
„Naine peab mitmeid kordi rohkem tööd tegema, et teda tähele pandaks, naised kuulevad tihti, et naisrühmi ei ole huvitav vaadata. Mina tahan näidata, et naisrühmades on ilu ja vastutus iseenda ja kogu rühma ning meie kultuuri jätkuvuse ees,“ märkis Janne Kuuskla, kes juhendab lisaks Kehra, Raasiku ja Aegviidu lastele rahvatantsu ka eri vanuses naiste rühmadele.
Tema naisrühmad Raasikult, Aegviidust ja Tallinnast andsid naistepäeva paiku Raasiku rahvamajas teist korda ühiskontserdi „Naine ja tema olemus“. Külalisena osales laupäeval, 9. märtsil toimunud kontserdil Aruküla segarühm Lapulised, mida juhendab Reet Hänikene.
3 vanemat ja 2 uut rühma
Janne Kuuskla jutustas, kuna tantsijatel on vähe esinemisi, vaja oleks rohkem, oli tal aastaid mõte organiseerida oma kõigi naisrühmade ühisesinemine. Ta rääkis sellest Raasiku rahvamaja eelmisele juhatajale Helle Vagale, kes kiitis mõtte heaks ning pakkus välja, et naisrühmadega võiks teha naistepäevakontserdi.
„Mul oli kontserdist kindel ettekujutus, tahtsin sellega pöörata tähelepanu just naistele. Raasiku Rõõmuliste tantsija Hele-Riin Järveots pani mu mõtte sõnadesse, mõtles välja nime „Naine ja tema olemus“, ning aitas kavasid teha,“ rääkis Janne Kuuskla möödunud kevadel esmakordselt toimunud ettevõtmisest.
Tänavuse kontserdi nimi oli mulluse jätkuks „Naine ja tema olemus 2“. Janne Kuuskla rühmadest esinesid naisrühm Rõõmulised, memmede rühm Krõõt ja perede rühm Õnnelised Raasikult, Aegviidu naisrühm ning Tallinna naisrühm Palmikud.
Naisrühma Rõõmulised juhendab Janne Kuuskla 2009. aasta sügisest, mil ta rahvatantsujuhendajana alustas, ning memmede rühma Krõõt alates 2010. aastast, Tallinna Palmikuid 2014. aastast.
„Aegviidu naisrühm on uus, tegutseme eelmise aasta algusest. Ettepaneku rühm luua tegi mulle Birgit Pihlamäe, kes oli siis Aegviidu rahvamaja juhataja. Kuulutuse peale tulid esialgu kohale kolm-neli naist, kevadeks oli meid viis, mina ise olin kuues. Septembris, kui uut hooaega alustasime, tulid juba 13 naist,“ ütles juhendaja.
Tema kõige uuem rühm, kes tegi laupäeval esinemisdebüüdi, on Õnnelised, kus tantsivad emad-isad koos väikeste lastega: „Idee sain sellest, et Harjumaa tänavusel tantsupeol on üks tants saatjatega väikelastele, tantsu esitatakse koos segarühmadega. Teen Raasikul beebikooli ja küsisin sealsetelt emmedelt, kas nad on huvitatud peol osalema. Kuna huvilisi oli, siis otsustasime, et teeme ära.“
Raasikult on rühmas viis tantsupaari, neist kolm ema lapsega ning ühest perest ema ja isa kahe lapsega, kuues paar on Janne Kuuskla tütar koos oma tütrega Peetri alevikust. Juhendaja 9kuune lapselaps on tantsurühma noorim liige, teised lapsed on 1,5-5aastased. Segarühmaks, kellega koos Õnnelised tantsivad, kutsuti Aruküla rühm Lapulised.
„Käisin ka Lapulistele seda tantsu õpetamas. Laupäeval said rühmad esimest korda kokku, paar korda tegid tantsu koos läbi ja siis kohe oli esinemine. Minu meelest tuli hästi välja, see on ilus ja südamlik tants,“ sõnas Janne Kuuskla.
Järgmisel korral tantsitakse seda 1. juunil Arukülas Raasiku valla laulu- ja tantsupeol, seejärel 9. juunil Harjumaa peol Keilas. Kas Õnnelised ka pärast maakonna tantsupidu jätkab, ei oska juhendaja veel öelda, esialgu oli see mõeldud projektirühmana: „Kuid nad on väga aktiivsed, osa naisi otsisid endale ise ka rahvariided, ja nendega on olnud koos tore harjutada.“
Mitu esmaesitust
Ligi 50 minuti pikkusel kontserdil esinesid Raasiku rahvamajas täissaalile eri rühmades kokku 70 rahvatantsijat. Nagu eelmisel aastal, oli ka tänavu kavas 16 tantsu. Neist kolm olid mitme rühma ühistantsud, lisaks tantsisid rühmad 2-3 tantsu eraldi, ühe tantsu esitas Janne Kuuskla üksi. Mõned esitatud tantsud on Harjumaa suvise tantsupeo kavas. Viis tantsu, mida Raasikul tantsiti, on juhendaja looming, neist kahel olid esmaesitused, kolme tantsiti teist korda.
„Rõõmulistel ja Palmikutel oli minu tantsu esiettekanne, Aegviidu rühm esitas minu tantsu esimest korda mullu Anija valla päeval, memmede rühm Kehras põlvkondade peol. Ka mina esitasin oma tantsu teist korda – esimest korda tantsisin seda 2021. aastal Raasiku jaanitulel. Kuna oli Covidi aeg ja rühmad koos ei käinud, tantsisingi üksi,“ lausus Janne Kuuskla.
Laupäevaseks kontserdiks õpitu oleks tema hinnangul tahtnud veel natuke „laagerduda“, kuid tantsud olid valitud erinevad, kontsert sai ilus ja sujus hästi. Ka publikule meeldis, juhendaja ja esinejad said palju tänu- ja kiidusõnu.
„Tundub, et tantsijaile meeldib ja nad juba ootavad seda esinemist ning ka vaatajad on meid üles leidnud – saal oli nii täis, et ruumi jäi isegi puudu,“ kõneles tantsurühmade juhendaja.
Janne Kuuskla on seda meelt, et tema naisrühmade ühiskontserdist Raasikul võiks saada iga-aastane traditsioon ning kuna eesmärk on näidata naiste olemust, võiks see ka edaspidi toimuda naistepäeva paiku.