Raasiku veetorni tulevik lahtine

79

Raasiku noortekeskus esitas 12. aprillil Raasiku vallavolikogule palve toetada noortekeskuse üleviimist veetorni.


Raasiku veetorn, rajatud 1870.

Vallavolikogu otsustas aprillikuu istungil, et Raasiku veetorn tuleb konserveerida.

Raasiku Kodukandi Seltsi juht Ants Kivimäe ütleb, et tegu on juba kolme aasta taguse looga, kus vallavalitsus kui omanik otsustas veetorni anda Raasiku Kodukandi Seltsi hallata ning lubas selle kui asula tunnusmärgi korrastamiseks ja projekteerimistöödeks raha, hiljem aga otsustas eelarvest tagasi võtta.

„Korraldasime siis küsitluse, et uurida, mida rahvas veetorni tahaks. Oli pakkumisi, et all peaks olema rongiooteruum, üleval koduloomuuseum ja üritusteruum. Ilma rahata ei saanud me muidugi midagi teha,“ räägib Ants Kivimäe.

Tänavu 28. veebruaril viis Raasiku Kodukandi Selts PRIA meetmesse 3.2 „Külade uuendamine ja areng“ taotluse 38 347 eurole (600 000 krooni), et renoveerida torni ülemist puitosa, taastada väärtuslikku pitsdekoori ja katust ning korrastada ümbritsevat haljastust.

Ants Kivimäe: „Muidu kukub see ükskord lihtsalt laiali. Olen mõõtnud, et puitseinad on juba üsna kummis. See on vähim, mida saame praegu niisuguse ajaloolise tähise päästmiseks teha. Praegusel ajal ei pea ma mõistlikuks, et vald hakkab seoses veetorniga utoopilisi mõtteid heietama. See on muidugi tore, et tahetakse noorte ajalehetoimetust või noortekeskust, aga leian, et vallal on olulisemaid prioriteete, mis juba käima lükatud ega tohi seisma jääda: näiteks Raasiku kooli staadion ja käsitööruumid, lasteaiaplokk. Praegu on oluline saada tornile katus peale ja linnusõnnik välja, siis võib veel vähemalt viieks aastaks ootele jääda, vaja rahulikult mõelda.“

Ants Kivimäe kiidab noorteühendust Minu Eesti Noored, kes on tundnud huvi endale Raasiku veetorni kontori ehitamise vastu, kuid sõnab, et kui ta ise oleks noor praeguse tarkusega, siis  loobuks: „Seal pole kanalisatsiooni, vett, kütet, soojustust, aknaid, elektrit. Muidugi võib-olla noored ise ehitavad, aga odav lõbu see ei ole. Varstu veetorni noortekeskuse ehitamine läks minu teada maksma 3,2 miljonit krooni. Torni lagi on 15 meetri kõrgusel, see ruum oleks mõistlik jagada kahe ja poole meetri kõrgusteks korrusteks. Kuhu aga mahuksid tuletõrjenõuetele vastavad kaks treppi? Küsimusi on rohkem kui vastuseid.“

Ants Kivimäe avaldab lootust, et ehk õnnestub projektitoetusi saada.

Ka endine vallavanem Andre Sepp arvas volikogu istungil, et on üliraske kohandada hoone kõigile nõuetele vastavalt avalikuks kasutuseks – kas noortekeskuse, kohviku, muuseumi või millegi muuna.

„Igal juhul tuleb see Raasiku sümbol kiiresti konserveerida enne uute rongide ja raudteearenduste tulemist,“ lisas ta.

Volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Tiina Rühka viitas sellele, et niivõrd põhjalikud plaanid on vaja arengukavasse kirjutada. Kuigi ka kehtivas, 2008.-2013. aasta arengukavas on veetorni projekteerimise rahastamine aastatele 2009-2010 sisse kirjutatud, ei ole tegelikult eelarvesse neid summasid planeeritud. Kohalike omavalitsuste arengukavas olevatele projektidele raha küsimiseks peab arengukava olema kehtiv veel vähemalt kolm aastat, praegune valla arengukava kehtib 2013. aastani.