Sal­mis­tu rah­vas pi­das kü­la 565. aas­ta­päe­va

439
Salmistu külakogu liige URMAS ADRAT (paremal) praadis külapeol kapsast, kartuleid ja vorstikesi. Teda abistas lapselaps KÄTI SAAR. Abis olid ka MIRJAM KOPPEL ja KEIT SAAR.

Sal­mis­tu kü­las­se on sis­se kir­ju­ta­tud 155 ini­mest, neist sa­da­kond on pü­sie­la­ni­kud.

Peaae­gu 30 aas­tat Sal­mis­tul Pe­das­saa­re aian­dus­koo­pe­ra­tii­vis su­vi­ta­nud kuns­tia­ja­loo­la­ne Reet Pius pa­lus bus­si­pea­tu­se juur­de ko­gu­ne­nud kü­la­rah­val ja uu­dis­hi­mu­li­kel tul­la lä­he­ma­le, et tu­gev tuul te­ma sõ­nu kuu­la­ja kõr­vust möö­da ei viiks. Te­ma et­te­kan­ne si­sal­das tõiku 565aas­ta­se Sal­mis­tu kü­la ku­ju­ne­mis­loost ja ran­na­rah­va te­ge­vu­sest.

Reet Pius rää­kis, et kui taan­la­sed 1219. aas­tal Ees­tis­se saa­bu­sid, va­li­sid nad põh­ja­ran­ni­kul väär­tus­lik­ke koh­ti ja pa­nid need kir­ja hin­da­mis­raa­ma­tus­se, mil­le 1241. aas­ta üm­ber­kir­ju­tu­ses on lä­he­das­test kü­la­dest ni­me­ta­tud Kiiut ja Valk­lat. Sal­mis­tut ni­me­ta­tak­se esi­mest kor­da 1455. aas­ta koh­tu do­ku­men­dis as­jao­lul, et Tal­lin­nas löö­di ma­ha Kiiu mõis­ni­ku ta­lu­poeg Cle­ment Sal­mis­tult.

Kü­la ni­me pä­ri­to­lu koh­ta tõm­bas aja­loo­la­ne pa­ral­lee­li Sal­me kü­la­ga Sõr­ve pool­saa­rel. Sõr­ve saart la­hu­tas mui­na­sa­jal Saa­re­maast kit­sas väin, mis ko­ha­li­kus mur­des oli salm ja sel­le jär­gi sai seal­ne Sal­me kü­la ni­me.

Reet Pius rõ­hu­tas, et Sal­mis­tu on ol­nud ran­na­kü­la, mit­te ka­lu­ri­kü­la, põ­hi­te­ge­vu­sed olid vil­ja- ja kar­ja­kas­va­tus, ka­la- ja hül­ge­püük aga kõr­val­te­ge­vu­sed. Tä­hen­dus­ri­kas on aja­loo­la­se sõ­nul ka­hek­sa Vi­ru­maa ja Har­ju­maa aad­li­ku 1516. aas­tal Kuu­sa­lus teh­tud ot­sus, mis lu­bas kõi­gil Kuu­sa­lu kü­la ning Kiiu ja Valk­la mõi­sa ta­lu­poe­ga­del va­ba pää­su me­re­ran­da. Sa­da­mast vee­ti väl­ja ru­kist, ot­ra, pui­tu ja loo­ma­nah­ku. Lae­va­delt laa­di­ti ma­ha maae­la­ni­ke ja mõi­sa­te tar­vis soo­la ja rau­da.

Root­si aja lõ­pust, 1693. aas­tast on Axel Hol­mi kaar­dil mär­gi­tud, et Sal­mis­tul oli ühek­sa ta­lu, nen­de seas An­nuk­se Jü­ri ja An­nuk­se Too­ma ta­lud. Prae­gu­se kü­lae­la­ni­ku Jü­ri Bo­gol­ju­bo­vi ma­ja on saa­nud kok­ku­sat­tu­mu­sel ees­lii­te Jü­ri-An­nuk­se.

Pii­ri­tu­se­müük tõi ran­na­kül­la jõu­kust
Pea­tu­me kü­la sin­ka-von­ka­li­sel pea­tä­na­val heas kor­ras ka­he­kord­se ki­vi­ma­ja juu­res. Hoo­ne pä­ri­neb ilm­selt 19. sa­jan­di kesk­pai­gast, kui Ve­ne­maa keis­ri­riik pi­das se­da pii­ri­val­ve kor­do­ni­na. Rand­rüüt­li­te ehk rat­sa­pii­ri­val­vu­ri­te üle­san­ne oli püü­da sa­la­kau­bit­se­jaid, kaks kol­man­dik­ku trah­vi­ra­hast ja kät­te­saa­dud kau­ba väär­tu­sest said nad en­da­le. Ma­lu­si saa­re­le pol­nud neil õi­gus min­na, sest see kuu­lus Kol­ga mõi­sa­le. Saa­rel te­gut­ses 19. sa­jan­di esi­me­sel poo­lel mõis­ni­ku ra­ja­tud kõrts, kus müü­di mõi­sas too­de­tud vii­na.

