JAKO REINASTE ei taha olla tüüpiline poliitik

3397
JAKO REINASTE töötab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude juhina.
JAKO REINASTE töötab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude juhina.

Jako Reinaste, kogusite Valimisliidu Üheskoos esinumbrina Raasiku vallas 112 häält, mis on valla kandidaatide hulgas kolmas tulemus. Kuidas jäite rahule?

„Olen väga rahul. Ma ei hüpanud päris tundmatus kohas vette, umbes sellist häältesaaki ka ootasin. Uus valimisliit toob volikokku kindlasti muutuseid ja tekib valik – kas minna samamoodi edasi või tunnistada probleemide olemasolu.“

Kuidas on teie juured Raasiku vallaga seotud?

„Teen igapäevatööd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis energeetika osakonnas, aga side Raasikuga on tugev. Mu isapoolsed esivanemad on pärit Raasikult. Vanaisa sai talukoha Kalesile, kus olen suurema osa elust elanud. Käisin Tallinnas koolis ning olen linna kiire eluga harjunud. Seal on mul töö, maal suur aed, mets, alatasa nokitsen vana talumaja kallal. Selline elu on viigipükste ja puhvaika vahel valimine, aga vaheldus on mõnus.“

Miks otsustasite kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?

„Ma ei tahtnud enam olla pealtvaataja. Võib kiruda, kuid mõistlikum on pakkuda lahendusi. Pean huumoriga tänama senist vallavalitsust ja -volikogu, kes tõid minuni nii suure hulga probleeme, et ei saanud enam käed rüpes istuda. Oli mugavus, mis ei vii midagi edasi. Nappis aktiivsust ja mõistmist. Oli tunne, et kui ei sekku, jään hüüdjaks hääleks kõrbes.“

Kas olete poliitikaga ka varem tegelenud?

„Otseselt mitte. Maailmavaateliselt olen end teostanud Säästva Arengu Klubis, keskkonnakaitses ning energeetikas. Läksin Tallinna Küttest ministeeriumisse tööle, et valdkond, millega tegeleda, oleks laiem. Ainult palga nimel ei saa töötada. Hea tulemuse saab, kui on huvi.“

Konkurendid hakkasid valimisperioodil kutsuma Üheskoos valimisnimekirja Kättemaksukontoriks, mida sellest arvate?

„Väike huumor ei tee paha. Valimiste ajal ikka juhtub, et kleebitakse silte, kes sai ei ole, ja pannakse suhu sõna, mida sa öelnud pole.“

Üheskoos nimekirjas kandideeris 16 inimest, kellest neli osutus valituks. Kui keeruline oli nimekirja kokku panna?

„Tegelikult oli see lihtne. Kutsusime neid, keda teame, usaldame ning kelle panust soovime. Meie toetajate hulgas on ka tublisid inimesi, kes oleksid volikogus väga vajalikud, kuid ei kandideerinud, sest ei jääks volikogu jaoks aega. Kaasame edaspidi ka neid, kellega koos sai Üheskoos valimisliit loodud ja seistud oma vaadete eest.“

Kui palju te enne valimisperioodi Raasiku valla inimesi tundsite, kas saite tuttavaid juurde?

„Liigun palju ringi, laulan ansamblis Lüü-Türr. Inimesed tunnevad mind rohkem kui mina neid. Mul on sõpru Kalesil, Arukülas ja Raasikul. Vallas on aga mulle võõraid kohti, kus tutvusin enne valimisi tegusate inimestega. Kindlasti pole mul 112 sõpra, mis näitab, et valimiste ajal tõstatatud probleemid läksid vallaelanikele korda. Professionaalseks poliitikuks ma muutuda ei kavatse. Õnneks on mu ümber selliseid sõpru, kes annavad mõista, kui hakkan poliit­broileriks muutuma ja toovad mu maa peale tagasi.“

Mis valmistas vallaelanikele kõige rohkem muret, kui nendega vestlemas käisite?

„Kõige rohkem räägiti transpordist. Igapäevaelu korraldamine algab lihtsatest asjadest. Elu maal on võimalik, kui pääseb poodi, vallamajja, on internet ja valgustus. Ei saa olla, et kus lõpeb asfalt, algab perifeeria ning vallasisese bussi sõidugraafi­kust ja liikumisteest  aru saamiseks läheb vaja mitut pead. Kui tuntakse, et asi on halb, siis nii ongi ja probleemidest peaks kohalik ajakirjandus rohkem kirjutama.“

Mis mulje jättis teile valimiskampaania periood?

„Ootasin rohkem argumenteeritud debatti. Siiani oli puudu konstruktiivsest kriitikast, tahtsime seda pakkuda. Soovisime juhtida tähelepanu probleemidele ja tekitada diskussioone. Oleme kõik inimesed ja vahel oleks targem tunnistada, et ei läinud nii, nagu oli mõeldud.“