Käes on kesksuvine aeg. Läbi aastate on olnud suvi see aeg, mil noored, kas 9. klassi lõpetanud või keskhariduse saanud, on teelahkmel – mida teha oma õpingutega edasi. Suurem osa noori on oma valiku teinud või kui ei, siis on veel võimalus – paljudes kutseõppeasutustes toimub vastuvõtt. Ja õppima võivad tulla ka kõik täiskasvanud, kes soovivad omandada uut kutset või täiendada enda teadmisi juba õpitud ametialal.
Haridusmaastikul toimuvad muudatused nii kõrghariduses kui ka gümnaasiumi tasemel. Kutseõppes on samuti muudatused ees, töötatakse välja uusi 4. ja 5. taseme õppekavu, aluseks kutsestandardid ja õpe on kompetentsipõhine.
Mis on kutsesüsteem? See on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga, aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.
Kutsesüsteemi kõikides osades on kaasatud tööturu osapooled – tööandjad, töötajad, riik, koolitajad. Kokkulepped sünnivad eri osapoolte koostöös. Süsteem on nii kontseptuaalselt kui tegelikult üles ehitatud kompetentsuspõhiselt.
Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. See on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning sellel erialal tegutsemiseks vajalikku pädevust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks (tuleb sooritada kutseeksam) ning vastav välja-, täiend- ja ümberõpe.
Kutseõppeasutustes on võimalik õpinguid alustada olenemata varasemast haridustasemest. Kutseõppe süsteemi korraldatakse ümber alates 2013/2014 õppeaastast. Alates 1. septembrist 2017 toimub vastuvõtt ainult uute põhimõtete alusel koostatud õppekavadele. Kuni selle tärminini võib toimuda vastuvõtt õppekavadele, mis on koostatud senise kutseõppeliigituse alusel. Kutsekoolid koostavad kutseõppe õppekavad reeglina kutsestandardite järgi ning sellest sõltub ka õppekava tase.
Kutseõppe uued liigid on: 4. taseme kutseõpe – õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu, 5. taseme kutseõpe ehk kutseeriharidusõpe – õpingute alustamise tingimus on keskharidus.
Kuidas saab kutsesüsteem toetada sinu tegevust? Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus – oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus. Kutsestandard ütleb, milline kompetentsus sul peaks olema, et oma kutsealal edukalt tegutseda. Kui oled leidnud sinu tööle või huvidele vastava kutsestandardi, siis võid lasta oma kompetentsust hinnata. Hindamise tulemusena otsustab vastav kutset andev organ, kas sul on olemas vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ning edukat tegutsemist kutsealal. Positiivse otsuse järel väljastatakse sulle kutsetunnistus. Selle omamine on vabatahtlik ning ei ole töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks nõutud kutsetunnistuse olemasolu.
Soovin meile kõigile õigeid valikuid ja õppida pole kunagi hilja. Kutseõppe alustamise eel leiab kasulikku infot erialade ja koolide kohta õppimisvõimaluste andmebaasist www.kutseharidus.ee.
