PIRET SUITSU, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja
Kui olete mõelnud, et palk on näruselt väike, kuulute enam kui poolte eestimaalaste hulka, kes sama meelt on. Kui teil on aga peast läbi käinud ka võimalus ettevõtjaks hakata ja nõnda lisaraha teenida, võite ennast lugeda väga väikese inimrühma liikmeks – vaid 4% Eesti inimestest on sama kaalunud. Kiire majanduskasvu aastatel oli ettevõtlusega alustamine Eesti elanike jaoks palju sagedamini üheks teenimisvõimaluseks, masu on meid aga ettevaatlikumaks ja alalhoidlikumaks muutnud.
Eks Eesti inimeste pelgus ettevõtluse suhtes on masu järel mõneti arusaadavgi. Siiski ei tasuks unustada, et ettevõtlusest on nii inimesel endal, kogukonnal kui ka meie riigil igal juhul rohkem võita kui kaotada. Masukogemus on meile ka üht-teist kasulikku õpetanud. Näiteks seda, et ettevõtlusega tasub alustada valdkonnas, mida enne tegutsema hakkamist piisavalt hästi tuntakse ja, et ettevõtja ei saa oodata ratsa rikkaks saamist või loota, et mingis valdkonnas õnnestub igavesti hiigelsuurt kasumit lõigata.
Eestis on juba palju aastaid räägitud nokia otsingutest ning kujunenud on vaatenurk, et kui juba ettevõtjaks hakkamist kaaluda, peab olema originaalne äriidee ja maailmavallutuslik äriplaan. Väikeettevõtjana alustades pole vaja nii laia haaret – piisab pealehakkamisest ja mõnest oskusest või teadmisest, millest ka teistele kasu võiks olla. Näiteks sõidab Eestis ringi juuksuribuss, mis jõuab ka väiksematesse maakohtadesse, kust muidu peaks sõitma juuksurisse mitkümne kilomeetri kaugusele. Paljud noored naised on aga rakendanud tööle oma kokkamisoskused ja küpsetavad leiba ja hõrke küpsetisi lisaks oma perele ka teistele. Paljud inimesed leidsid sel suvel üles tee Viru Keskuse katuseparklasse Tallinnas, kus tegutses Eesti esimene regulaarne vabaõhukino.
Eesti riigis on ettevõtlusega alustamine tehtud lihtsaks – ettevõtte saab kiiresti ja suhteliselt vaevata interneti vahendusel registreerida. Ettevõtjale suunatud teenused ja vajalik info alates firma loomisest, rahastamisvõimalustest kuni lõpetamiseni leiab aadressilt eesti.ee. Alates jaanuarikuust ei pea alustaval ettevõtjal enam olema ka algkapitalina seni vaja läinud 40 000 krooni.
Niisiis on oma ettevõttega alustamiseks vaja internetiühendusega arvutit, ID-kaarti, äriplaani, kuidas kasulikku teadmist-oskust või toodet-teenust ka teiste rõõmuks pakkuma hakata ning sellest suures osas piisabki. Julgele pealehakkamisele lisaks tasub värskendada teadmisi tulude-kulude planeerimisest ning uurida maksunduse põhitõdesid – infoallikaid on internetist lõpmatult. Konkurentsis püsimiseks on vaja läbi mõelda müügikanalid ja turundustegevus.
Nõuandeid alustavale ettevõtjale leiab Ettevõtluse Arendamise sihtaustuse kodulehelt eas.ee, kust saab alla laadida ka äriplaani põhja ning info toetuste ja laenuvõimaluste kohta. Lahendusi, mis lihtsustavad äriplaani tegemist, pakuvad arenduskeskkond iPlanner.net ja pankade kodulehed. Raamatupidamise kohta leiab praktilist lugemist raamatupidamis- ja maksuinfo portaalist rmp.ee.
Ettevõtja ei ole kindlasti külakurnaja ega geenius, vaid lihtsalt inimene, kes oskab ja tahab oma oskusi ja teadmisi raha teenima panna, samal ajal ka teistele vajalikku teenust osutades või toodet pakkudes. Oskusi ja teadmisi on meil kõigil, pealehakkamisest ja julgusest jääb täna paraku veidi puudu.
