„Peaks tundma rõõmu, kuid mina vaatan laboriaknast hoopis hirmuga, kuidas Raasikul ridaelamud valmivad,“ tunnistab Raasiku perearst ANNA PRISTROMSKAJA.
Raasikule kolis poolteist aastat tagasi 70aastane naine, kes on tervisemuredega siiani pidanud sõitma endisesse kodulinna Sauele, sest seal võtab vastu tema perearst. Senise tohtri vahetamist kodule lähemal töötava perearsti vastu vahetada tal ei õnnestunud, sest nimistud on täis nii Raasiku perearstil Anna Pristromskajal kui Helgi Vainul Arukülas.
„Ta käis puusaoperatsioonil, oli vaja niidid välja võtta, kuid kohalikus tervisekeskuses seda teha ei saanud,“ räägib eaka naise sugulane.
Emale perearsti leidmiseks helistas tütar läbi ka naabervaldade ja Tallinna tervisekeskused, kuid elukohale lähemat perearsti leida ei õnnestunud.
„Raasikule poe taha ehitatakse 39 uut korterit, kõigis neis hakkavad elama pered. Kuhu kõik see rahvas arsti juurde läheb? Kuidas tagatakse elanikele kvaliteetne elu, kui siin ei saa isegi perearsti juurde?“ küsib murelik sugulane.
Raasiku valla perearst Anna Pristromskaja talle vastata ei oska. Kahe perearsti nimistud ületasid piirsuuruse – 2000 inimest – juba 12 aastat tagasi, kui tema Raasikul tööle hakkas. Probleem pole aastatega leevenenud, hoopis vastupidi. Ta saab vähemalt kord nädalas kirja või kõne mõnelt inimeselt, kes soovib tulla tema nimistusse.
„Tunnen neile inimestele siiralt kaasa, kuid pean ära ütlema. Kahjuks saan nimistusse juurde võtta ainult vastsündinuid, kas enda patsientide lapsi või äärmisel juhul teisi kohalikke, kel pole oma autot, sest imikuga ühistranspordis sõita on väga raske,“ ütleb perearst.
Nimistust pole kasu, kui arsti pole
Lahendus on pealtnäha lihtne – kolmas perearst. Anna Pristromskaja usub, et Raasikule on võimalik saada kolmanda perearsti nimistu. Tema ja ka Aruküla perearst näeksid meeleldi, et nimistutes oleks umbes 1600 inimest, kuid praegu on rohkem kui 2000. Sellist koormust peab ta kvaliteetse teenuse osutamiseks optimaalseks. Aga nimistust ei ole kasu, kui pole arsti.
„Probleem ongi selles, et pole kedagi, kes oleks huvitatud tulema Raasiku valda perearstiks. Doktor Helgi Vain on aastate jooksul pöördunud mitmeid kordi terviseameti poole, perearstide meililisti kaudu oleme ka Tartu Ülikooli informeerinud soovist saada Raasiku valda kolmas perearst, kuid seni pole kedagi leidnud,“ tõdeb Raasiku arst.
Isegi asendusarsti leidmine on olnud keeruline – kui Anna Pristromskaja aastate eest endale lapsehoolduspuhkuse ajaks asendajat otsis, oli terviseametil talle pakkuda vaid perearsti haridusega üldarst, kes ei osanud eesti keelt.
Perearstiks õppinud tohtrite puudust Eestis ei ole, Tartu Ülikoolis koolitatakse neid piisavalt: „Praegune tendents on, et ülikooli lõpetanud noored perearstid ei vali töökohta maal ega tahagi oma praksist. See on arusaadav, sest nimistuga kaasneb väga suur vastutus. See pole ainult perearstitöö, vaid ka raamatupidamine, statistika, aruandlus ja mustmiljon muud kohustust. Palju mõnusam on töötada mõnes keskuses, kus on koos mitu arsti, kellega nõu pidada, vajadusel vaba päeva võtta. Ka puhkuse korraldamine on palju lihtsam.“
Osa koolitatud perearste ei jäägi Eestisse, lähevad tööle Soome või Rootsi. Kuigi puht-
inimlikult ei sooviks Anna Pristromskaja olla noore perearsti nahas, kes sunniviisiliselt kusagile tööle suunatakse, peab ta ebaeetiliseks, kui noor arst läheb kohe pärast ülikooli lõpetamist välismaale tööle: „Võiks olla kas või viieaastane kohustus töötada kodumaal.“
Raasiku valla arstide töökoormuse vähendamiseks on paaril viimasel aastal leevendust pakkunud abiarst, kes on Anna Pristromskaja sõnul õnnestunud sinna meelitada isiklike tutvuste kaudu. Araksia Gevorkjan võtab kolmel päeval nädalas vastu patsiente Arukülas, ühel päeval Raasikul. Ta annab perearstidele ka puhkust.
„Nähes, kui keeruline on suure nimistuga toimetada, mul oma nimistu plaani ei ole. Teiseks elan nüüd natuke liiga kaugel – nimistuga perearsti tööd ei saa teha eemalt,“ lausub varem Kostiveres elanud Araksia Gevorkjan, kes praegu sõidab Raasiku valda tööle Kesk-Eestist.
