
Arenduskoja korraldatud rahvusvahelisel konverentsil „Kestlik koostöö“ osalesid 20 partnerpiirkonna esindajad.
Euroopa Liidu Leader-progammi uuel perioodil 2023-2027 jagatakse Eestis taas maaelu hoidmiseks ja edendamiseks tegevuspiirkondadele kümneid miljoneid eurosid.
Regionaalselt moodustatud Leader-grupid koostavad alanud perioodi jaoks praegu arengustrateegiaid.
Leaderi eelmine periood kestis aastatel 2014-2020, Covidi tõttu oli 2021-2022 üleminekuperiood. MTÜ Arenduskoda Leader-piirkond sai üleminekuperioodiks riigieelarvest tegevustoetust 1 222 016,95 eurot, MTÜ Ida-Harju Koostöökoda 1 077 378,56 eurot.
Uue perioodi toetussummasid pole seni riiklikult kinnitatud, maaeluministeeriumis tegeletakse Euroopa Liidu juhiste järgi uueks perioodiks vajaminevate dokumentide väljatöötamisega.
Konverentsi teemad – maaettevõtlus, kohalik toit, arukad külad
MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonda kuuluvad Harjumaalt Kuusalu vald ja Loksa linn ning Lääne-Virumaalt Tapa, Haljala ja Kadrina vald. Arenduskoja algatusel osalesid Jänedal toimunud rahvusvahelisele konverentsil Eestist 12 Leader-tegevusgrupi ja 8 välispartneri esindajad. Nii Lätist kui Sloveeniast olid kohal kolme, Soomest kahe tegevuspiirkonna juhid. Kokku oli konverentsil osalenuid ligi 50. Osa ei saanud võtta koostööpartnerid Portugalist.
Eesti 26 Leader-tegevusrühmast olid Arenduskoja konverentsil esindatud ligi pooled. Nende seas ka Ida-Harju Koostöökoda, kuhu kuuluvad Anija, Raasiku ja Kose vald, ning Põhja-Harju Koostöökogu, mis tegutseb Jõelähtme, Rae ja Viimsi vallas.
Tegevjuht Heiki Vuntus: „Ilma koostööprojektide ja -partneriteta poleks me Arenduskojas praegu need, kes me oleme. Rohkem kui kümne aasta jooksul oleme kaasanud ettevõtjaid, loonud koostöövõrgustikud. Soovime Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd jätkata ning kutsusime seoses järgmise strateegia koostamisega senised partnerid kokku, et arutada laiemalt, kuidas võiks minna edasi ja keda veel kaasata.“
Küsimusele, kas ka teised Leader-tegevusgrupid on korraldanud või korraldamas uue strateegia koostamise käigus taolisi kokkusaamisi, vastas ta, et tema teada Eestis teist sarnast laiapõhjalist kokkusaamist pole tehtud.
Töögruppides aruteludest osa võtnud Reve Lambur, kes on Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja, kommenteeris, et rahvusvaheliste koostööprojektide kohta on aeg-ajalt küsitud, miks neid tehakse ja käiakse reisidel: „Reisid ja kohtumised annavad uusi tutvusi, inspiratsiooni ja ideid väikeettevõtete arendamiseks. Kui väikesed ettevõtted on edukad, on edukas ka kogu piirkond. Ettevõtjatel oleks selliseid õppekäike ja -kohtumisi keeruline üksi korraldada, aga Leader-programmi abil on leitud eestvedajad ja saadud rahalist tuge.“
Esmalt tutvustasid Eesti, Läti, Sloveenia ja Soome Leader-gruppide juhid või juhatuse liikmed konverentsil oma piirkonnas seni läbi viidud kohalikke ja rahvusvahelisi projekte.
Arenduskoja koostööprojektidel on kaks suunda. Projektijuht Eha Paas kõneles Põhja-Eesti ja laiemalt kohaliku toidu projektidest. Projektijuht Katrin Suursoo tegi ülevaate rahvusparkidega piirkondade säästva turismi ja ettevõtluse projektidest. Mõlema valdkonna projektid, mis ellu viidud Arenduskoja eestvedamisel, on pälvinud Leader-projektide konkursil üleriigilise tunnustuse. Toiduprojektide suurim tulemus oli Põhja-Eesti maitsete aasta korraldamine, rahvusparkide projekti abil said Lahemaa rahvuspark ja Soomaa rahvuspark Europarc sertifikaadi.
Konverentsil järgnes arutelu temaatilistes töögruppides. Kogutud ettepanekutest koostati loetelud edasiste koostööprojektide võimalikest tegevustest, eesmärkidest ja soovitavatest tulemustest.
Aruteluteemad olid „Kestlik maaettevõtlus“, „Kohalik toit“ ning uuel perioodil üle-euroopalise suunana lisandunud „Arukad külad ja energiakogukonnad“.
Kestliku maaettevõtluse projekti edaspidiste tegevuste loetelus on ka Europarc strateegiate uuendamine Lahemaal, Soomaal ja Matsalus ning uue sertifikaadi toomise ettevalmistusele kaasa aitamine Alutagusele, Karulale ja Vilsandile; uute ettevõtete kaasamine projektitegevustesse; mööda Eestit liikuva ja maaelu propageeriva tivoli-laada traditsiooni loomine; rahvusvahelise koostöövõrgustiku laiendamine; õppreisidest ja töötubadest videote tegemine.
Kohaliku toidu projekti tegevuste ideede nimekirja pandi ka Eesti toiduvõrgustiku ja oma kaupluse loomine, tootjate koolitamine hinnakujunduse osas, kohaliku tervisliku kiirtoidu arendamine, lasterestod, supidiskod, kohaliku toidu propageerimine saadete ja YouTube’i abil, toidujagamiskappide paigaldamine, õppereisid ja töötoad.
Arukate külade koostööprojektide tegevuste seas on jäätmekäitluse parendamist soodustavad ettevõtmised, heade näidete levitamine, energiaseadusandluse muutmist toetavad tegevused, targa transpordi soodustamine, kogukonnaühtsust toetavad projektid.
Jäneda kokkusaamise teisel päeval näidati külalistele Leaderi programmist toetatud kohti – käidi Moe piiritusetehase muuseumis, Kadrina Nostalgiakeskuses, Kuusiku loodustalus, Kolga seltsimajas ja Hara sadamas.
Tegevjuht Heiki Vuntus: „Uus strateegia tuleb maaeluministeeriumile saata 31. maiks. Rahvusvahelise koostöö osas on kavas leida lisaks olemasolevatele ka uusi välispartnereid. Konverentsi töörühmas pakuti uuteks geograafilisteks piirkondadeks Horvaatia, Saksamaa, Austria, Gruusia ja Prantsusmaa.“
Konverentsil osalenud Leader-partnerid
Rahvusparkide ja kestliku maaettevõtluse projektid – Rohelise Jõemaa Koostöökogu; Kodukant Läänemaa; Lätist kaks Leader-gruppi Gauja rahvuspargist ja Põhja-Kurzeme piirkond; Sloveeniast Snežnik ja Nanos, Soca Valley ning Bogatstvo Podeželja.
Kohaliku ja Põhja-Eesti toidu projektid – Ida-Harju Koostöökoda; Põhja-Harju Koostöökogu; Lääne-Virumaalt Partnerid, Virumaa Koostöökogu ja PAIK; Ida-Virumaalt Peipsi-Alutaguse Koostöökoda ja Kirderanniku Koostöökogu; Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ning Soomest Sepra ja Etelä-Karjalan Kärki.