Iisaka talus saab astuda muinaseestlaste radadel

1956

Perekond VEERSALU loodud muinasraja avamisel said külalised kätt proovida ka käsitöös.
Lahemaal Uuri külas asub Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu, mille maadel kõnnib ringi 175 lammast. Muistse talueluga tutvumine ja kirev käsitöö on meelitanud Veersaludele kuuluva talu õuele huvilisi varemgi. Paar aastat tagasi idanes pere­ema Mare Veersalu peas aga idee, et nende talu võiks veel midagi põnevat pakkuda.


Muistseks taluperenaiseks riietatud MARE VEERSALU õpetab külalisi näpunööri punuma.

„Meil on hiiemets, lohukivid, kivikalmed, muinaspõllud – mitmeid jälgi muinaseestlaste tegevusest. Kuna niigi uudistamas käidi, tahtsime näidata, kuidas siin aastatuhandeid tagasi elati, ja luua muinasrada,“ rääkis Mare Veersalu, kes kolis oma abikaasa Väino Veersalu esivanemate tallu üle 20 aasta tagasi.

Ideele andis lükke osalemine Eesti ning Läti Maaturismi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja projektis Heritage Tourism, mille käigus valiti Eestist välja 15 ettevõtet, kes saavad appi nõustajad. Muinasrajaprojekti nõustajaks määrati ajalooinstituudi vanemteadur Gurly Vedru, kes on tegelenud Kahala järve ääres väljakaevamistega ja piirkonna ajalooga hästi kursis. Nõustaja abiga küpses idee, kuidas muinasraja abil ühendada turism pärandkultuuriga.

Mare Veersalu ideed toetas kogu pere ning nüüd on esimene etapp valmis. Peretütar Liis Veersalu, kes on ühtlasi ka raja giid, avas koos ema Marega muinasaja kombel ehitatud roigasvärava, mis juhatas avamisele tulnud paarkümmend huvilist rännakule muinaseestlaste radadele.

„Rada viib külastajad vanalt külateelt Iisaka talu muinasrajale, kuhu on paigutatud muinasaegset eluolu tutvustavad infotahvlid. Veidi eemal on puudesalu, mida me ise nimetame looduse tänamise paigaks. Sealt avaneb vaade Kahala järvele ja kuusetukale, mis on muistne hiis,“ rääkis Liis Veersalu.

Raja külastajad saavad ka ise näpud soojaks. Proovida saab kedervarre abil villast lõnga teha, puust nõelaga kududa, naha ja liivaga puitu lihvida, kõlapaela kududa ning paela punuda. Oma nöörid võib heade soovide saatel hiies puutüve või -oksa külge siduda, mis on samuti muistne komme.

Mare Veersalul on ideid veel küllaga, kuidas rada huvitavamaks muuta: „Tahame siia ehitada muinasaegsed hooned. Selle asemel tuleb ajutine püstkoda. Lisaks tahame endale püsttelgedega kududa selliseid riideid, nagu kanti muinasajal.“

Kuusalu keskkooli loodusainete õpetaja, õuesõppe eestvedaja Eve Sarap jäi möödunud neljapäeval toimunud pidulikul avamisel muinasrajaga väga rahule: „Polegi vaja minna kaugele  Võsule,  kui  ka  siin  on  võimalik õpilastega meisterdada, panna kokku ajalugu ja loodust.“

Juba varasemalt on Iisaka pererahvas teinud koostööd Kolga keskkooliga. „Melika Kindel, kes annab pärandkultuuriõpet, helistas ja kutsus meid õpilastele muinasaega tutvustama. Viisime Iisaka talus läbi 32 õppetundi, õpetasime oma talu näitel muinaskultuuri ja käsitööd,“ ütles Mare Veersalu.

Kellel on huvi edaspidi muinasrada külastada, peaksid sellest pererahvale varakult teada andma. „Nädal aega võiks ette teatada, et me saaksime valmis olla,“ sõnas Mare Veersalu.