Kaup­le­mi­ne Soo­me­ga oli elav, sest pal­jud kau­bad olid seal oda­va­mad. Aas­ta­tel 1919-1932, kui põh­ja­naab­ri­tel keh­tis al­ko­ho­li kee­lu­sea­dus, ha­ka­ti ran­na­kü­la­dest üle Soo­me la­he ve­da­ma pii­ri­tust. Reet Piu­si sõ­nul olid vaes­test suit­su­ta­re­dest tä­nu pii­ri­tu­se­müü­gi tu­lu­le 1930nda­te aas­ta­te al­gu­seks saa­nud val­gus­kül­las­te ela­mu­te­ga õits­vad ma­ja­pi­da­mi­sed.

Pii­ri­val­vu­ri­te­ga tu­li su­vi­ta­ja­tel kok­ku puu­tu­da ka Nõu­ko­gu­de või­mu ajal. Reet Pius mee­nu­tas, et kui isa te­da au­to­ga me­re­ran­da sup­le­ma sõi­du­tas, siis pii­ri­val­vu­rid nen­de käi­ke ei ta­kis­ta­nud. Me­ri meel­dib tal­le lap­se­põl­vest saa­dik.

Reet Piu­si si­dus sel­le kan­di­ga ju­ba va­nae­ma He­le­ne Rast (sün­di­nud Van­del 1900-1983), kes õp­pis Kiiu mi­nis­tee­riu­mi­koo­lis, mis oli Kuu­sa­lu kesk­koo­li eel­käi­ja. Va­nae­ma töö­tas muu­si­ka ja kä­si­tööõ­pe­ta­ja­na es­malt Nee­me külas, siis Ko­da­sool. Va­nai­sa Jaan Rast (1896-1942) oli Ko­da­soo alg­koo­li ju­ha­ta­ja ja Kait­se­lii­du Har­ju­maa ma­le­va ju­ha­ta­ja ase­täit­ja. Nen­de pe­re küü­di­ta­ti 1941. aas­ta su­vel Si­be­ris­se, va­nai­sa hu­ka­ti Sverd­lovs­ki van­gi­laag­ris. 1957. aas­tal ko­du­maa­le naas­nud va­nae­ma töö­tas õpe­ta­ja­na Muuk­sis ja Kõn­nus.

„Mu va­nae­ma ja su­gu­la­sed on mae­tud Kuu­sa­lu kal­mis­tu­le, mul on sel­le kan­di­ga vä­ga ti­he si­de,” üt­les Sal­mis­tu kü­la­ko­gus­se kuu­luv Reet Pius.

Salmistu küla kujunemist tutvustanud kunstiajaloolane REET PIUS seisab laevakapten August Kvelsteinile kuulunud kahekordse taluhäärberi kõrval.

Lae­va­kap­te­ni­te uh­ked ma­jad
Ring­käi­ku jät­ka­tes tut­vus­tas aja­loo­la­ne ka­he kap­te­ni era­muid: „Esi­ne­mist et­te val­mis­ta­des va­li­sin väl­ja ku­na­gi­sed uh­ke­mad ma­jad ja siis sain tea­da, et need olid kuu­lu­nud lae­va­kap­te­ni­te­le.”

Ühes ma­jas elas Käs­mu me­re­koo­li lõ­pe­ta­nud kaug­sõi­du­kap­ten Gus­tav Lil­le­berg, kes sün­dis Ka­ber­nee­me kü­las. Sõ­ja ja­lust Ka­na­das­se asu­nud mees aval­das To­ron­tos luu­le­ko­gu „Maa, me­ri, tuul” (pseu­do­nüüm G. Rand­la­ne). Osa luu­le­tu­si on vii­sis­ta­nud Jü­ri Mand­re ja neid kan­ti et­te üle­maailm­se­tel Es­to-päe­va­del: „Sääl Soo­me­la­he lõu­na­ran­na lii­val…”, „Sa lau­lu­lind, laul­sid siis mul­le…”.

Lae­va­kap­ten Au­gust Kvels­tein os­tis Sal­mis­tu­le ta­lu um­bes 1917. aas­tal. Hei­ki Pär­di raa­ma­tus­se „Ees­ti ta­lu­häär­be­rid” va­li­tud ka­he­kord­ses ma­jas käib pa­ras­ja­gu res­tau­ree­ri­mi­ne.
„Kuns­tia­ja­loo­la­se­na ar­van, et tei­ne kor­rus ehi­ta­ti 1920. aas­ta­te tei­sel poo­lel. Ma­jas käies on nä­ha, et va­nad pal­gid on kir­ve­ga ta­hu­tud ja tei­sel kor­ru­sel on sae­ga lõi­ga­tud. Va­nap­roua Ma­rie-Mad­le­ne Kvels­tein, kes elas 98aas­ta­seks, ole­vat is­tu­nud tei­se kor­ru­se klaa­si­tud rõ­dul kiik­too­lis ja vaa­da­nud merd. Elu lõ­pu­ni,” rää­kis Reet Pius.

