teatakse.
„Külasse on sisse kirjutatud 155 inimest, neist sadakond on püsielanikud, suvel aga elanike arv kahekordistub. Aastapäeval keskendusime kogukondlikule suhtlemisele ja tutvumisele,” rääkis 2003. aastast Salmistul elav Indrek Suits.
Peotuju tõstsid Kuusalu rahvatantsuansambel Kabujalake, rahvatantsijad Vormsilt ja tantsuansambel Laare. Külarahvas meenutas omakandimehe Peedi Vello ütlust: „Ärme võõraks jää!” Arvati, et see sobiks hästi Salmistu motoks.
Salmistu digitaalsed kaardid
Rahvusarhiivis on võimalik vaadata Salmistu vanu kaarte, kui teha end kodulehel www.ra.ee kasutajaks. Kaardid on leitavad Rahvusarhiivi AIS detailotsinguga: Axel Holmi kaart Kiiu mõisast 1693. aastast EAA.1.2.C-I-4, Valkla kaart EAA.1.2.C-I-2, Kolga mõisa kaart 1880, Salmistu kaart EAA.3724.4.111 vaateaken 47.