Raasiku vallavalitsus osakondadeks

1267

Tulevast aastast muutub Raasiku vallavalitsuse struktuur, ametnike arv ei suurene.

„Kui naabervaldades on rahandusosakonnad ning niinimetatud kõvema ja pehmema poole jaoks eraldi abivallavanemad, siis meil on praegu kammstruktuur. Minu arvates ei pea 4700 elanikuga vallas olema abivallavanemaid, kuid ka senine üles­ehitus ei ole kõige parem variant,” märkis vallavanem Aare Ets.

Vastavalt tema ettepanekule kinnitas volikogu järgmisest aastast vallavalitsuse uue struktuuri. Moodustatakse neli osakonda: ehitus- ja keskkonnaosakond, vallamajanduse osakond, rahandusosakond ning hariduse, kultuuri- ja sotsiaalosakond.

Kokku on vallavalitsuses sel aastal 18,5 töökohta. Uue struktuuriga neid ei lisandu, muutuvad mõne ametikoha nimetused. Keskkonnaspetsialistist saab  ehitus-  ja  keskkonna­osakonna juhataja asetäitja, inspektorist väärteomenetleja, haldusjuhist vallamajanduse osakonna juhataja, raamatupidamistalituse juhatajast rahandus­osakonna juhataja, finantsjuhist finantsist, kultuuri- ja haridus­spetsialistist haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja ning juhtivast sotsiaaltööspetsialistist haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja.

Ehitus- ja keskkonnaosakonna alla kuuluvad 2012. aastast juhataja, tema asetäitja, arhitekt, juhtiv maakorraldaja ning väärteomenetleja.

Rahandusosakonda hakkavad kuuluma juhataja, finantsist, juhtiv raamatupidaja ja raamatupidaja ning haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonda juhataja, tema asetäitja, sotsiaaltööspetsialist ja lastekaitsespetsialist. Vallamajandusosakonnas on esialgu selle juhataja. Vallasekretär, registripidaja, infosekretär ja infotöötlusspetsialist kuuluvad valla kantseleisse.

Aare Etsi sõnul on kavas alates 1. aprillist tsentraliseerida vallavalitsuse vallamajanduse osakonna koosseisu allasutuste remonditööliste kohad. Aruküla kooli või lasteaia majandusjuhatajast saab vallamajanduse osakonna juhataja asetäitja, kes hakkab remondimeeste ja lepingupartnerite abil korraldama nii hoonete kui vallale kuuluvate korterite haldust.

„Tegu oleks miinimumprogrammiga, mille realiseerimisel vabastatakse allasutused kinnisvarahaldusest, remontide korraldamisest ja tehnosüsteemide hooldamisest. Edaspidi tegeleks kogu vallale kuuluva kinnisvara korrashoiuga vallavalitsuse struktuuriüksus,” selgitas vallavanem.

See ei tähenda majanduskulude tsentraliseerimist: „Allasutustele jäävad remondirahad alles, kõiki perspektiivseid remonte planeeritakse ühiselt ja vahendid selleks kajastatakse asutuste eelarvetes.”