Möödunud nädalal jagas Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) sotsiaalmeedias blogipostitust, millega kutsuti Kehra Ülejõe terviseraja lähistele metsanäitust vaatama. Seal ohtlike puude raiet korraldades olid RMK looduskaitseosakonna töötajad eemaldamisele määratud puude tüvedelt avastanud maalitud looma- ja linnupilte. Anija vallaelanike Facebooki gruppides levis postitus kulutulena. Selgus, et mõnigi kohalik inimene oli terviseraja lähistel metsas käies puutüvede maalitud näitust näinud ning maalitud puid pildistanud.
RMK looduskasutuse kommunikatsioonipartner Kristi Kool rääkis Sõnumitoojale, et Kehra terviseradade ümbruse riigimetsades on ulatuslik üraskikolle, paiguti on 25-40 protsenti kuuskedest hukkunud.
„Puud, mis olid päris raja ääres ja võinuks inimestele kaela kukkuda, tuli eemaldada. Töid planeerides avastasid meie looduskaitseosakonna töötajad need toredad pildid. Et raja ääres oli piltidega puid vähe, sai kõik maalid alles jätta – puud tulbastati selliselt kõrguselt, et pildid oleksid näha,“ lausus ta.
Kui RMK looduskaitsespetsialist Triin Leetmaa ja tööjuht Harti Paimets läksid Kehra metsa tööd üle vaatama, astus nende juurde inimene, kes tänas, et piltidega puud alles jäeti.
„Ega ta kohe öelnud, et need on tema tehtud, kuid lõpuks tuli see jutu sees siiski välja. Palusime luba teha tema piltidest RMK blogisse postitus ja fotod. Saime nõusoleku, kui jätame autori nime enda teada,“ sõnas Kristi Kool, kelle kaudu sai ka Sõnumitooja salapärase kunstnikuga kontakti.
Viimased pildid 2024. aasta loomast ja linnust
Idee hakata puudele maalima sai Kehra metsakunstnik siis, kui nägi samas metsas, et keegi oli koore maha visanud puu tüvele pastakaga midagi kirjutanud. Ta mõtles, et sellistele kuivanud ja kooreta puudele saaks ka joonistada.
Esimese pildi tegi ta kaks aastat tagasi, Ukrainas alanud sõja teisel päeval. Sõja algus oli talle suur šokk ja maalimine aitas tõsta tuju ning näha maailma helgemas valguses. Samuti lootis, et metsapiltidest on raskel ajal rõõmu ka teistele inimestele. Vahelduva eduga on ta maalinud siiani, kokku on Kehra terviseraja ümbruse metsas ligi 70 tema tehtud pilti lindudest-loomadest. Mõned maalitud puudest on aja jooksul maha langenud.
Metsakunstnik kasutab õlivärve, elavat puud ta lõuendiks ei võta, maalib ainult neile puutüvedele, mis on juba kuivanud või lagunemas, nii et koor on maas. Maalib neile Eesti metsloomade ja -lindude pilte. Modellide valikul on ta saanud inspiratsiooni looma- ja linnuraamatutest. Ühe pildi jaoks kuluv aeg sõltub sellest, keda maalib ning kui palju eri värve selleks kasutab. Lihtsama töö saab valmis poole tunniga, raskem ja suurem võtab paar-kolm tundi. Mõne keerulisema värvigammaga linnu või looma tegemisel võrdleb kunstnik enda tehtud pilti raamatus olevaga, vahel parandab või lisab värvi. Päris fotoga võrreldavat täpsust ta siiski taga ei aja.
Enamasti on tal õnnestunud tegutseda üsna varjatult, sest vaid mõned ta piltidest on terviseraja ääres, suurem osa kaugemal, metsa selles alas, kus käiakse vähem. Mõnel korral on puid kaunistavale metsakunstnikule siiski ka paar inimest peale sattunud. Neist on edaspidi saanud omamoodi nõuandjad – annavad märku, kui nende meelest saab mõnda portreed teha täpsemaks.
Miks ta eelistab jääda anonüümseks? Sellele vastas metsakunstnik, et elu on teinud ta ettevaatlikuks. Lisaks leiab, et pole oluline, kes pildid maalis, palju toredam on, kui inimestele need meeldivad ja nad tulevad metsa liikuma. Ta ütleb, et on Kehras elav hobikunstnik, kes pole kunsti õppinud. Ka see on põhjus, miks soovib varju jääda – kui juba autorit eksponeerida, peaks tema arvates olema tegu professionaaliga.
Kuna tuntumad karvased ja sulelised on Kehra metsa juba maalitud, mõnda lausa mitu korda, kavatseb salapärane kunstnik peagi oma tegevuse lõpetada. Viimastena plaanib teha puumaalid 2024. aasta loomast ja linnust, saarmast ja käost. Lõuendiks sobivad puud-kännud on välja valitud.