Keh­ra sa­la­pä­ra­ne met­sa­kunst­nik on puu­tü­ve­de­le maa­li­nud 70 lin­nu- ja loo­ma­pil­ti

Möö­du­nud nä­da­lal ja­gas Rii­gi Metsamajanda­mi­se Kes­­kus (RMK) sot­siaal­mee­dias blo­gi­pos­ti­tust, mil­le­ga kut­su­ti Keh­ra Üle­jõe ter­vi­se­ra­ja lä­his­te­le met­sa­näi­tust vaa­ta­ma. Seal oht­li­ke puu­de raiet kor­ral­da­des olid RMK loo­dus­kait­se­o­sa­kon­na töö­ta­jad ee­mal­da­mi­se­le mää­ra­tud puu­de tü­ve­delt avas­ta­nud maa­li­tud loo­ma- ja lin­nu­pil­te. Ani­ja val­la­ela­ni­ke Fa­ce­boo­ki grup­pi­des le­vis pos­ti­tus ku­lu­tu­le­na. Sel­gus, et mõ­ni­gi ko­ha­lik ini­me­ne oli ter­vi­se­ra­ja lä­his­tel met­sas käies puu­tü­ve­de maa­li­tud näi­tust näi­nud ning maa­li­tud puid pil­dis­ta­nud.

RMK loo­dus­ka­su­tu­se kom­mu­ni­kat­sioo­ni­part­ner Kris­ti Kool rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Keh­ra ter­vi­se­ra­da­de ümb­ru­se rii­gi­met­sa­des on ula­tus­lik üras­ki­kol­le, pai­gu­ti on 25-40 prot­sen­ti kuus­ke­dest huk­ku­nud.

„Puud, mis olid pä­ris ra­ja ää­res ja või­nuks ini­mes­te­le kae­la kuk­ku­da, tu­li ee­mal­da­da. Töid pla­nee­ri­des avas­ta­sid meie loo­dus­kait­seo­sa­kon­na töö­ta­jad need to­re­dad pil­did. Et ra­ja ää­res oli pil­ti­de­ga puid vä­he, sai kõik maa­lid al­les jät­ta – puud tul­bas­ta­ti sel­li­selt kõr­gu­selt, et pil­did olek­sid nä­ha,“ lau­sus ta.

Kui RMK loo­dus­kait­ses­pet­sia­list Triin Leet­maa ja töö­juht Har­ti Pai­mets läk­sid Keh­ra met­sa tööd üle vaa­ta­ma, as­tus nen­de juur­de ini­me­ne, kes tä­nas, et pil­ti­de­ga puud al­les jäe­ti.
„Ega ta ko­he öel­nud, et need on te­ma teh­tud, kuid lõ­puks tu­li see ju­tu sees siis­ki väl­ja. Pa­lu­si­me lu­ba te­ha te­ma pil­ti­dest RMK blo­gis­se pos­ti­tus ja fo­tod. Sai­me nõusoleku, kui jä­ta­me au­to­ri ni­me en­da tea­da,“ sõ­nas Kris­ti Kool, kel­le kau­du sai ka Sõ­nu­mi­too­ja sa­la­pä­ra­se kunst­ni­ku­ga kon­tak­ti.

Vii­ma­sed pil­did 2024. aas­ta loo­mast ja lin­nust
Idee ha­ka­ta puu­de­le maa­li­ma sai Keh­ra met­sa­kunst­nik siis, kui nä­gi sa­mas met­sas, et kee­gi oli koo­re ma­ha vi­sa­nud puu tü­ve­le pas­ta­ka­ga mi­da­gi kir­ju­ta­nud. Ta mõt­les, et sel­lis­te­le kui­va­nud ja koo­re­ta puu­de­le saaks ka joo­nis­ta­da.