Ta kinnitab, et esialgu ei kavatse nii kaugele tööletulekust loobuda: „Mõlemad kollektiivid on väga toredad ning tean, et siin läheks olukord veel keerulisemaks, kui lahkuksin.“
Anna Pristromskaja hoiab hinge kinni, et abiarstil jaguks jaksu pika maa tagant tööle sõita: „Ta pole meile ära öelnud, aga terve loogika järgi see ühel hetkel juhtub. Siis jääb üle loota vaid imele, et meie valda kolib arst, kes tunneb soovi saada perearstiks.“
Kehra ja Kuusalu nimistutes on veel ruumi
Raasiku pensionär, kes seni pidi käima perearsti juurde endisesse elukohta Sauele, leidis endale septembrist uue perearsti Kehras. Kehra tervisekeskuse perearsti Marje Oti sõnul pole see siiski väga tavapärane.
„Ka meie nimistud lähenevad viimasele piirile, seetõttu pole me julgenud enam teistest valdadest soovijaid eriti võtta. Pealegi on nimistud juba praegu liiga suured, 2000 inimesega nimistu on ikka liig, paras oleks 1500. Ja meil on ju ka Aegviidu,“ räägib Marje Ott.
Aegviidu elanikke teenindab kolmel päeval nädalas varasem perearst Maie Murakas, kes on nüüd Kehra tervisekeskuse abiarst, tema nimistut peab Natalija Jakovenko. Kolmanda perearstina töötab Kehras Maire Post.
Kuusalu tervisekeskuse perearst Susanna Kari kinnitab, et praegu on nii tema kui ka teise perearsti Natalia Kapitani nimistutes vabu kohti ning vastu on võetud kõik kohalikud elanikud, kes soovivad. Ei võeta vaid neid, kellel seal piirkonnas juba perearst olemas.
„Vahepeal me Kuusalu nimistutesse uusi inimesi ei võtnud, kuid Loksa nimistu on kahanenud,“ ütleb 2017. aastast ka Loksa pensionile jäänud perearsti nimistut teenindav Susanna Kari.
Ta lisab, et Kuusalu nimistusse soovijaid pole palju, viimase kuu jooksul on esitatud kolm avaldust: „Kuusallu pole minu meelest elanikke juurde tulnud. Siia ju väga palju ei ehitata, mõned üksikud eramajad on, kuid need ei avalda nii suurt mõju kui elamurajoon kortermajadega.“
Koos Loksa nimistuga on Susanna Karil teenindada ligi 2500 inimest. Ta märgib, et saab nii suure koormusega hakkama eelkõige tänu pereõdedele, kel on ka iseseisvad vastuvõtud.
Loksa kolmanda perearsti konkurss on kuuel korral nurjunud. Kuusalu valla perearst ei usu, et Loksale õnnestub arst leida.
„Ma ei usu, et keegi tahaks nii kaugele tööle minna. Praegu hoiame pöialt, et Loksa kaks perearsti Mall Idavain ja Tatjana Proskurina oleksid terved ja peaksid vastu ning jätkaksid tööd,“ sõnab Susanna Kari.
Raasiku vallavanem Andre Sepp, kes on ka Harjumaa Omavalitsuste Liidu juht, lubab perearstiteema tõstata HOLis, arutada omavalitsusjuhtide ühispöördumist terviseameti poole.
Kuidas Raasiku ja Loksa perearstiprobleemi lahendada?
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juht PILLE SAAR: „Terviseamet lähtub uue nimistu moodustamiseks konkursi väljakuulutamisel elanike juurdekasvust piirkonnas ning nimistute täituvusest.
Pearaha makstakse nimistus olevate kindlustatud isikute kohta. Uue nimistu loomisel on pearaha suurus 0 eurot ja kasvab vastavalt sellele, kui palju kindlustatuid lisandub nimistusse. Seega peab nii äriühing, kus nimistuga perearst tööle hakkab, ja perearst, kes kandideerib uuele nimistule, sellega arvestama, et tööjõukulud tuleb esialgu kanda omavahendite arvelt. Terviseamet korraldab konkursse uue nimistu moodustamiseks ning lähiajal on kavas välja kuulutada konkurss ka Raasiku vallas.
Perearstide vanuseline koosseis on jätkuvalt vananev ning maapiirkondades on üldarstiabi teenuse osutajate tagamine tänastel tingimustel väljakutseid pakkuv. Perearsti kandideerimine nimistule sõltub väga paljudest faktoritest ehk mida konkreetne arst peab oluliseks – millises geograafilises piirkonnas nimistu asub, kas see on üksikpraksis või grupipraksis, kas soovitakse tööd alustada ettevõtjana või nii-öelda palgatöölisena, milliseid soodustusi pakub kohalik omavalitsus, kas pereliikmetel on töökoht antud piirkonnas ning lastel vajalikud huviringid, kool, lasteaed ja nii edasi.“