Raasiku valla valimisdebattide kuumim teema oli elamuarendused

135
Valimisdebattidel oli kohal suurem osa valimisliitude liikmetest. Raasiku Valla nimel olid peamised väitlejad JUTA ASUJA ja ANDRE SEPP.

Eelmisel nädalal olid valla rahvamajades kaks valimisdebatti, 6. oktoobril Arukülas ja 7. oktoobril Raasikul. Kohal oli suur osa valimisliitude Raasiku Vald ja Kodukoha Valimisliit kandidaatidest, Priit Pebsen ja Ants Kivimäe Eesti Konservatiivse Erakonnast ning üksikkandidaat Garina Toomingas. Väitlusi juhtis ajakirjanik Märt Treier. Debattidest olid internetis otseülekanded, neid saab vaadata Raasiku valla Youtube´i kanalil.

Vaieldi teemadel valla juhtimisest kuni kergliiklusteede ja kiire internetini. Mõlema kohtumise keskmes oli arutelu, kas lubada uusi elamuarendusi, kui on teada, et napib lasteaiakohti, koolides on ruumikitsikus, perearstinimistud täis ning paljud majapidamised ÜVKta.

Andre Sepp valimisliidust Raasiku Vald rääkis Arukülas, et vallas on kehtestatud palju detailplaneeringuid, mis pole realiseerunud, sest pangad ei pea piirkonda rahastamiseks veel atraktiivseks. Senised elamuarendused on peamiselt kolme kohaliku ettevõte enda riskiga tehtud. Ta rõhutas tasakaalustatust, elamuehitus ja teenuste arendamine peavad käima koos: „Ei saa enne teha lasteaeda ja siis oodata, kas tulevad elamud või ei tule. Sama kiiresti, kui ehitatakse korrusmaju, on võimalik ehitada ka lasteaedu.“ Andre Sepp nimetas veel Raasikule kavandatavat 211 elamuühikuga Postitõlla elamupiirkonda, mille arendaja tahab ehitama hakata, kui leiab raha ja turg lubab: „Volikogu peab sellises olukorras suutma hinnata, kas hakatakse ehitama või on see vaid mõte.“

Avo Möls Kodukoha Valimisliidust arvas, et üle 200 elamuühikuga arenduse puhul oleks volikogu pidanud tõmbama pidurit. Ta põhjendas, nende valimisliit soovib, et Raasiku valla puhul jääks ära „lasnamäestumine“, mille on üle elanud Tallinna rõngasvallad, tuleks õppida nende vigadest: „Ei ole normaalne nii tihedalt kokku surutud elamupiirkond, kuhu ühe pere jaoks jääb ainult 1200 ruutmeetrit. Peame arvestama ka kohalikue elanikega, ei saa loota ainult uustulnukatele.“

Kadi Tammaru samast liidust lisas, et vallal pole kõrvale panna suutlikkuse plaani juhuks, kui suured elamuarendused hakkavad realiseeruma.

Ivar Vilberg Raasiku Vallast meenutas, et 8 aastat tagasi elas vallas 4600 inimest ja vallaeelarves oli investeeringuteks 170 000 eurot. Nüüd on elanikke 600 võrra rohkem ja investeerimisvõime 1,9 miljonit eurot aastas: „Kui oleksime sama rahvaarvu juures, ei oleks võimalik investeerida koolidesse, lasteaedadesse, spordirajatistesse. Areng peab toimuma, kui ei toimu, ei ole ka raha. Siis saame loota ainult iibe ja palgakasvu peale, aga see areng on nii aeglane, et jääksime ääremaaks.“

EKRE nimekirjast osalesid debattidel ANTS KIVIMÄE ja PRIIT PEBSEN.

Ants Kivimäe EKREst sõnas, et Viimsi vald on otsustanud vastu võtta vaid ühe detailplaneeringu aastas: „Kas see tähendab, et Viimsi on nüüd ääremaa, seal enam ei areneta? Igal asjal on piir, kui räägime 200 elamisüksusest, siis on selge, et meie väikese aleviku jaoks on seda on üle mõistuse palju.“

„Kui enam ühtegi detailplaneeringut vastu ei võeta, kuhu meie lapsed siis oma kodud ehitavad?“ küsis Ivar Vilberg. Ants Kivimäe vastas, et vallas on piisavalt juba kehtestatud detailplaneeringuid, mis on veel realiseerimata.

Kadi Tammaru tõdes, et suured elamuarendused ei ole ainus viis valla tulubaasi tõstmiseks. Ta tõi välja, et vallas elab rohkem inimesi, kui on sisse kirjutatud, ning nende tulumaks vallale ei laeku. Samuti leidis ta, et arendusi tuleks vaadata ka kohalike elanike vaatepunktist – kas hajaasustusse kodu rajanud inimene soovib kõrvale korter-
elamut.

Üksikkandidaat Garina Toomingas märkis, et nad kõik olid praeguse volikogu liikmetena Raasikule 211 elamuühikuga arendusega nõus: „Mina olen arengu toimumise poolt, muidu ei saa me uusi elanikke ega minna edasi oma plaanide ja eesmärkidega. Mulle väga meeldib kivilinnas elada.“

Ka Raasiku debatil ütles Ants Kivimäe, et suurt arendusbuumi tuleks pidurdada, üle 200 korteriga arenduse rajamine tuleb suuresti kohalike heaolu arvelt, lasteaiakohti on niigi vähe, koolis kitsas. Andre Sepp vastas, et elamuid ja lasteaeda saab ehitada ühel ajal, suur osa kehtestatud planeeringuid ei ole realiseerunud.

Maarja Sikut Kodukoha Valimisliidust oli arendamise poolt, kuid märkis, et sellega peab kindlasti kaasnema ka ÜVK ehitus.

Kodukoha Valimisliit. Esiplaanil AVO MÖLS ja MAARJA SIKUT.