Raasikul valmivad paadid, kanuud ja kaatrid

6093

Vennad TARMO ja TALIS SUURORG on paate teinud üle 10 aasta.

„Sellist aastat nagu tänavu ei ole kunagi olnud. Tellimuste järjekorrad on mitme nädala pikkused,“ rääkis Meklean OÜ müügi­juht Talis Suurorg.

Koos venna Tarmo Suur­oruga on ta Raasikul paate teinud 2007. aastast. Vennad rajasid pereettevõtte 2003. aastal, nad lõid kaubamärgi Skipp ning hakkasid koos paate tootma. Alustati ühe mudeli, Skipp 400 valmistamisega. Alguses tegid nad paate Tallinnas Koplis, viie aasta eest kolisid Kehrast pärit paadimeistrid tootmise kodukanti Raasikule.

„Pidime ühel hetkel firma mujale viima ja kuhu siis veel, kui mitte siia, kust ise pärit oleme,’’ rääkis Talis Suurorg.

Paadimeistrite sõnul oli tootmishoonet alguses väga raske leida, otsiti nii Kehra kui Raasiku kandist. Viimaks üürisid vennad teise korruse Raasiku Elektrile kuuluvas hoones Tehase tänaval.

„Lootsime, et saame ikka esimesele korrusele. Paadid tuli teiselt korruselt alla lasta,“ rääkis müügijuht.

Pärast kaht aastat teisel korrusel töötamist avanes võimalus esimesele korrusele kolida. See muutis nende töö lihtsamaks, sest tooted olid aja jooksul muutunud suuremaks ja raskemaks. Praegu valmistavad Tarmo ja Talis Suurorg seitset erinevat mudelit – sõudepaate, kanuusid, väikeseid kaatreid.
Plaan on hakata tootma suuremaid mootorpaate ning võibolla ka uue tehnoloogiaga sõudepaate.

Ostjad nii Eestist kui Soomest
Suurem osa vendade ehitatud paatidest läheb Eestisse, kuid müüakse ka Soome.

„Sealt tulevad tellimused hooaja alguses, hiljem vähem,“ rääkis Talis Suurorg.

Peamine põhjus, miks soomlased Eestis toodetud paatide vastu huvi tunnevad, on tema arvates kvaliteet – Soomes tehakse paate rohkem, kuid nii viimistluse kui omaduste poolest jäävad need Eesti omadele alla.

„Vahe on ilmselt eestlaste ja soomlaste erinevas töökultuuris. Eestlane on visa ja teeb korralikku tööd või oskab tööandja rohkem nõuda,“ arvas Talis Suurorg.

Mehed rääkisid, et paaditootjaid on Eestis teisigi, kuid paljudel puudub oma kaubamärk ja nad teevad allhankeid Soome firmadele. Iseseisvaid tootjaid on umbes kümme. Harjumaal on suuremaid paaditegijaid lisaks Raasikule veel Kiili vallas ja Paldiskis.

Millistest piirkondadest rohkem Skipp paate ostetakse, ei oska müügijuht täpselt öelda. Tema sõnu tullakse igalt poolt, Võrust-Saaremaani, ning asukoht müüginumbreid ei mõjuta.

Töö seitse päeva nädalas
Kuigi tänavu on paadimeistritel käed-jalad tööd täis, oli möödunud aastal ostjaid kasinalt.

„Euro tulek muutis inimesed ettevaatlikuks ja paate osteti vähem,“ jutustas Talis Suurorg.

Sel suvel kasvas paatide müük hoogsalt ja aastat peab ta üheks parimaks: „Oleme püüdnud toota ikka sedasi, et igat mudelit oleks laos vähemalt üks ja klient saaks tellimuse kiiresti kätte. Sel suvel peavad nad mõnikord ootama koguni paar nädalat, enne kui paadi saavad. Tundub, et raha jälle on, inimesed on muutunud julgemaks ja võibolla oleme ka ise muutunud populaarsemaks.“

Tööd on vendadel palju ja paate teevad ka nädalavahetustel. Nad peavad seda normaalseks, sest kliendid soovivad sageli kaupa kätte saada just siis, töö tõttu ei saa nädala keskel Raasikule sõita.

„Meile meeldib, kui ostja tunneb huvi selle vastu, mida ta saab. Tuleb ja vaatab kauba oma silmaga üle,“ selgitas Talis Suurorg.

Kõige rohkem ostetakse Raasikult neljameetrist sõudepaati, Skipp 400, mida esimesena tootma hakati.

„Sellest on saanud klassika. Inimesed tahavad tagasihoidlikku merepaati, kuid eelkõige siiski paati siseveekogudes sõitmiseks,“ rääkis müügijuht.