Au­gust Kvels­tei­nil oli kolm lae­va ja ma­ja ka Tal­lin­nas Vab­ri­ku tä­na­val. Pe­res sir­gu­sid ne­li last, mõ­le­mad po­jad huk­ku­sid Tei­se maail­ma­sõ­ja ajal, tüt­red põ­ge­ne­sid Root­si kau­du Ka­na­das­se.

Sal­mis­tu tõm­bas ju­ba Nõu­ko­gu­de või­mu ajal tun­tud ini­me­si puh­ka­ma. Pea­tä­na­valt pais­tis pu­na­se ka­tu­se­ga su­vi­la, kus käis ram­mu taas­ta­mas maad­lu­se olüm­pia­võit­ja Jo­han­nes Kot­kas, ke­da kü­las­ta­sid ma­le­suur­meis­ter Paul Ke­res ja lau­lu­taat Gus­tav Er­ne­saks. Siin su­vi­ta­sid ka te­le­tä­hed Ali­ce Tal­vik ja Ma­ti Tal­vik.

Pä­rast­lõu­nal asen­dus päi­ke­se­pais­te vih­ma­sa­ju­ga. Sa­da­ma par­ki­misp­lat­si­le püs­ti­ta­tud suu­res tel­gis müü­di söö­ke, joo­ke ja kä­si­tööd. Ah­jus küp­se­sid les­tad. Suu­rel pan­nil praa­dis kap­sast, kar­tu­leid ja vors­ti­ke­si kü­la­ko­gu lii­ge Ur­mas Ad­rat, kes rõ­hu­tas, et siin­se kan­di ela­ni­ku­na ol­nuks patt jät­ta aas­ta­päe­va tä­his­ta­ma­ta.

„Olen ela­nud üle 30 aas­ta Kuu­sa­lu val­las ja vii­ma­sed küm­me aas­tat Pe­das­saa­res paik­selt. Ehi­ta­sin sin­na elu­ma­ja. Sal­mis­tu­le tõm­bab ini­me­si me­ri. Mi­na elan met­sa ää­res, mind võ­lub mets roh­kem. Me­re juur­de võib ala­ta tul­la,” üt­les Ur­mas Ad­rat.

Sal­mis­tu 12liik­me­li­ses kü­la­ko­gus on esin­da­jad kõi­gist viiest osast – ran­na­kü­last, Sal­mis­tu tee piir­kon­nast, Pe­das­saa­rest, Laa­nest ja Klauk­sest. Eluo­lu saab kü­la­va­nem Ind­rek Suit­su sõ­nul pa­ran­da­da koos­kõ­las­ta­tu­malt, kui üks­teist pa­re­mi­ni tun­tak­se ja iga kü­lao­sa tee­ma­sid tea­tak­se.

„Kü­las­se on sis­se kir­ju­ta­tud 155 ini­mest, neist sa­da­kond on pü­sie­la­ni­kud, su­vel aga ela­ni­ke arv ka­he­kor­dis­tub. Aas­ta­päe­val kes­ken­du­si­me ko­gu­kond­li­ku­le suht­le­mi­se­le ja tut­vu­mi­se­le,” rää­kis 2003. aas­tast Sal­mis­tul elav Ind­rek Suits.

Peo­tu­ju tõst­sid Kuu­sa­lu rah­va­tant­suan­sam­bel Ka­bu­ja­la­ke, rah­va­tant­si­jad Vorm­silt ja tant­suan­sam­bel Laa­re. Kü­la­rah­vas mee­nu­tas oma­kan­di­me­he Pee­di Vel­lo üt­lust: „Är­me võõ­raks jää!” Ar­va­ti, et see so­biks häs­ti Sal­mis­tu mo­toks.

Sal­mis­tu di­gi­taal­sed kaar­did

Rah­vu­sar­hii­vis on või­ma­lik vaa­da­ta Sal­mis­tu va­nu kaar­te, kui te­ha end ko­du­le­hel www.ra.ee kasutajaks. Kaardid on leitavad Rahvusarhiivi AIS detailotsinguga: Axel Holmi kaart Kiiu mõisast 1693. aastast EAA.1.2.C-I-4, Valkla kaart EAA.1.2.C-I-2, Kolga mõisa kaart 1880, Salmistu kaart EAA.3724.4.111 vaateaken 47.