Raasiku vallavolikogu kinnitas 9. aprillil valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2024-2036. Valla ÜVK arendamise kava hõlmab Aruküla ja Raasiku alevikke ning Härma, Peningi, Perila ja Kulli küla. Antakse hinnang olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni praegusele olukorrale, analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja ÜVK võimalikku mõju sellele, hinnatakse, milline hakkab olema elanikkonna veetarbimine ÜVK väljaehitamise järel ning kirjeldatakse, kuhu ja milliseid investeeringuid on vaja teha, toodud on ka kavandatud investeeringute maksumused.
Raasiku valla ÜVK arendamise kava koostas Sweco Projekt AS. Volikogus käis kava tutvustamas projektijuht Sven Otsmaa. Ta rääkis, et selle koostamise ajal tehti väga tihedat koostööd vee-ettevõttega Raven, kes aitas välja tuua paljud probleemid ja investeeringuprioriteedid. Investeeringute kava on jaotatud kaheks, lühiajaline programm aastateks 2024-2028 ja pikaajaline programm aastateks 2029-2036.
ÜVK ja reoveekogumisalad
Aruküla ja Raasiku aleviku puurkaevpumplatele, veetöötlusele ega veetootmisele ei ole ÜVK arendamise kava koostanud projektijuhi hinnangul eriti midagi ette heita. Raasikul võiks konsultandi arvates ühendada kaks eraldi veevarustustsooni. Praegu kasutab Tehase piirkond eraldi puurkaevu, pikaajalises programmis nähakse ette aleviku varustamise võimekust täielikult keskasula puurkaevpumpla baasil. Raasiku suurem probleem on Sven Otsmaa sõnul vähene ühisveevärgiga kaetus – tiheasustuspiirkonna keskuses on see kohati olemas, kuid vaja oleks tagada ühisveevärk suuremale alale ja rohkemale arvule aleviku elanikest. Veevõrk puudub või vajab täiendamist peamiselt aleviku idaosas, kuid osaliselt ka keskuses. Arukülas on veevärgi olukord suhteliselt hea, ühisveevärk vajab veel laiendamist aleviku põhja- ja keskosas.
Külades vajavad kõik puurkaevpumplad rekonstrueerimist. Kõige halvem on projektijuhi kinnitusel olukord Perila külas, sealse pumplahoone seisukord on mitterahuldav. Härma külas vajab puurkaevpumpla põhjalikku rekonstrueerimist, Peningi pumplasse soovitatakse panna statsionaarne niiskusregulaator. Peningil vajab rekonstrueerimist ka amortiseerunud veevõrk, Härma veevõrk asub suuresti erakinnistutel ning see ei võimalda vee-ettevõttel veevõrku normaalselt opereerida. Kullis vajab tähelepanu pumplast võrku antava vee kvaliteet. Kuna Kulli on kiirelt arenev küla, vajab ÜVK arendamise kava koostajate hinnangul sealne ühisveevärk ja -kanalisatsioon olulist laiendamist.
Raasiku alevikus on madal ka ühiskanalisatsiooniga varustatus, seetõttu tuleb projektijuhi hinnangul reoveekanalisatsioonivõrku oluliselt laiendada. Suurem kanalisatsiooniga seotud probleem on mõlemas alevikus see, et reoveepuhastid ei vasta nõuetele ega vajadustele, nii Arukülas kui Raasikul on neil ülekoormus ja puhastite töö selle tõttu häiritud. Projektijuht selgitas, et sellepärast on ka investeeringute lühiajalises programmis ühe suurema prioriteedina saada korda kahe suurema keskuse reoveepuhastid.
Härma ja Peningi külade vanad reoveepuhastid on Sven Otsmaa kinnitusel täiesti amortiseerunud, need ei tööta, reovesi jookseb sealt lihtsalt läbi. Ka kanalisatsioonitorustik on külades suures osas amortiseerunud. Nende rekonstrueerimine on ette nähtud lähiaastatel.
ÜVK arendamise kavas on ka ettepanekud laiendada ja moodustada uusi reoveekogumisalasid.
Arukülas soovitatakse laiendada senist 181 hektari suurust reoveekogumisala 191,1 hektari võrra. Ettepanek on laiendada seda aleviku lääneossa, sealhulgas Linnaku detailplaneeringu piirkonda, Võidu tänavale ja Männiku teele, lõunaossa, sealhulgas Vääri I detailplaneeringu alale, Ingumardi, Lehise ja Metsaserve teele, Sinilille detailplaneeringu alale, Põlluvälja ja Leedri tee piirkonda, aleviku põhja- ja kirdeossa, sealhulgas Laane ja Kivimäe teele, Sarapuu ja Pähkli detailplaneeringu alale, Kasesalu, Kasepunga, Tammemäe, Helleniidu, Kuusearu ja piirkonna teistele tänavatele ning loodeossa ehk Järsi tee piirkonda.
Raasiku alevikus on ettepanek laiendada 161,1 hektari suurust reoveekogumisala põhja- ja lääneosas kokku 95,2 hektarit. Härma külas tehakse ettepanek laiendada reoveekogumisala Leisi ja Kassiurva kinnistute piirkonda 7,1 hektari ulatuses. Kulli külla on kavandatud moodustada reoveekogumisala kokku 107,9 hektaril.
Investeeringud ja teenuse hind
Raasiku valla ühisveevärki-kanalisatsiooni on ÜVK arendamise kava järgi 12 aasta jooksul vaja investeerida 21 276 900 eurot, sellest järgmise nelja aasta jooksul 13 787 580 eurot ning aastatel 2029-2036 kokku 7 489 320 eurot. Hinnad on prognoositud ilma käibemaksuta.
„Pikaajaline programm on väiksem, sest suured ja vajalikud tööd paigutasime lühiajalisse programmi. Võimalik, et osa neist ei jõuta realiseerida nelja aasta jooksul,“ lausus Sven Otsmaa.
Lühiajalises programmis ehk 2028. aasta lõpuni on Aruküla aleviku veevärki kavandatud investeerida 6,7 miljonit eurot, Raasiku alevikku ligi 5,4 miljoni eurot, Peningi külla ligi 900 000 ja Härma külla 709 000 eurot. Pikaajalises programmis ehk 2029-2036 on kõige rohkem planeeritud investeerida Raasiku ja Kulli veevärki, vastavalt üle 4 miljoni ja ligi 2,8 miljonit eurot, Aruküla ÜVKsse on neil aastatel vaja investeerida 436 800 ja Perilasse 220 800 eurot.
ÜVK arendamise kavas on toodud ka vee- ja kanalisatsioonihindade soovituslik prognoos. Kui 2024. aastal maksavad vee- ja kanalisatsiooniteenus Raasiku vallas kokku 5,66 eurot kuupmeeter, siis selle omahind koos põhivara kulumiga on 12,19 eurot.
„Kulutusi on tehtud üle kahe korra rohkem kui tariifist kogutav raha välja annab,“ märkis Sven Otsmaa.
Konsultandi soovitus on hakata vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda tõstma kaheaastase tsükliga: 2026 aastal kehtestada teenuse hinnaks 8.30 eurot, 2028. aastal 10.40 eurot, 2030. aastal 12.40 eurot ja alates 2032. aastast 14.40 eurot.