Peningi mõisaomanik ARVO HAUG tegeleb pargi korrastamisega

4768
Mõisaomanik ARVO HAUG sai PRIAst toetust, et rajada Peningi parki 2 kilomeetrit kõnniteid, paigaldada valgusteid ja istepinke.

Peningi mõisa kaitsealuse pargi kordategemiseks on raha eraldanud PRIA, otsuse toetada on teinud ka KIK.

Peningi mõisa omaniku Arvo Haugi põhiaur läheb praegu 4 hektari suuruse mõisapargi kordategemisele. Kuna erinevalt mõisa peahoonest ja sinna juurde kuuluvatest hoonetest on park kaitse all, on selle jaoks võimalik saada ka toetusrahasid. Eelmisel aastal eraldas PRIA parki kõnniteede rajamiseks ning valgustite ja istepinkide paigaldamiseks 60 000 eurot. Valguspostid on püsti, maa-alused kaablid veetud, kõnniteed valmis, vaid mõned pingid tuleb veel tuua.

„Siin on kokku kaks kilomeetrit teid,“ ütleb Arvo Haug.

Ta räägib, et teid ei saanud niisama suvaliselt maha märkida, vaid selleks tuli tellida projekt: „Vanadest pargiteedest polnud enam jälgegi. Teede projekteerimisel arvestati, et oleks pidevalt huvitav jalutada. Külaelanikud, kes käivad lastega pargis jalutamas, oleksid varsti tüdinenud, kui siin oleks vaid üks ring. Osa teid on teistega risti ning käies on võimalik lõpmatult kombineerida.“

Kaitsealune park on päikesetõusust loojanguni kõigile avatud. Mõisaomaniku sõnul käivad kohalikud noored emad seal lastega päris agaralt: „Seda on hea vaadata. Samas on õudne, kui tulevad niinimetatud hävituspataljonid ATVde või traktoritega, mootorratastest rääkimata.“

Pargiteede projekti koostas OÜ Kivisilla, kes ehitas teed ka ise valmis. Eelmisel aastal tehti kruusast alused, tänavu pandi peale kaks kihti paetuhka, selle peale veel graniitsõelmed.

Enda kulul on mõisaomanik parki kõvasti puhastanud ning võtnud maha võsa. Ta räägib, et park oli varem täiesti võsastunud prügimägi – aastakümneid kasutatigi seda peamiselt prügilana.

Arvo Haugil on mitmeid ideid, kuhu midagi istuda või rajada allee: „Kuid riikliku kaitse all oleva objekti puhul ei saa nii, et täna mõtlen, homme teen.“

Seetõttu taotles ta Keskkonnainvesteeringute Keskusest toetust pargi hoolduskava koostamiseks: „See ei ole küll midagi muud kui pakk pabereid, kuid lahendab pargi hooldamise tööde järjekorra kümneks aastaks ette.“

Kaks nädalat tagasi otsustas KIK eraldada MTÜle Peningi Mõis mõisapargi korrastamiseks ja raietööde tegemiseks 32 130 eurot.

Müügikavatsust ei ole
Kiiremini kui omanik, on Peningil tegutsenud vandaalid. Kaks aastat tagasi lõhuti osa mõisapargi ümber ehitatud aiast – tõmmati välja aiaposte, varastati või painutati lihtsalt kõveraks selle metallvarbasid. Aia tagant on üles kistud rohkem kui 70 sinna istutatud põõsast.

„Naine paneb iga kord ära minnes lauda ukse kinni, kuid alati, kui siia tuleb, on see lahti. Kellel peaks olema asja hoonesse, kus midagi ei ole,“ ei mõista Arvo Haug.

Kaks korda on ta pöördunud politseisse, kuid abi pole sealt saanud: „Üks kamp kohalikke saadi kätte, kuid nendega ei tehtud midagi.“

Kuigi kinnisvaraportaalides pakuvad maaklerid Peningi mõisakomplekti 295 000 euro eest müüa, ei plaani Arvo Haug kõigest hoolimata sellest loobuda.

„Kuulutused on olnud üleval kogu aeg ning nende eesmärk on investeerijate leidmine. Alati, kui mõisa jaoks midagi soovin, küsitakse, mida see väärt, ning ma pean siis keerutama, et ei tea,“ lausub ta.

Mõisaomanik lisab – ta on juba üsna eakas mees ning annab endale aru, et oma eluajal Peningi mõisa korda teha ei suuda: „Ma ei annaks seda mõisa ühegi raha eest ära, kui suudaksin selle korda teha.  Aga kui keegi tuleks ja pakuks sellise hinna, millest ma ei suuda keelduda ja mõisale on see kasulik, siis ilmselt müüks.“

Arvo Haug selgitab, et ei loovutaks mõisa kindlasti sellele, kes sooviks vaid teenida vaheltkasu ja laseks mõisal edasi laguneda: „Aga kui tuleb selline mees nagu Keila-Joa mõisa omanik ja ütleb: „Mul on mitukümmend miljonit, mis vajavad paigutamist!“, siis vastan küll, et palun, paigutage!“

Ta ei mõista, miks ei soovitud Peningi mõisa kirjutada sisse Raasiku valla arengukavasse.

„Kui tahan mõisahoone kordategemiseks saada fondidest toetust, peab see kindlasti olema valla aregukavas. Saatsin vallavalitsusele isegi kirja, et neile ei tähenda see rahalist kohustust, ning tegin ettepaneku, et arengukavas võiksid eraldi peatükina olla kolmanda sektori plaanid – kuidas siis nii, et vald areneb ilma nendeta,“ tõdeb Arvo Haug.