Kuusalu keskkooli 12. klassi õpilasele BRENDA TILGALE ja ta kolmele võistkonnakaaslasele anti vabariigi presidendi kultuurirahastu noore sportlase preemiana 1000 eurot.
Invaujuja BRENDA TILK ja presidendi abikaasa EVELIN ILVES. Foto Rene Suurkaev
Evelin Ilves korraldas reedel, 31. mail Kadriorus vastuvõtu vabariigi presidendi kultuurirahastu presidendi abikaasa allfondist premeeritud noortele sportlastele, keda seekord oli 7: jalgrattasportlane Erik Kangilaski ja allveeujuja Ksenia Belomestnova Tallinnast, lauatennisist Viktoria Lohk Hiiumaalt ning puuetega ujujad klubist Meduus: Brenda Tilk Kuusalu vallast ja Matz Topkin, Leon Bauer, Robin Liksor Tallinnast. Kutse said ka noorte sportlaste pereliikmed.
Kuusalu vallas Kiiu alevik Rünka talus elav Brenda Tilk käis vastuvõtul koos vanemate Marian Sitsi ja Margus Tilga ning õdede Gerda ja Sandraga.
Brenda Tilk on sündinud 1994. aastal. Ujumisega hakkas tegelema 3aastaselt Tallinnas taastusravikeskuses, kuna tal diagnoositi sidekoehaigus, mille tõttu on liigesed deformeerunud ja kasv väike. Tänu ujumisele ning varakult alustatud massaažidele-võimlemisele on ta säilitanud liikumisvõime.
Ujumistreeningutega hakkas ta puuetega inimeste ujumisklubis Meduus tegelema 2006. aastal. Teda treenib Õnne Pollisinski. Preemiaks saadud 1000 eurot läheb Brenda Tilga ja ta kolme võistkonnakaaslase puhul Berliinis toimunud Saksamaa lahtistel meistrivõistlustel osalemise katteks.
Võistlused toimusid Saksamaal kaks nädalat tagasi. Brenda Tilk saavutas seal oma puudeklassis, mis on S-7, kõigil aladel isikliku rekordi. Hõbemedali sai ta 200 meetri krooli- ning pronksmedali 50 meetri seliliujumises. Tema puudeklassis oli kokku 10 võistlejat, vanim osaleja ja suurim konkurent on 43aastane naine Saksamaalt.
Tänu edukale esinemisele ja sealt saadud klassifikatsioonile on Brenda Tilgal võimalus minna Eestit esindama edaspidi Euroopa- ja maailmameistrivõistlustele ning paraolümpiamängudele, mis tulevad 2016. aastal Rios.
Brenda Tilk on ka tänavune Eesti meister puuetega ujujate seas 16aastaste ja vanemate naiste arvestuses – kokku liideti kolme ala tulemused: 50 meetrit krooli-, selili- ja liblikujumises.
Ta jutustab, et sõidab Tallinnasse Nõmme või Õismäe ujulasse trenni tegema viis korda nädalas ning see võtab päris palju aega. Kuna tänavu kevadel tuli keskkooli lõpetamisega seoses teha riigieksameid, treenis ta osadel õhtutel Kuusalu ujulas.
„Kooli ajal on raske aega planeerida, aga peab jõudma. Õppeedukusega pole väga viga, valdavalt on neljad,“ räägib neiu.
Klassijuhataja Elle Halliksaar kiidab, et Brenda Tilk on väga sihikindel, tahtejõuline ja tubli: „Ta on ka kaastundlik, oskab teisi märgata. Tänu temale on ka klassikaaslased õppinud oleme teiste suhtes tähelepanelikud. Kuigi Brenda on väikest kasvu, siis meie seda õieti ei märkagi, sest ta saab ise kõigega hakkama. On kiiduväärt, et ema ei ole temas juurutanud õpitud abitust. Kirjutasime aastaraamatusse, et Brenda on väike vapper tinasõdur.“
Marian Sits tunnustab omakorda, et õpetajad on võtnud kuulda palvet mitte kohelda tütart teistest erinevalt: „Kui ei ulata, siis toob tooli, pole vaja kõike tema eest teha. Ujuma hakkasime Brendaga tänu Kuusalu lasteaia õpetajale Maila Tammele. Lasteaia juurde moodustati puuetega laste rühm, Maila Tamm suunas meid Tallinnasse spetsialistide jutule ning tänu sellele saime kohe professionaalset abi. Vahel sõitsime lapsega kuude kaupa iga päev Tallinna.“
Ema kiidab ka Kuusalu lasteaias juurutatud korda – teise rühma lapsed said invarühmaga minna mängima, kui olid olnud tublid: „Tekkisid sõbrad, kellega Brenda hakkas õppima samas klassis. Ei tulnud mõtetki panna mujale kooli, läks Kuusallu esimesse klassi nagu teised temavanused.“
Marian Sits tõdeb, et perele tähendab noore tippsportlase treeninglaagrites ja rahvusvahelistel võistlustel osalemine päris suuri rahalisi väljaminekuid: „Tallinna linn hüvitab enda elanike registris olevate noorte sõidu- ja osalemiskulud kolme neljandiku osas. Me palusime sel aastal esmakordselt Kuusalu vallalt toetust, saime 175 eurot.“
Brenda Tilk sõnab, et ise oma väikest kasvu eriti ei märka: „Kui klassipilti vaatan, siis on veidi imelik, muidu ei saa aru. Minu pikkus on 140 sentimeetrit.
Püüan kanda nii kõrgeid kingi, kui on võimalik. Kehalises kasvatuses oli teinekord raske, kõiki spordialasid ei saanud kaasa teha, aga siis pandi kirjalikku tööd tegema. Tuli näiteks kirjutada murdmaajooksust.“
Ta lisab, et plaan on minna edasi õppima, aga sellest ei tahaks enne rääkida, kui on riigieksamite tulemused teada.
Edaspidi on kavas hakata klubi Meduus kaudu õpetama erivajadustega lastele ujumist Kuusalus, selle teemaga tema sõnul praegu tegeletakse: „Tavatrennis on puuetega lastel raske käia ja Tallinnasse paljud ei saa ujuma sõita.“