Lauritsapäeva pidustused avas Kuusalus rongkäik, mille vanim oli esimeseks üldlaulupeoks valminud Kuusalu Muusika Seltsi lipp.
Kuusalu kihelkonna rahvapidu, lauritsapäeva peeti sel aastal 8.-10. augustini. Möödunud aastal lauritsapäevaks valminud muusikalist suurvormi „Lauritsa lubadus“ mängiti seekord Viinistul, Kuusalu kirikuhoovis toimus esimest korda muusikaline vaba lava ning pidu avati rongkäiguga, kus marssisid kümmekond ühendust-seltsi: pritsumehed, vabatahtlikud päästjadKolgast ja Kuusalust, kohalikud kaitseliitlased, Lahemaa Mereklubi oli järelkärul kaasa võtnud oma paadi ning rivis sammusid ka kohalikud taidlejad ning valla ja Tormise-seltsi esindajad.
Laupäeval, 8. augustil said lauritsapäeva üritused avalöögi Kuusalu kalmistul, kus Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenute mälestusmärgi juurde asetati Eesti Eruohvitseride Kogu annetatud pärg ning oli mälestushetk. Pärast seda rivistusid rongkäigus osalejad surnuaia parklasse, et marssida mööda aleviku peatänavat kirikuhoovi. Rongkäigu eesotsas olid punnvõrritajad, kes tegid enne marsi algust oma masinatega katsesõite, et veenduda, kas saab õigel ajal kohalt minema.
Kõik 11 punnvõrri käivitusid õigel ajal ning juhtisid põrisedes rongkäigu sihtkohta. Kohalikke võrrimehi oli nende hulgas kaks: Meelis Parra ning Peeter Kivimäe. Punnvõrride Eesti karikasarja korraldaja Aimar Parm teatas pärast rongkäiku, et sõit oli eelproov järgmiseks aastaks, siis on plaanis korraldada lauritsapäeval Kuusalus võrride 24 tunni kestvussõit: „Kohalikud entusiastid on avaldanud soovi, et võiks tulla ka siin kogu ööpäeva kestev sõit. 24 tunni sõidud said kuus aastat tagasi alguse minu põllult ning igal aastal on neli-viis etappi, mis on koondunud karikasarja nime alla.“
Ta sõnas, et Kuusalus kasutatud punnvõrrid olid erilised: „Tahtsime kohalikule rahvale tutvustada, mis imemasinad garaažides seisavad. Mõned võrrid on olnud võistlustes rohkem, teised vähem. Need on aga vanad head Riga punnvõrrid, mille jupid on kokku otsitud ja käima putitatud. Kuna punnvõrr on tuntud olematu töökindluse poolest, siis õnnelik on see, kes stardis võrri tööle saab.“
Pärast rongkäiku tutvustasid võrritajad kirikuaia kõrval palliplatsil oma masinaid ning järgmise aasta kestvussõidu plaane.
Kuusalu võrritaja Meelis Parra ütles, et jäi sõiduga rahule: „Ettevalmistused ja tutvustus järgmiseks aastaks said tehtud. Kohalikke võrritajaid paraku eriti polegi, mõnel talumehel ilmselt seisab võrr kusagil, kuid paljud neist pole ilmselt enam töökorras.“
Lauritsapidustuste korraldaja, Tormise-seltsi juht Ulvi Rand jutustas, et rongkäik oli sel lauritsapäeval üks enim põnevust tekitanud ettevõtmine: „Rongkäiku on tehtud lauritsapäeval ka varem, kuid viimastel aastatel on traditsioon jäänud soiku. Tänava äärde tuli palju kaasaelajaid. See näitab, et huvi on suur. Rongkäik sai korraldatud imelühikese ajaga, peamiselt viimase kuu jooksul. Kui hakata järgmise aasta üritust planeerima juba nüüd, saab kindlasti veel võimsama rongkäigu.“
Ta lisas:oleks tore, kui järgmisel aastal lisanduksid näiteks ratsutajad, et muuta üritus sarnaseks, nagu oli esimese vabariigi ajal.
Rongkäiku tunnustas ka Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Tore, et meie kihelkonna ühel suurimal pidupäeval on taaselustatud selline traditsioon, mis sai alguse ajal, mil kõige ees marssisid hobused, siis kaitseliitlased ning lõpuks ülejäänud rahvas. Pigem olgu rongkäigu eesotsas punnvõrrid, peaasi, et mitte tankid.“
Rongkäiku aitas Tormise-seltsil korraldada Kuusalu kaitseliitlane Heigo Vija, kes rääkis, et Kuusalu kihelkonna rahvas on väga vastutulelik ning rongkäik näitas, et on võimalik üheskoos midagi ära teha, kui üksteisega rääkida ning julgustada.
Ta ütles, et rongkäigu korraldamise käigus tuli välja vahva leid – Kuusalu Muusika Seltsi lipp, mille peal aastaarv 1869: „Lipp ilmus välja rahvamajast kapi tagant ning see on käinud kolmel üldlaulupeol. Otsisime internetis Kuusalu Kuulutaja abil, kellele võiks lipp kuuluda. Lipu sai enda hoolde Kuusalu meeskoor.“
Ta sõnab, et järgmisel aastal ootab rongkäiku veel torupilli- ja trompetimängijaid ning oleks vaja ka suurt trummi.
Leitnant Heigo Vija jutustas, et lauritsapäevaks sai uue kuue ka viadukti juures künka otsas olev lauritsakivi: „MTÜ Estlander taastas oma raha eest lauritsakivi infotahvli, maha sai võetud kivi ümbritsev võsa, mis läheb augusti lõpus muinastulede ööl lõkkesse.“
Tormise-seltsi juht Ulvi Rand rääkis, et ka vaba lava läks korda: „Otsustasime pakkuda võimalust neile, kes soovivad ise üles astuda. Augusti alguses on igal pool palju üritusi, mitmed kohalikud kollektiivid on mujal ning esinejaid oli keeruline leida.“
Vabal laval astusid üles viiuldaja ja laulja Karl-Erik Märtson Kuusalust ning laulja Lea Ojamäe Hirvlist.
8. augustil oli patsoraadi ees lauritsapäeva laat, Noorte Vägi tegi teadusteatrit, osaleda sai Ökokrati Nuti Akadeemia õpitoas ja punnvõrride töötoas, lauritsapäeva lastejooksul, vaadata lasteteatri etendust ning käia päästeteenistuse ja Kaitseliidu telgis, einestada kohvikutes.
Kohvikud olid avanud Valkla, Vanaküla ja Kaberla küla, Tormise-seltsi liikmed, ühiskohviku tegid Kesküla, Angametsa ja Välja talu. Õhtul oli kirikus Collegium Musicale kontsert Veljo Tormise 85. sünnipäeva auks, 9. augustil riigikogu liikme Aivar Sõerdi orelikontsert ning Jüri Arraku läbi viidud mõttekoda. 10. augustil rääkis Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras teemal „Kui kaitstud me oleme“. Lauritsapäeva pidustused lõpetas 10. augustil toimunud suur lauritsajooks.