Esi­me­se pil­di te­gi ta kaks aas­tat ta­ga­si, Uk­rai­nas ala­nud sõ­ja tei­sel päe­val. Sõ­ja al­gus oli tal­le suur šokk ja maa­li­mi­ne ai­tas tõs­ta tu­ju ning nä­ha maail­ma hel­ge­mas val­gu­ses. Sa­mu­ti loo­tis, et met­sa­pil­ti­dest on ras­kel ajal rõõ­mu ka teis­te­le ini­mes­te­le. Va­hel­du­va edu­ga on ta maa­li­nud siia­ni, kok­ku on Keh­ra ter­vi­se­ra­ja ümb­ru­se met­sas li­gi 70 te­ma teh­tud pil­ti lin­du­dest-loo­ma­dest. Mõ­ned maa­li­tud puu­dest on aja jook­sul ma­ha lan­ge­nud.

Met­sa­kunst­nik ka­su­tab õli­vär­ve, ela­vat puud ta lõuen­diks ei võta, maa­lib ai­nult nei­le puu­tü­ve­de­le, mis on ju­ba kui­va­nud või la­gu­ne­mas, nii et koor on maas. Maa­lib nei­le Ees­ti mets­loo­ma­de ja -lin­du­de pil­te. Mo­del­li­de va­li­kul on ta saa­nud ins­pi­rat­sioo­ni loo­ma- ja lin­nu­raa­ma­tu­test. Ühe pil­di jaoks ku­luv aeg sõl­tub sel­lest, ke­da maa­lib ning kui pal­ju eri vär­ve sel­leks ka­su­tab. Liht­sa­ma töö saab val­mis poo­le tun­ni­ga, ras­kem ja suu­rem võ­tab paar-kolm tun­di. Mõ­ne kee­ru­li­se­ma vär­vi­gam­ma­ga lin­nu või loo­ma te­ge­mi­sel võrd­leb kunst­nik en­da teh­tud pil­ti raa­ma­tus ole­va­ga, va­hel pa­ran­dab või li­sab vär­vi. Pä­ris fo­to­ga võr­rel­da­vat täp­sust ta siis­ki ta­ga ei aja.

Ena­mas­ti on tal õn­nes­tu­nud te­gut­se­da üs­na var­ja­tult, sest vaid mõ­ned ta pil­ti­dest on ter­vi­se­ra­ja ää­res, suu­rem osa kau­ge­mal, met­sa sel­les alas, kus käiak­se vä­hem. Mõ­nel kor­ral on puid kau­nis­ta­va­le met­sa­kunst­ni­ku­le siis­ki ka paar ini­mest pea­le sat­tu­nud. Neist on edas­pi­di saa­nud oma­moo­di nõu­and­jad – an­na­vad mär­ku, kui nen­de mee­lest saab mõn­da port­reed te­ha täp­se­maks.

Miks ta ee­lis­tab jää­da ano­nüüm­seks? Sel­le­le vas­tas met­sa­kunst­nik, et elu on tei­nud ta et­te­vaat­li­kuks. Li­saks leiab, et po­le olu­li­ne, kes pil­did maa­lis, pal­ju to­re­dam on, kui ini­mes­te­le need meel­di­vad ja nad tu­le­vad met­sa lii­ku­ma. Ta üt­leb, et on Keh­ras elav ho­bi­kunst­nik, kes po­le kuns­ti õp­pi­nud. Ka see on põh­jus, miks soo­vib var­ju jää­da – kui ju­ba au­to­rit eks­po­nee­ri­da, peaks te­ma ar­va­tes ole­ma te­gu pro­fes­sio­naa­li­ga.

Ku­na tun­tu­mad kar­va­sed ja su­le­li­sed on Keh­ra met­sa ju­ba maa­li­tud, mõn­da lau­sa mi­tu kor­da, ka­vat­seb sa­la­pä­ra­ne kunst­nik pea­gi oma te­ge­vu­se lõ­pe­ta­da. Vii­mas­te­na plaa­nib te­ha puu­maa­lid 2024. aas­ta loo­mast ja lin­nust, saar­mast ja käost. Lõuen­diks so­bi­vad puud-kän­nud on väl­ja va­li­tud.