Rätla dendropargi sügisene värvidemäng

3884

„Kohalikud elanikud teavad küll teeviita, kuid paljud pole ise seni parki vaatamas käinud,“ ütleb omanik MONIKA KANNELMÄE.
MONIKA KANNELMÄE näitab erilisi südamekujulisi puulehti – need on juudapuu lehisel. 

Raasiku valla Rätla külas asuvast dendropargist hakati ajakirjanduses taas rohkem rääkima tänavu. Kevadel pälvis uus omanik Monika Kannelmäe ajakirja Kodu ja Aed võistluse „Kodu kauniks“ diplomi oma isa Aksel Kurdi ja tema elukaaslase, aiakujundaja Irma Tungla rajatud aia-dendropargi väärtustamise ning säilitamise eest.

Park on loodud 27 aastat tagasi endise Udara talu kõrtsihoone ümber, kokku 2 hektarile. Viimased neli aastat on Monika Kannelmäe püüdnud isalt jäänud aeda tundma õppida ja korrastada ning kinnitab, et mida aeg edasi, seda enam on hakanud talle seal toimetamine meeldima. Juba oskab hinnata paljude puude-põõsaste erilisust. Viimasel ajal on ta ka ise uusi taimi juurde toonud, uuendanud püsikuid. „Armastan oma aeda ja olen selle loojatele tänulik ning oma ema abita ei suudaks kogu seda tööd teha,“ lausub ta.

Sõnumitooja tutvustas dendroparki seitse aastat tagasi, 2005. aasta suvel. Siis rääkis Aksel Kurt, kuidas esialgu plaanis teha kollektsioonaia, kuid otsustas pargi kasuks. Ta sõnas, et tegelikult polegi tegu dendropargiga, kuna püsililli on puudest-põõsastest rohkem, pigem väike botaanikaaed. Veel märkis ta, et tema loodul on ka teaduslik tähendus, kuna tegu on Eesti madalama temperatuuriga pargiga, kui taim seal püsima jääb, kasvab ka mujal Eestis.

Irma Tungal kirjeldas, kuidas aed on jaotatud mitmeks osaks, see on inglise stiilis aedade eripära: jaapani stiilis osa, tiigid, lehtpuude ja okaspuude alad.

Monika Kannelmäe jutustab nüüd, et eri aastaaegadel pargis toimetades on talle järjest avanenud, kuivõrd hoolega on seda kujundatud. On sätitud nii, et kogu aeg midagi õitseb. Sügisene efektne värvidemäng toob välja, miks on teatud põõsad kõrvuti kasvama pandud.
Aksel Kurt pidas ise erilisteks punast tamme, Ungarist toodud ussikuuse väikest vormi ja Eesti kõrgeimat kollast mändi.

Tütar plaanib arendada pargist meeldiva väljasõidukoha, kus saab paradiislikus vaikuses ja rahus korraldada koolitusi, pidada piknikuid, tutvuda taimeliikidega, kas või vaadata, millised näevad suureks kasvanuna välja puud-põõsad-püsikud, mida 30sentimeetristena puukoolidest ostetakse.

„Isa tahtis väga, et aed oleks ilus ja eriline. Lähen selle tähe all edasi. Edaspidi on plaan ka kõrtsimaja korda teha, see ei paista metsviinapuude alt praegu väljagi,“ sõnab ta.

Aksel Kurt unistas püstkoja ehitamisest. Monika Kannelmäe eestvedamisel sai suve lõpus valmis aiapaviljon, kuhu mahtus hoovihma eest varju 40liikmeline külalistegrupp. Esmakordselt on lootust abi saada Leader-programmist. Ida-Harju Koostöökoja hindajad otsustasid toetada 5959 euroga dendroparki haldavat OÜd Unimagun, mille omanik on Monika Kannelmäe. Kui abiraha käes, ostab perenaine aiatraktori. Tavalise muruniidukiga kulub aia peale 9 tundi.

Läinudsuvise põuaga jäid tiigid üsna tühjaks. Tarvis oleks ka kaevu- ja kastmissüsteemi.

Eelmine artikkelKuusalu Spordiklubi jooksjatele kuus karikat
Järgmine artikkelKuusalu vallavolikogu esimees on ENN KIRSMAN