RAINER VAKRA: „Jäätmeseaduse muudatus teeb prügiveo harvemaks.“

2212

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees RAINER VAKRA tutvustas Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogule jäätmeseaduse muudatusi.
RAINER VAKRA märkis, et omavalitsustel peab olema jäätmesüsteemis suurem roll.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, jäätmeseaduse muudatuste üks autoritest Rainer Vakra tutvustas 18. juunil Kostiveres Harjumaa omavalitsusjuhtidele jäätmekava muudatusi, mis vähendavad jäätmete tekkimist ja prügiveo teenuse hinda ning suurendavad korduvkasutust. Jäätmeseadus jõustub 1. oktoobril.

Ta rõhutas, et jäätmekava peab aitama kahandada keskkonnariski: „Jäätmete tekkimise vähendamiseks või vältimiseks on vaja arendada jäätmete kogumis- ja käitlusvõrku, et 2020. aastaks läheks korduvkasutusse 50 protsenti olmejäätmetest. See on keeruline ülesanne.“
Kohalike omavalitsuste rolli jäätmeveo korraldamisel ja selle kontrollimisel on tema sõnul vaja suurendada.

Jäätmevedu kord 3 kuu jooksul

Üks muudatus on, et omavalitsus võib tulevikus lubada jäätmevedu harvem. Kui seni on kohustuslik jäätmed ära anda vähemalt kord kuus, siis edaspidi on võimalik kolme kuu jooksul: „Kui kuu lõpuks on vaja prügikast täis saada, ei motiveeri see sorteerima. Võitsime selle, et enam ei viida prügi metsa alla, kuid nüüd oleks vaja astuda järgmine samm.“

Ta selgitas, et prügiauto saaks harvem käia nii suvilates kui tihe­asustusalal olevatel suurtel kruntidel, kus on võimalik komposteerida: „Omavalitsus saab oma jäätmekavasse need tingimused sisse kirjutada. Jäätmespetsialist vaatab krundi üle ning kui nõuded on täidetud, prügi keskkonnasõbralikult sorteeritud, võib lubada prügivedu ka kord kolme kuu jooksul.“

Rainer Vakra rääkis, et prügiveo korraldamine on ja jääb omavalitsuste ülesandeks: „Jäätmevedu võib jätkata koos naaberomavalitsustega, volitades selleks mittetulundusühingut või sihtasutust. Muutub aga see, et omavalitsuse allüksus ei saa enam küsida oma tegevuse eest elanikelt vahendustasu. Poleks niiöelda varjatud prügimaksu, nagu on praegu Tallinnas.“

Ta lausus, et omavalitsused saavad endiselt teha jäätmehankeid koos ning mitmes osas: „Munitsipaalmonopolide loomine pole aga see, millega hinda alla tuua. Hind peab tekkima konkursi alusel, seal võib osaleda ka omavalitsus oma ettevõttega. Kui omavalitsusjuhid hakkavad hinda määrama, neid ilmselt enam tagasi ei valitaks.“

Olmejäätmetele maks peale

Keskkonnasäästlikkusele aitab kaasa ka olmejäätmete maksustamine, millest üks osa laekuks omavalitsusse.

Rainer Vakra: „Mida rohkem olmejäätmeid, seda rohkem saab omavalitsus raha. Ühest küljest tore ja mõistlik, et prügi sorteeritakse, kuid selle arvelt tulubaas väheneb. Ühtse tulubaasi jaoks tuleb seega luua ühtne arusaam, kuidas jäätmekäitlust korraldatakse.“
Seaduse muutmine on keskkonnakomisjoni esimehe arvates vajalik, sest olmejäätmetest on saanud tooraine: „Eestis on viimasel ajal rajatud viis europrügilat, kus toimub ainult ladestamine, kuid need pole jäätmekeskused. Euroopa Liidu ja omavalitsuste rahaga on tehtud tohutult ladestamisvõimalusi, see on selge üleinvesteerimine.“

Ta tõi näite, et Eestis tekib aastas 390 000 tonni jäätmeid, kuid neid on võimalik põletada 400 000 tonni: „Kuna riik suudab rohkem põletada kui toota, on toodud välisriikidest prügi siia põletamisele ning Eesti on sellele peale maksnud.“

Vallavanemad pooldavad taaskasutust

Anija vallavanem Arvi Karotam kommenteeris, et Rainer Vakra ettekanne oli ülevaatlik ja asjalik: „Anija vallas on plaanis korraldada   jäätmeveo kaheosaline hange, mis peaks vallaelanikele and­ma võimaluse saada õiglase turuhinna ja kvaliteedi suhtega teenuse. Jäätmete kogumise teemat ja vastuvõetud seadusest tulenevat on kavas arutada volikogu istungil augustis.“

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi lausus, et taaskasutust on võimalik suurendada vaid keskkonnateadlikkuse kasvu abil: „Muud võimalused, näiteks kõrgem maksustamine, toob kaasa soovimatuid kõrvalnähtusi. Konteineri tühjendamise sagedust pole põhjust muuta, saab valida endale konteineri, mille maht vastav tekkivale jäätmehulgale. Kui eluhoonet kasutatakse ainult suvel, on võimalik tellida prügivedu ka ainult siis.“

Vallavanem märkis, et Kuusalu valla jäätmekorraldus toimib hästi: „Meil on jäätmejaam ning korraldame ohtlike jäätmete kogumist. Loodetavasti toimib kõik nii hästi ka vastvalitud uue jäätmekäitlejaga.“

Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi nentis, et taaskasutus on alati tervitatav, kuid jäätmeteemal rääkimine on tema arvates ajaraiskamine: „Harvemat veograafikut võimaldatakse ka praegu. Muidugi saab teha kõike läbimõeldult, peab olema tagatud, et biolagunevad jäätmed ei satuks tavalise olmeprügi hulka. Korraldatud veo põhimõte on õige ning ennast tõestanud. Muudetakse nüansse ja see on ka normaalne. Igaühe kuueelarves on jäätmetega seonduv osa kõige pisem.“

Vallavanem tõdes, et jäätmed on äri, soovitakse oma positsiooni turul parandada ning kasumit suurendada: „Seaduseloojad peavad jääma kainelt mõtlevateks ega kirjutama seadustesse sätteid kellegi soovide järgi, ärihuvi peab olema tagaplaanil. Seadus peab olema kirjutatud nii, et need, kes ei soovi sorteerida ja taaskasutamist harrastada, maksaksid ka oma teenuse eest rohkem.“